Sõnale soe leiti 507 luuletust
Telli proovimiseks poodi
Kingad tulid veidi hiljem,
õnneks sõnum saabus,
poodi astusin ma sisse,
kõik siis hästi laabus.
Müüja sõbralik ja hea,
olek soe ja lahke,
naeratust ei näha saand´,
kuid silmad reetsid kõike -
ole inimene ise,
mitte kõrk ja külm,
nõnda saad Sa elamuse,
soojad hetkel küll.
Kingad sobisid, mul vedas,
täpselt õige number see,
kõike meenutades täna
mõtlen, et ehk telliks veel.
- Tarmo Selter -
Lastekodu
Maast madalast ma tundsin juba,
et ükskord minna tuleb mul
oma rada
Maha jätta lastekodu
Hoovid,koolid
Kaasa võtta sülemiga
head soovid
Lastekodus pole ema
On vaid kasvatajad,õpetajad
Toit on laual,tuba soe
Aga ikka pole see
Voodiski mul und ei tule
Mõtlen ema tulekule
Vaikselt tiksub seinal kell
Kus sa oled,ema hell!
Millal ükskord tunda saan,
kui musiga mind äratad?
Vastu naeratasksin sulle
Peidaks pea su sooja sülle
Küll siis näed!
Vaikselt siiski vajun unne
Kas sa tajud seda tunnet?
Kas eemal olles tunned ka?
Sul kuskil laps peab olema
Hommik kätte jõu .....
Ma tahaks et KUU oleks mu koda
Suletud silmadega maailmas
seal, kus öö unenäos
kõiksusel on lõpmatud piirid
Sinuga koos kallis läbi aja
ja tähetolmu ma triivin
Püüame koos sabaga tähti
sinu ümber ma seon siidpunase räti...
et oleks soe, hubane, kodune tunne
Mis ärgates jääb mälestustena unne
Mis vahel tundega poeb üle unenäo piiri..
su südamesse ja hinge end liimib..
Justnagu päris...ütled sa ärgates
vaikselt naeratust suunurkades märgates
Just nagu päris..kordub veel mõtete kaja
Palju rohkemat polegi ellu ju vaja!
Sest sinu südame tunne, elab koos Sinuga seal
kusagil kauge .....
Minu kallis tuul
Ma ootan sadamakai ääres
Sinu valget laeva
Aegajalt vaatan pilvi üles taeva
Kas südamega kuju paistab
Seal? Kas oled ikka
Kindlalt selle laeva peal?
Ma mõtlen et kui sind näen
Kas torman sinu juurde
Käed harali sind haaran
Kalistusse suurde
Ja suudlen pikalt sinu huuli
Põski käsi...
Sa tead, et sellest ma ei väsi..
Sest olen oodanud sind pikalt,
Kalendrisse kriipse vean
Sinust sissekanded-
Päevikus on read
Ma armastan sind suurelt
Ja sinust hingan tundes
Tasa mälestuse lõhna
Avatud südame aknast,
Mis on Sinu jaoks alati valla
Ka tuules vihmas, kui
Vihma .....
Kuu loomise faas
Sel öö kui ootasid Sa Kuud
Kuid tuul vaid tormis tõi sul lehti
Ja läbi pisarate voo sa mõistsid,
Miks ei kehti need reeglid, mis Sind sidusid
Mõistusega kinni
Ajades su tunded keeristena ringi
Sa hingasid koos pisarate tulvas
Vihmasegust nuttu
Ja südames oli igatsus,
Et kuulda minu juttu…
Kus oled Sa mu Kuu
Sind ootan mina Päike
Me ei julge Sulle öelda
Et see armastus ei ole väike…
Ta ei mahu enam mu sisse
Ajades igalt poolt välja
Kallis Kuu, kus sa oled
Tule ometi pilve varjust välja
Ja puuduta mind oma kiirtega
Õrnalt näost ja kõhust
Ma juba ammu elan .....
Jaanipäeva õlu
Mäletan insidenti jaaniõhtul
kus üritusel rahvamassi palju
suvi on hingamisaeg pärnul
tehti konserdeid ja nalju;
täna öösel oleme kõik noored
tina pannes oled olekus kaaluta
kohal on väikesed ja suured
ja õlut valatakse tasuta;
liiga suur on järjekord peldikusse
mu sugulane läheb lõhki
kopp - kopp uksele, ei lasta sisse
piineldes saab põievähki;
hiljem oli janu tagasi
mujale häda kergendas
jätkas joomist edasi
aga siis ta oksendas;
uus lonks jättis keeleta
lamas maas ja kägises
ja ta mitte ei mäleta
et sinna pudelisse ise kuses;
uriin on jaan .....
Kas keegi tellis takso?
