Sõnale soe leiti 507 luuletust
Aeg kella keerata
Suvi meile põue poeb,
meelde jääb meil ikka,
ilm on ilus, ilm on soe,
päevad on nii pikad.
Igal aastal korda paar
saad kella keerata,
suve poole ikka taas
siis oma pilgud sea.
Sügisel siis ärkad hiljem,
õues valgem on,
kevadel veel varem üles
aeg see voodist toob.
Kokkuvõtvalt meeles pea,
kui aeg on jõudnud kätte,
suve poole keerata
end seieril nüüd laske.
- Tarmo Selter -
2023
sügishommik
veretab trepil
tuulest toodud vihmast
märg vahtraleht
kirmetab hommikuks
teel lomp
sellest kurku enam
ei tõuse klomp hall
aias et söestas
jorjenil viimase õie
kargus ent tuletab
meelde pärast suve
mis taeva alt
voolama hakkab verre
talve unund karmus
hingedekuus öösiti
ringi hulkuv mardus
Sul kuhjaga tasutud saab
Alati tuled mul vastu,
soe naeratus suul.
Alati kuulad mu juttu
ei pööra tähelepa.
nu muul.
Alati vahetad mu mure, mis nii suur,
enda rõõmu vastu.
Alati oled kohal, õigel ajal just,
mu kannatuste rajal
Sa mul eal ei näita ust.
Alati Sind tänan
ja südames meeles pean,
kõik hea, mis oled teinud,
Sul kuhjaga tasutud saab.
kui suve hääbumise
kui suve hääbumise
nukrusel viimaks
lahti lased käest
jäävad selja taha
kurbuse kõrged mäed
hing korraga hoopis
valmistub
räästate tilkumiseks
kraavide vulaveeks
uueks haljuseks kevadel
meekarva pajude
sumisemiseks
suvi läbi olemiseks
kõigi õite sees
*
kõik on praegu nii hell
ja üleni lahti
otsatu taeva all
vaatan kuis laps
seda mus ahmib
teada taha ees on
kasekuld aias
lilli söestav hall
veel olla suve ligi
veel taeva alune
üleni pole tühi kui
kärbes lapsuliblikas
õhus lendab all järve
ääres veel koltumata
pilliroog sul laseb
suve ligi olla veel
kõle pole tema kahin
rünkpilve valget teel täis
iga loik mõne õitsva
õie juures meel
endistviisi ringi kollab
kui oleks rohus see
soe päikse rõõmus laik
Kummaline kaunis sügis
Uskumatult soe on sügis,
päikesekiir südamesse trügib,
Iga päev saab ärgata
hea ja rõõmu tundega.
Lõngad korvis nihelevad,
vardaklõbinat ihkavad.
Tänavu minul aega küllalt
on sügistraditsioone rikkuda.
Lihtsalt naudin sooja sügist,
heldusest ei küllalt saa.
Veidi kartust hinge ronib,
et järsku hea kõik otsa saab.
Milline see sügise lõpp küll tuleb,
algus on liialt, liialt hea?
Seniks naudin sügise ilu ja võlu
täiel rinnal ma.
Suve viimane kiir
Eile arvan, et viimast korda
sain see aasta ujuda
vihma küll ei karda
sõltub temperatuurist, et sujuda;
kuna juuli - august sitt oli
sügise nägu praegu ei loe
vahetati kuudega pooli
september vähemalt soe;
näha jah, et lehed kollased
aga sooja 20 C ümber
päevad meil siis sellised
et vananaiste suvi on september;
jätkub suve viimane kiir
vahelduv päike lubab õue
kliimaga tänavu puudu piir
ei tea, mis mahub Ilmataadi põue
Armas vanaema ja vanaisa
Vanaema, armas vanaema,
Sinu pehmed käed ja naeratus nii soe,
oled kallis mulle, armas vanaema,
Sulle sügisõhtuil ikka kaissu poen.
Vanaisa, armas vanaisa,
Sinu käre sõna, karedamad käed,
oled kallis mulle, armas vanaisa,
Sinuga koos traktoriga sõitma läen'.
Minu vanavanematel hea on olla,
sest me kõik ju armastame neid,
ikka rõõmuga saab jälle külla tulla,
mitte ainult mina, ikka õde ka ja vend.
- Tarmo Selter -
2023
Seesama sügise
See on seesama sügise,
mil nii armunud olime.
Samad kirjud lehed teel,
päike sama soe südamel.
Samad õunad õunapuul,
sama maitseb moos suul.
Sama on kuldne rukis, mis väljal,
sama ahi, leib ahjusuul.
Samad on linnud kõrgel sinitsevas.
Sama on hüvastijätt kurval kuul.
Kurbus hinges pärlendamas... aga see ongi elu....
uus algus, mis terendab
kuskil sosinal
ei tunne enam neid sõnu
ta rõõmust koob tuleviku lõnga
ja nukrameelsuse poetab igaviku kangastelgedele
pole vahet enam eludel või reaalsustel
saad alati uuesti alustada
isegi kui restart nupp on su enda keha ja enda mõistus
tühjendamine, vabanemine
vabaks anda
------
looda ja soovi ning armasta palju
mu kallis kindasoe karvaline kampsun
kes sa istusid mu parima sõbra seljas
istusid läbi vatilume pilvede valguses
kui programmid ja vibratsioonid tegid piirdeid
erinevate aegade vahele
-----
olles olemas
pole sa .....
