Sõnale soe leiti 499 luuletust
Naerata
Ole ikka positiivne,
särav, soe ja armastav,
siis Su elul pole piire,
olles rõõmsam, olles hea.
Ava süda kõigele,
mida soovimas on meel,
siis Sa leiad hingele
hingetoitu juurde veel.
Hinga vabalt, naerata,
naudi hetke elulist,
siiski ikka meeles pea,
et hoida tuleb olulist.
- Tarmo Selter -
Põhjus
Kas alati on põhjust vaja,
et teistelegi naeratada,
olla lahke südamega,
luua soojust hingega?
Kas alati on põhjust vaja,
kui Sa tahad tõestada
iseendale, et oled
parim, edukas ja tore?
Kas alati on põhjust vaja,
et saaks lihtsalt armastada,
olla hetkes Sina ise -
hea ja soe ning tundeline?
Põhjus loob vaid ajutise
tulemuse hetkelise,
ole ikka Sina ise
nii väliselt kui sisemiselt!
- Tarmo Selter -
Ootan Sind
Öös kostumas helveste sahin,
pakases paukumas puud,
kas ma tuulega lennata tohin,
käega pilvedes katsuda kuud?
Valgust peidavad lumised kuused,
merel vesi on allpool jääd,
vaikselt pakases külmumas huuled,
rannas lumeluiteid ma näen.
Kiirelt külmumas süda nii soe
ja on jäisus mul pugemas hinge,
külmas lumes nüüd tunde ma loen,
lumehelves mu põsele langeb.
Öise jäisuse sulatab sõna,
mis tulemas armsama suult,
valgust andmas Su silmade sära,
mõtted Sinust need kustutab tuul...
- Tarmo Selter -
Jõuludel üksi
Kes jõuludel üksi on kodus,
mõelge neile, kel südames koht.
Kel üksinda olla on valus,
laske kurbusel olla üks hetk,
siis pisarad pühkige silmist,
looge naeratus hinge, mis soe,
tehke midagi rõõmsat ja sulnist,
nii jõulurõõm hinge teil poeb.
- Tarmo Selter -
Lase talvel tulla
Õrn tuuleiil paitamas põske
päikese säravas kumas,
talvel lumiselt tulla nüüd laske,
südames võtke ta omaks.
Laske ligi see kargus oma hinge,
õues külm, kuid süda on soe,
hüppa lume seest tundmuste hange,
talvetunne Sul põue nüüd poeb.
- Tarmo Selter -
Talverehvid all?
Laenasin auto klassivennale
kes lubas ise talirehve soetada
ta asub mööda riiki teekonnale
midagi on tal vaja sõidutada;
see auto pole parem
aga mõlemast hoolin ikka
pakane tuli maha varem
utsitasin sohvrit takka;
et olgu naastrehvid
ja toogu pühapäeval tagasi
muidu saan suured trahvid
ja sõprus ei kesta edasi;
siis puksiir koputas
teatas, mis on auto saatus
remondikulu mind hammustas
koolivend ruttu taastus;
ise on ta (paraku) terve
aga üht autot mul enam pole
sätin talle enda poolt arve
moraal saab olema kole;
mil see sohver tagasi lippas
olen ta kod .....
Palun tule viivuks
Palun tule viivuks
Ja oleme hetkes
Lootes, et sellest
Saaks igavik..
Sa oled mu valgus.
Lootes su südamest leida
Armastuse algus..
Mis on minu jaoks
Sündinud, kasvanud sinus.
Nüüd on see igavesti,
Sügaval..minus
Sinu armastus!
Lõpmatu, piiritu
Soe....tunde küllane.
Kuusepuu
Kuusepuuke,
anna andeks,
et võtma sinu pean,
kui ei võta,võtab teine,
kes kuusel'e jahti peab
Su käharpeal on ilus käbi
oksad tihedad
Tuul pole käinud ladvast läbi
lõhnab kuusevaik tüve peal
Kuusepuuke,tea,sind ehin,
ehted kõige kaunimad,
su okstele ma riputan
Täna tahaks tunda rõõmu,
rõõmu kõige suuremat!
Kui soe on tuba
küünlaleek praksub
ja piparkoogid panni peal,
siis tunneb süda sellist joovust!
See tunne parim ilma peal!
Sügis puudeladvus kiigub
Sügis puudeladvus kiigub
puudel lehed kollased
Sügis muudkui kiigub,kiigub
hea on olla sügisel
Kuldne päike kiiri pillab
sülest,mis tal viimased
Soe peab olema ase,sügisel
Täna tuulgi õige tasa
omaette mühiseb
Mets on vaikne, vaga,vaga
tuulel vastu kohiseb
Hallid pilved taganevad
neile kerge pole see
Sügis muudkui kiigub,kiigub
puudeladvus lehtedel
Linnud parvedena läinud
üle maa ja üle vee
Linnud,kes on siia jäänud
Anna armu-sügise!
