Sõnale soojus leiti 405 luuletust
Kevadine
Rohulibledes mängimas tuul,
mis paitamas on õielehti,
öötaevast veel kaunistab kuu,
jääkristallegi mõnikord tehti..
Päike silitab metsa ja merd,
luues kõikjale soojust ja ilu,
puudes voolamas looduse verd,
tärkamas ümbruses elu.
Mullast kasvamas lible nii õrn,
okstel pungad on kevadest pungil,
on vaid mälestus talvest, mis karm,
mida maapind veel alles küll tundis.
Kõik linnud on tagasi jõudnud,
luues ilu meie metsade vahel,
jõevesi, mis vargsi on tõusnud,
kopratammesid vetele laseb.
Hoides hetki, mis meile on omad,
andes tagasi tunded nii head,
olle .....
Päästja mentaliteet
tahtsin oma perekonda ära päästa
aga lõpuks
kui olin ise tervise tõttu
haiglavoodisse surutud
sain aru, et ma ei saa päästa neid
kui ma ennast kõigepealt ei päästa
ma olin terve elu elanud vales usus
et ma olen võlgnik
et ma olen puudu
et midagi on kogu aeg, mida ma pean tagasi maksma
justkui nagu oma ema-isa pattude pärast
et mina olengi see "süüdlane"
keda maailm või universum võib karistada
isegi totrameelsusest olen öelnud
ennast ohverdavaid lauseid,
karistage mind, aga mitte teisi
milline endast lugu pidav
ja ennast armastav inimene teeb nii?
mitte, .....
Krookus ja liblikas
kui pildistasin krookust
kes kasvas keset halli välja
lendas sinna liblikas
kes lubas ennast pildistada
koos lillega
nad vist tundsid mõlemad
kevade puudutust
teineteise soojust
see kollane liblikas
ta lubas sooja suve
ja lubas palju valgust
tõi rõõmu üksinda pesitsevale lillale õiele
ja paitas teda kui tuul
ka liblika eluaeg ei ole pikk
aga krookus
tema istub ju sibulaga seal sees
kus on tema õed ja vennad?
kui kauge on olnud tema tee?
et läbi halli välja
leida oma tee?
alati küsi looduselt luba pildistada
on edvistajaid, on kohmetunuid
kõik ei soovi fo .....
Jalutuskäik
vaatasin täna puid
mis armsalt kevade õrna soojust puude latvades paitasid
kohisedes,
mühisedes,
tuult polnud palju
aga see oli soe tuul
nagu tervituseks
kevade alguseks
vaatasin oja, mis vulises rahulikult jää alt välja
nagu ootaks uut algust
ja edenemist
sooja valgust
ma tundsin seda tunnet,
et aastate möödudes olen ikka see teismeline
kes kõnnib käimata radu
vahepeal kooliõpilased teda piilumas
ehk kas on tuttav nägu?
nagu matkaja, tee tallaja...
tuule tellija...
Reisin täna
Reisin täna kohvrita,
seljavalu ohvrita...
Rändan ringi meigita,
seljakoti, kleidita.
Mul on kaasas sinu silmad,
sinu pildid, sinu hääl...
Väljas soojus, kevadilmad,
avarused kõrgel mäel.
Lähen lõppu loojangusse
päiksetõusu algama,
segamini sisemustes
valguskiiri valdama.
Reisin täna kohvrita,
tee ja juhi, sohvrita...
Rändan ringi sinuga,
sest armastad
koos minuga.
/Mari*Uri/
TÜ raamatukogust möödudes
päev ka ei oleks
ükskõik kui külm
või hall
sõnade soojusest
mis raamatuis varjul
käed tõstad mõttes
leegi kohale üles
meel aastate jooksul
nõnda ilma eest otsides
varju
hing kui valust karjub
seda tegema on harjund
minu tänu sügav kummardus
kõigile teile kes te riiulis
üksteise kõrval nüüd
lugemist oodates seisate
alles hoiate mu emakeelt
eesti keelt
Karjatas
Mu südames karjatas
mäekingul midagi keegi kes hea
kas minu südamelambaid
või midagi sellist et kätte sain
mina ei tea
Olin oodanud ammu et tuleb
ta süütab mu vääritud küünlad
Mäng on nii ilus et hetke ei kõhkle
viipan ning vajutan pöidlad
Kaevume üksteise silmisse üksteise ihusse
üksteise hinge kui mõisa peakaevu
Me veri me elu me bakterid haigused
üheks tõttavad saama tutvudes vaevu
Elu on suurem kui sina ja mina
me teame et kohtume hetkeks vaid lahkudes
sinu kehast jäänd jälg minu asemel- soojus
veel kaua mu südames hõõgub
kindlasti jahtudes .....
Ãœllatav fakt *
teadjanaised ütlevad,
et surmakontakt on paarist kuust kuni poole aastani
enne ette tajutav
sest energiakeskused ei ole enam nii elujõus
see välgutas mingi lambikese mu kroontsakras
tõepoolest
eluohtlikud olukorrad, riskantsed ettevõtmised
tunne nagu elu hoiaks sind kui hiirt õlekõrres
aga ometi
millised on need mängud vikatimehega
ja kas surm on valik,
kuigi olen sellele endale selgeks teinud, et on
kuigi arvestades tragöödiaid, mis juhtuvad
on võimatu seda kirjeldada, aga
igal hingel on oma aeg ja
hingemaailmas nad korrigeerivad,
millal ja mis tingimustel soovivad .....