Kummaline kurbus
Kummaline kurbus hinge mul poeb,
kuigi päikene paistab ja süda on soe.
Suve viimaseid päevi kokku ma loen
ja peegli ees oma kullakarva juukseid soen.
Otsin sügise märke ma taevast,
põldude, aasade, nurmede pealt.
Silma jääb riivama üks leinakask, mis vaevas,
vahest minugi pea kohal olnud on hall taevas.
Suve minek teeb nukraks meele-,
sügis on nii lähedal.
Nii raske on saata Suve teele
ja linde, kes ära lendavad,
oma kodud jätavad.
Ilus suvehommik
Aknad valla,
lõbus linnukene laulab,
soe tuuleke mängleb aknakardinais.
Päikene kiirgab,
loodus kõik ärkab,
tunne soe on südamel.
Ilus päevake kutsub välja,
vihmanukker aeg ootel on veel,
sügispime aeg samme sätib teel.
Hingest kaotsi ei saa lasta
rõõmsat meelt,
igas päevas midagi head ootamas on ees.
Alateadvuslike protsesside esimene episood
sa ei mäleta midagi
nagu kuldkala mälu
kes teab, vaid soove, mida täita
uimab kuskil sügavustes
kõrvad vilisemas tuules
see on nagu lõputu pagasite ladu
ja sa ise ei ole olnud isegi teadlik
et sa pead need kõik kohvrid läbi sorteerima
ja seetõttu sa ei mäleta enam
kes oled ja kus oled
ja kas oled päriselt kohal
või oled udutu oma silmade taga
kui elusus puudub silmades
oled elutu mehhanism, mutrike
kes on ühiskonnale kasulik
aga ei tooda midagi uut ega hingele väärtuslikku
siia ilma
kurb, kui nii juhtub
aga patt on jätta ka õppimata oma vigadest
või el .....
Suvest võtta on veel palju
Suvest võtta on veel palju,
metsad täis on maasikmarju,
mustikaid ja murakaid,
vaarikaid ja sinikaid.
Linnulaululgi lõppu ei ole,
kõik on nii paganama tore,
helehäälselt vilistab tuuleke soe,
peitu ma enam külma eest ei poe.
Kukeseened samblasüles
pesakonniti on koos,
jõhvikad ja pohlamarjad,
nemad valmivad veel soos.
Päike taevavõlvil ketrab
aina edasi,
vihm ei suvelt rõõme võta,
see on ikka sedasi,
elukene veereb edasi.
unenägu*
palju õnne kallis
kui osavalt kloppisid mu patju
oli silutud ase
tunne nagu oleks unelmate maal
kus jooksime männimetsa vahel
ja kandsime villaseid riideid
oli ka erandeid loodud
kui ei saa kõrvuti magada
kuidas siis
ka selleks oli sul lahendus olemas
näitasid, kuidas vanasti magasid naris
ja kuidas ennast sinna ülesse tõmbasid
ema vaikselt sünnipäeva eel askeldusi tegemas
tekkis nii koduselt soe
ja hoolitsetud tunne
turvatud tunne, turvatunne
et vahet pole, mis nüüd juhtub
nendele pehmetele patjadele oma villakostüümis
võin igaveseks jääda
palju õnne k .....
Öösuudlus
Kaunid lõputud valged ööd
on hämar, aga ikka valge
peoga aega ikka surnuks lööd
ja tantsust higine on palge;
värske vere lõhn ja noorus
ekstaas ja uudishimu vohab
nautida ööd üksi on voorus
millest mehepoeg lahti saada tahab;
põlevad silmad nagu kaks kuud
minu pilku ta peegeldab
näen kaames näos punast suud
enda tähelepanu ta meelitab;
Refr:
maagia hilistel tundidel
iha kinnitab kanda
paari vahel vastastikel huvidel
mis ta tahab, on anda...
öösuudlus;
päikseprillid laubal isegi taeva all
siiras emotsioon me kahel
murdub lahti see vall
mis olnud me .....
Mis sul linnukene muret
Mis sul linnukene muret
siutsud säutsud
lendad keksid
vidistad ja laulad
oksakeselt oksale
päike paistab tuul on soe
Tänan küsimast
mis kosta mees
ehita uus pesa igal aastal
passi, et ei näeks kuhu
munavargad pojakratid
Röögi hääl ära
et mõni emane märkaks
no lapsed
aina karjuvad mu peale
korja tuhat tõuku noka kohta
korja korja korja
Jälgi et sind ei võtaks
kass ei kull
viu ei vares
tuhkur kotkas rebane
Talvel on nii külm
nii külm
toit on lume all
putukaid lihtsalt ei ole
päike ei soojenda
Nii külm
et teeme suure kallipalli
seesmised l .....