Sõnale soojus leiti 392 luuletust
Päike
Pilvedesse päike peitnud enda,
tal hea on pilveteki sees.
Ta soojad tuuled saatnud laia ilma,
et temata ei muutuks kurvaks meel.
Mis teeb see päike,
kui ta ei paista silma
ja ei suuda taevas särada?
Vahest pilveteki vahelt piilub ilma-?
Vahest ilmaelu häbeneb-?
Õnneks kuum on päikese süda
ja naeratav ta meel.
Nii laia, sooja naeratust kui kui on päikesel,
ma pole näinud veel.
Päike iialgi ei väsi
käimast oma rada pikka,
ta jõuallikas on suur.
Loodus ja Inimene vajavad teda ikka,
päikeseketas on imeline ja kuum.
Mis küll kevadega toimub?
Mulle see aastaaeg ei loe
sest on ebaharilikult soe
mis sobib pigem maikuu näoga
tuleb rohelus ebahariliku teoga;
asfaltteel sõites justkui sulab
ja nii ruttu linnulaulu kõlab
võiks olla 10 kraadi jahedam
ja liiklus hõredam;
lubati, et edaspidi radikaalsem ilm
praegugi ei valeta nahk ja silm
et tajuda rohkem kuuma tuleb
ja tormid rannapäevad suleb;
siniliilaid ja krookused õitsevad
seda ka on imelikku lool
3 nädalat varem aeda kaunistavad
mil alles jürikuu I pool;
pole keegi tahtnud seda
hea meelega õues ei veeda
sest harilikult peaks lund veel sadama
nag .....
Särasilmad
Suured särasilmad
vaatavad mul vastu,
kui mind hommikune päike äratab.
Suured särasilmad,
need on minu kutsul,
oma silmavaatega
ta mu südant sulatab.
Kutsu särasilmis rõõmu on nii palju
on armastust ja õnne kuhjaga.
Ta särasilmad annavad nii palju
ja ajavad mure minema.
Armastan neid särasilmi väga-,
ei ela üle, kui nad kustuvad.
Mu kullake,
nüüd mulle kaissu tule,
mul sinust heameel on otsata.
Elu
Raske on elada sedasi,
kui hing on vaeva täis,
kui mure lükkab sind põlvili,
kui kõik lootusetu näib,
kui süda kortsu kisub sees,
kui pea on tühjust täis.
Rahus ulbitsevad merelained-,
ikka kaldale ja tagasi...
Taamal merel valge puri,
tuules lehvib minuni,
kajakate kisaksrjed
valusalt lõikavad südame.
Merehõng on oivaline,
päike nahka kõrvetab.
Aina kaugemale läheb, tõttab
hingest mure, mis muserdab
ja jõub kätte päev,
mis hingepõhjani rõõmustab.
Kevad on teel
Kas tunned, on täna kõik uus?
Lehepungasid tärkamas näen,
linnuparved on jällegi kodus,
veekogudelt kadumas jää.
Kas tunned Sa hinges seda kergust,
mis päikesene Sinuni toob?
Udupilvedes hommikust kargust
talv jäälilledest koob.
Kas tunned Sa südames rõõmu?
Võid aimata allikat veel.
Võttes kevadisest värskusest sõõmu,
Sa hüüatad: "Kevad on teel!"
- Tarmo Selter -
2023
Kevad südames
Sinilill. sinilill,
sul on ilus sinisilm.
Ülane, ülane,
sul on valge kaelakee.
Päikene, päikene,
sul on soe põseke.
Kaseke, kaseke
sul on magus mahlake.
Linnuke, linnuke,
sul on kuldne nokake.
Kevade, kevade,
oled armas minule.
Kevade, kevade,
oled sügaval südames.
Vanal ajal nooruses
Elasime külas kus oli soe
ei- mitte kliima poolest
inimesed olid soojad
oma kätest ja südameist
Piimajõed koosnesid küll
peamiselt veest
mäed olid mullast
aga olemas nad olid
Oma vaimu viletsust
käin seal praegugi näitamas
imestades lahkudes
kuidas kõik võib na lihtne olla
Puust poisi külvatud rahapuu
kõrgub seal tänini
okstel ripuvad
mõistmine lahkus ja armastus
oleseekessaoledpeaasietteistelehea
ja kõik muud maailma magusad viljad
Nii tore on hommikul ärgata
Nii tore on hommikul ärgata
oma kalli kaasa musiga,
siis kogu päeva õnn sus särab
ja palju head saab tehtud ära.