Suvel elu on kiire
sohvrid ei tunne piire
nad teevad silmad ette liikluses
ületavad teisi võistluses;
õues soe ja elu keeb
üritusi korraldaja teeb
ja tänavaid valitsetakse ralliga
pole vahet, kas jalgratta või autoga;
kihutab takso parklast
ähvardab mööda minevat last
kui takso tööl, tehke teed!
ületab igat alleed;
turist teenust peab saama
uusi reegleid hakatud looma
kui saab palju pappi
pakub takso end appi;
tere, Pärnu suvi!
su viljakus kasvatab soomlase huvi
taksos on sõbrad, sina ja mina
masinas kõik panevad tina;
kas keegi tellis takso?
eirat .....
Tädi Sofia emadepäev
Elas kord üks töötu naine
tal 2 last, kes nii tüütud
Sofia on rooli taha, aga pole kaine
ja lapsed pole ka süütud;
see eriline päev Sofiale ei loe
kui poistel kogu aeg ADHD on
nendega suhe pole kuigi soe
mitte ei vaibu nende vali toon;
nad röögatavad "kas oleme seal?"
nii valjusti, et kõrvadest verd niriseb
üks poeg roomab teise peal
vanem laps valust viriseb;
elu sellistega on kole
tüütus Sofiat iga päev ahistab
emal epaatiat alles enam pole
poisse nüüd viimast korda karistab;
ja Sofia vastab:
"poisid öelge, mida te nüüd teeksite .....
Linnupesa
Linnupesa maha jäetud
üksainus munake veel sees
Vares kõrgel oksal kraaksub
tema pesa ei ole ju see
Linnupessa jäänud suled
muna soe ei ole ka
Tuul vaid puudeladvus liigub
okstel pesa kiigutab
Pesast udusulekene
lendu tõuseb kiiruga
Taamal linnupojukene
alles õpib lendama
tuleasendus
tulease
lükkas kokku
söed ja
ristas käed
poolenisti praadimata
maitsvad lihamäed
veerandiku veini lasi
maha raske käsi
haldjatele, valdjatele
toorest kes
ei näsi
katsumistest karedad on
palju puutund pihud
loomastunud lõhnadega segi
laisad ihud
ootamistest loobunud on
tänavate pojad
kartustega kaetud jäiseks
hinge puhtad
ojad
milleks valla lasta oma
olematud juuksed
kedagi ei huvita su
luksud ja
su nuuksed
sigareti tikuga küll
süütad uued halud
küünla valgel
helgel palgel
andestad
ja palud
Sanya
Sõpruse vennad
Päevad ei olegi vennad,
päevad on hoopiski õed...
Salaja sosinal loevad
ette meil tõdede tõed.
Aastad ei olegi vennad,
aastad on hoopiski isad...
Tööpõllu hobused vaol,
järjega kindlad ja visad.
Elud ei olegi vennad,
elud on hoopiski emad...
Kui ka ei kohtu, ei näe -
Maa kombel hoolivad nemad.
Miski, keski ei olegi vennad
nii, nagu sõbrad su kõrval...
Naerudeks muredest läbi
sõeluvad sopad ja tõrvad.
/Mari*Uri/
Õis
Üks õis on mõeldud Sinule
mis sõnadest on loodud,
sel pole oma kuju veel,
on Sinu meeltest kootud,
tujudest ja tunnetest -
need õielehed ongi
ilusatest hetkedest,
mis Sina mulle toodki...
Õie süda oled Sina,
armas soe ja hell,
vahest tahad tujutseda,
näitad tundeid küll,
see ju teebki Sinust selle
kes Sa oled, naine,
nii moodustadki lille õie -
kauni, ebamaise...
Õis, mis Sulle tuua tahan,
hoopiski on minule
Sinu näol, kes õrn ja vaba,
suured tänud Sinule...
T. S.
Kevad tärkab...
Tilkus alla piiskadena
lumi, öine jää,
kevad tärkab pungadena,
rohelustki näed,
hinges ärkab helge tunne,
mis nii hea ja soe,
sest on kevadel ju anne
luua head, vaid loeb,
et sära silmi saab,
päike paitab põske,
loodus tärkab, teab -
tal hinge tulla laske...
- Tarmo Selter -
Tali...
Lumi paitab põske,
tuul see hinge poeb,
ilm on veidi rõske,
kuid mul on hea ja soe...
Päike pilve taha
vaikselt peidab end,
et saaks lumi maha,
hange lume lend...
Maa on lumivalge,
lumetekk nii soe,
kõikjal kõrged hanged,
talv see põue poeb...
Lumi vaikselt helvestena
tuuleiilil liugleb,
õrnade ja kergetena
kaugustesse püüdleb...
Naudi kuni jätkub
talverõõme, lund,
sest et praegu tundub
nagu näeksin und...
Tarmo Selter