Põgeneda....
põgeneda tahaks
kuskile kõrkjate vahele
suvesoojusesse
ranna äärde
järve rüppe
tammede varju
mändide alla puhkama
seal kus hing saaks rahu
seal kus öö annaks päevale kosutust
seal kus poleks aega
ja ajatult seisaks
õhtuilu
nii ma oleks seal ja võtaks vastu
oma suurimaid unistusi
neid kuumusega võideldes
paberile kirja pannes
ennast aeg-ajalt järve vees jahutades
Maikuu
Kevad laulab, tantsib, hõiskab,
maikuuga kohtama tõttab.
Kevade kauneim kuu on mai,
õitsele lööb kogu maailm lai.
Päike kõrgemalt vaatab alla,
südameisse soojust kallab.
Linnuvidin siin-ja seal,
kogu loodus nüüd ärkama peab.
Maikuu pakub palju rõõmu,
kingib päeva emadel',
Siis. kui toomingad on õitsel,
siis, kui lilleõied avavad südameid.
Ood meestele
ood meestele, kes avasid mulle oma sisemaailma
hinge keerdkäike ja -treppe, millel sain ekselda
et mõista, miks oleme ometi inimestena nii traumeeritud
ja kanname kaasas taaka
rahu saamata
ma nautisin, naudin seda teekonda,
mida mulle usaldatakse
ilma reetmata, ilma saladuseloori katmata
ma usaldan ennast ja usaldan teid
kui kord siit ilmast lahkun,
võtan kõik oma kiivalt hoitud saladused kaasa,
need on minu vara
ma ei lase kellelegi tulla kellegi südamekambri juurde
sest seifi koodinumbrid on pidevas muutumises
ma olen olnud avameelne, usaldav
piire kõigutav ja kà .....
Eluteel
Päike paistmas omaette,
pilvekardinat ei näe,
on vaid õrnu siluette
paistmas sinitaeva väes.
Naudi soojust, naudi elu,
krõbe külm ei liiga tee,
väldi kohti, kus on vilu,
püüa kõikjalt päikest veel.
Lase endasse Sa ilu,
sära teistelegi veel,
jaga kõike, mis on Sinus
peitumas Su eluteel.
- Tarmo Selter -
2023
Kõigile naistele
Naine, Sa sulatad lume,
tood päikese südame varjust,
Su südamesoojusest tuleb
armastust, kirge nii palju,
et kõikjal, kuhu Sa lähed,
südametukseid Sa kuuled,
Sul on silmad kui taevased tähed,
ilu peidavad sulguvad huuled.
Sa austa oma tarkust ja ilu,
ära püüagi peita Sa seda,
mis peitumas sügaval Sinus,
olles varjatud tunnetega.
Ole see, kes olla Sa tahad,
järgi oma südame kutset,
samas kõike tee mõistusega,
nii enda üle Sa olla võid uhke.
- Tarmo Selter -
2023
Päike
Kas tunned, kuis´ silitab põske
päike, nii armas ja hea,
ta soojendab siis, kui on rõske,
oma südamesoojusega.
Sa tea, on Sinugi päike
ootamas Sind Sinu rajal,
vahel kohtuda võimalus väike,
kuid ta tuleb, kui Sul teda vaja.
- Tarmo Selter -
2023
Kas ka invaliid?
invaliidistunud persoon
kodune soojus koos õunasaiadega
kartsin, et kaotan kõik
ja jään igavesti selliseks
see oli mu suurim hirm,
et ma jään invaliidiks
nüüd tekib silmi pisar
kui mõtlen nendele, kes elavadki nii
lihtsalt mõned kehaosad ei liigu
ega allu tahtele
isegi kui pingutad
teraapia
teraapiline on see kogu külmus
läbi Juhansonide laulu
tunnen ennast kui teedel olija
võib-olla see, kes kord karges hanges külmub
kirjanikud kirjutavad ikka endale "lõpu" ette ära
soovunelm
surra oma voodis puhtas flanellist öösärgis
rahuliku muigega
tagasi vaatamata
.....
Hoia
Päike see sulatab lume,
külmunud südame ka,
hetki, mis ellu Sul tuleb,
tasub hoida ja armastada.
Südamesoojust Sa kingi,
anna nii palju kui saad
elus ju käimas kõik ringi,
küll jälle te kohtute taas.
Ole Sa sõber või tuttav,
midagi kindlat siin pole,
elu määrab, mis juhtuma hakkab,
tuleb kurbus või kõigil on tore.
- Tarmo Selter -
2023
"Ãœhined minuga surmas!"
See mälestus neiust
kellega Jaanipäeval tutvuda
on kõrvaldanud rahu ta peiust
et uut romanssi uskuda;
hukas noorus on olnud alati
ennegi seda katsuda ja teada
vanasti küll rehielamus elati
loeb, et üksteiselt soojust saada;
isegi mina ei teadnud enne ohtu
isekeskis iha oma tähelepanust
saatsin oma emotsioone talle kõhtu
jõe veerel jaaniööl tehti meest minust;
tõeline kirg tõelise naisega
kellest ei oleks saanud unistada
saatus lõpuks õitses õnnega
olin läbi klassiõdede talle teada;
minul polnud ees fassaadi
peitmaks oma tõbe
laulame koos oma balaad .....
Kaunis, õrn ja edukas
Mäletad Sa seda aega,
kui veel rohkem nägid vaeva,
polnud lusti, lillepidu,
pisiasjades vaid ilu.
Sära nägid rõõmukillus,
hetki, mis vaid peidus Sinus,
soojust kustund süte peal
üritasid saada taas,
Lõpuks tasus ära vaev,
täis sai kannatuste kaev,
saabus rõõm ja saabus edu,
armastus ja elu võlu.
Päiksekiirtes särad taas,
kaunis, õrn ja edukas,
püüdes jätta meelde need
hetked edukuse teel.
- Tarmo Selter -
2023