Sügis kohustused täitnud
mis tal pandud õlgadel
Nii ta puudeladvus kiigub
Mida mõtleb tormi eel!
Tädi Sofia fööniks
Fööniks on surematu
ja seega lõpp olematu
tädi Sofiagi on alistamatu
tema hing on lõpmatu;
see koduloom kuulub tädile
kes soetas perele
võlurilt linnu, mis punane
sest fööniks on Sofiaga sarnane;
ühel päeval lind puuris haihtus
kiigel tuhaks ära uhtus
pauguga kodu leekidesse lõi
mis tädi Sofia elusalt ära sõi;
tuli mees ja pojad koju
leiti tuhast tõusnud linnupoju
keegi ei viitsinud minna poodi
nii perenaise kõrbenud liha ära söödi
Telli proovimiseks poodi
Kingad tulid veidi hiljem,
õnneks sõnum saabus,
poodi astusin ma sisse,
kõik siis hästi laabus.
Müüja sõbralik ja hea,
olek soe ja lahke,
naeratust ei näha saand´,
kuid silmad reetsid kõike -
ole inimene ise,
mitte kõrk ja külm,
nõnda saad Sa elamuse,
soojad hetkel küll.
Kingad sobisid, mul vedas,
täpselt õige number see,
kõike meenutades täna
mõtlen, et ehk telliks veel.
- Tarmo Selter -
Lastekodu
Maast madalast ma tundsin juba,
et ükskord minna tuleb mul
oma rada
Maha jätta lastekodu
Hoovid,koolid
Kaasa võtta sülemiga
head soovid
Lastekodus pole ema
On vaid kasvatajad,õpetajad
Toit on laual,tuba soe
Aga ikka pole see
Voodiski mul und ei tule
Mõtlen ema tulekule
Vaikselt tiksub seinal kell
Kus sa oled,ema hell!
Millal ükskord tunda saan,
kui musiga mind äratad?
Vastu naeratasksin sulle
Peidaks pea su sooja sülle
Küll siis näed!
Vaikselt siiski vajun unne
Kas sa tajud seda tunnet?
Kas eemal olles tunned ka?
Sul kuskil laps peab olema
Hommik kätte jõu .....
Ma tahaks et KUU oleks mu koda
Suletud silmadega maailmas
seal, kus öö unenäos
kõiksusel on lõpmatud piirid
Sinuga koos kallis läbi aja
ja tähetolmu ma triivin
Püüame koos sabaga tähti
sinu ümber ma seon siidpunase räti...
et oleks soe, hubane, kodune tunne
Mis ärgates jääb mälestustena unne
Mis vahel tundega poeb üle unenäo piiri..
su südamesse ja hinge end liimib..
Justnagu päris...ütled sa ärgates
vaikselt naeratust suunurkades märgates
Just nagu päris..kordub veel mõtete kaja
Palju rohkemat polegi ellu ju vaja!
Sest sinu südame tunne, elab koos Sinuga seal
kusagil kauge .....
Minu kallis tuul
Ma ootan sadamakai ääres
Sinu valget laeva
Aegajalt vaatan pilvi üles taeva
Kas südamega kuju paistab
Seal? Kas oled ikka
Kindlalt selle laeva peal?
Ma mõtlen et kui sind näen
Kas torman sinu juurde
Käed harali sind haaran
Kalistusse suurde
Ja suudlen pikalt sinu huuli
Põski käsi...
Sa tead, et sellest ma ei väsi..
Sest olen oodanud sind pikalt,
Kalendrisse kriipse vean
Sinust sissekanded-
Päevikus on read
Ma armastan sind suurelt
Ja sinust hingan tundes
Tasa mälestuse lõhna
Avatud südame aknast,
Mis on Sinu jaoks alati valla
Ka tuules vihmas, kui
Vihma .....
Kuu loomise faas
Sel öö kui ootasid Sa Kuud
Kuid tuul vaid tormis tõi sul lehti
Ja läbi pisarate voo sa mõistsid,
Miks ei kehti need reeglid, mis Sind sidusid
Mõistusega kinni
Ajades su tunded keeristena ringi
Sa hingasid koos pisarate tulvas
Vihmasegust nuttu
Ja südames oli igatsus,
Et kuulda minu juttu…
Kus oled Sa mu Kuu
Sind ootan mina Päike
Me ei julge Sulle öelda
Et see armastus ei ole väike…
Ta ei mahu enam mu sisse
Ajades igalt poolt välja
Kallis Kuu, kus sa oled
Tule ometi pilve varjust välja
Ja puuduta mind oma kiirtega
Õrnalt näost ja kõhust
Ma juba ammu elan .....