Siis kurvameelset rõõmustad,
abivajajat abistad,
murest murtut lohutad,
kannatajat kaisutad.
Teiselt saadud hingesoojust
hea on jagada,
oma kalli kaasa musiga
taas rõõm on ärgata.
Tunnete tuba
Mu sees on üks väikene tunnete tuba,
see on minu enda tundlik süda.
See tunnete tuba on poolenisti vaba
ja võtitki pole lukuaukku vaja.
Aegu raskeid ja helgeid
on peitnud mu tunnete tuba,
kuid õnne ja rõõmu rohkem,
oled soe süda- minu tunnete tuba.
Vahest kuulda on väikest koputust,
süda saab sellest ergutust.
Elan ja olen oma tunnete toas
niikaua, kuni süda vastu peab.
Kui armastus on täis soojust
Üks värvukene sulalumes kükitab,
sabaotsakene välja sealt upitab,
nokakene haledalt siutsatab,
tiivakene sulalumme plärtsatab.
Värvukest peopesal soojendan,
ta turris sulgi silitan,
suusooja õhuga sooja annan,
südames suurt kurbust kannan.
Nii palju soojust annab üks süda,
süda, mis on õigel kohal,
sealt soojust jagub kõigile
ja rõõmu toob igale hingele.
Päkapikula
Tule suur ja tule väike,
tule kogu perega,
Päkapikulasse kõik me
püüame ära mahtuda!
Päkapikulas on tore,
rõõmu ja lusti on kuhjaga.
Seal me oleme üks suur pere,
pole kurbust, pole nuttu ka.
Päkapikulas ei maga keegi,
nõnda energiaküllane on see maa.
Päeval ööl ei ole vahet,
aeg ei iial otsa saa.
Päkapikula avatud on talvel,
kui paks ja kohev lumi maas.
Päkapikulas alati on valge,
suurt rahu leiab jõuluaal.
Tule Päkapikulasse juba täna,
leia üles muinasjutumaa!
Seal on soojust, hellust, valgust palju,
rõõme jagub kuhjaga!
Päike
Päike, oled veel nii soe ja hea,
kütad kogu ilma peal,
kingid soojust südame,
jagad valgust ilmaruumile.
Päike, kõik vajame veel sind,
nii kõrge taevalael
on sinu hind.
Päike kuldne,
ära pilve taha peitu poe,
nii hea on olla, kui veel säng on soe,
see kõik nii väga, meile loeb.
Tahan sinuga lennata ära
Tahan sinuga lennata ära
mu ilus soojamaa lind.
Külmaks on läinud täna
soojust ihkab mu hing.
Luiged ju lähevad lumi taga
see nende viimane piir.
Valge luik
võta kaasa mind täna
külm mul olla on siin.
Enam ei tasu loota ei mõelda
aina külmemaks kisub ilm.
Suvi on pagenud täie väega
sinna, kuhu ihkab minugi hing.
Suvi soojendab veel ilma
Suvi soojendab veel ilma
särav päike paistab silma
kütab soojaks südamed
peidab ära silmaveed
Suvi lisab juurde puhkust
oma heldest südamest
kannab päevadesse valgust
helendab ööpimeduses
Suvi kaua olla tahab
meie meeltes, mõtetes
Sügis kuskilt vastu kostab:
"Las ta olla, las kestab veel,
kurbus pikk on alles ees,
jõuab kannatada veel."
Ilusad sõnad
Ilusad sõnad teevad südame soojaks,
annavad magusa tunde südame peal.
Ilusad sõnad hea meeleolu loovad,
siis tahaks soovida kõigile head.
Ilusad sõnad jäävad alati meelde,
jäävad kauaks mõlkuma südame peal.
Ilus on olla, kui ilusad sõnad,
vohavad keele ja meele peal.
Toomingas
Saab nautida aastatega praegut
maikuus nagu Eedenis hingata
pole olla kevade naudingut
ilma toomingata;
ning õunapuud ja sirelid
tulbid ja kirsid
soojad tuuleiilid
värve aias puhusid;
kõik need nupud õitest
ja pärast vihma toominga aroom
praegu kaunim aeg minu meelest
kui on kevadel praegu see iseloom;
mu lemmik roosõieline taim särab nüüd