Sõnale suvi leiti 498 luuletust
Kiiver
Sünnipäev on sugulasel
tõin talle ja semudele lauamängu
"Kiiver" on kingiks sünnipäeva-lapsel
kasti lauale pannes teeb muhedat nägu;
esemed on nelja värviga
kollane, punane, sinine ja roheline
mänguratas on koos kurika ja kiivriga
pealmine reegel mängus on selline;
keeruta ratast ja kui nool jääb pidama
olgu kasvõi esimene värv sinine
ja sinine valib kelle pähe saab kurikaga virutama
järgmine värv saab olla ükskõik milline;
sa võid obaduse tervest jõust anda
vanakooli reegel leiab tugevama
viimane laps, kes ärkvel, kinnitab kanda
ja ei pea .....
Tutipidu
Põhikool ja gümnaasium
pärast neid on vabadust käega katsuda
kooli lõpp on noortele suur tsenaarium
võib saada pärast seda kosuda;
veepüssid kätte ja suvalised riided selga
nii tulla kooli on käkitegu
märjaks saada ära pelga
sest vihma niigi sajab praegu;
päeva lõpus saab maha rahuneda
rannamajas kestab pidu tunde jutti
aga, kui tüdrukutega seal ühineda
siis on see pidu, kust saavad poisid tutti
Peatus nimega Elu
Hing hetkeks peatus,
astudes kõrvale rajast,
mis igaviku poolt seatud,
sõltuvalt ruumist ja ajast...
Hing hetkeks peatus
peatuses nimega Elu,
otsides omale saatust
kehas, kus valu ja võlu...
Hing hetkeks peatus
vaid selleks, et olemas olla,
püüdes endas ilu ja headust
läbi eluea vaikides kanda...
Hing hetkeks peatus
selles peatuses nimega elu,
igal peatusel on oma vaatus,
oma hetked, tunded ja melu...
Hing hetkeks peatus,
et minna siis edasi ajas,
kui elus kõik tehtud, mis seatud,
nüüd edasi minna on vaja...
Igal hingel on oma peatus,
peatus nimega Elu,
.....
Ükskord ammu...
Ükskord ammu hakkasin ma joonistama laulu,
mõtted tulid segunedes pliiatsite kaudu,
maali alla paberi ma tegin laulu mõttest,
nii hakkasin ma joonistama laulu ülesvõttest,
mille kaudu nägin päikest, tundeid, mõttelendu,
naeratusest tekitatud maalimise indu,
lõpuks kõigest sündis laul, mis veel on olemata,
pliiatsitest sõnad said, mis kirja panemata...
Veidikene mõtlen, ei jää miski vaka alla,
lõuendile endast lasen pliiatsites valla
mõtted need, mis peidus olnud, hetked olulised,
kõik mis praegu väiksed tunded, olid elulised,
olles laps või teismeline, tunded .....
Ära kiilatse kiilaspäisuse üle
Säält eemalt kuulen mehi minu vanuses
oma autotega kükitavad nad parklates
kõik karvutud munnipead on nad
näevad nad mind, peale tulid neile hirmujudinad;
nende jutt on sama loll nagu nende välimus
nad kõlavad nagu turumutid oma iseloomus
kiilakatele ma ei anna armu
oma juustega ma teen neile hirmu;
ja kui mõlisesid, said minult lõuksi
seda tegin nende gängile ainuüksi
11 meest vedelevad pikali
küll täna sai skandaali;
ärge olge kiilakad, see sitaks kole
normaalsel inimesel sind hea vaadata pole
olla elevandi munand on teistele shokk
kasvata juuksed tagasi, .....
Minuga on hästi
seisin tähtede all
siis kui kõndisid ära
kas näed kui hall
on see suveöine sära?
nii lähedale sa pugesid
ma ei saanudki aru
enne kui ära sa kõndisid
südametesse jäi valu
ma naeratan sest
kõigile on parem
oh ära minu pärast muretse
valu olen varjanud ka varem
mul on hästi kõik, armas sõber.
PALVE
SUVE SILLERDAV TAEVAS
TÕI MINU JUURDE SIND
NÜÜD ELAN LOOTUSTE LAEVAS
JA IGATSUS ÜMBRITSEB MIND
SA POLE KUULUNUD KUNAGI MULLE
KUID MÕTTES SIND KUNINGAKS LÕIN
NING OMA SÜDAME SULLE
JÄÄDAVALT KINGIKS MA TÕIN
SIND PALUN --
ÄRA JÄTA MU SÜDANT LAOKILE
VAID ENESE LÄHEDAL KANNA
JA ARMASTUSE AKEN TEE PAOKILE
OMA HINGE ET SAAN SINNA PANNA
/2007/
Sõstramaitselisest suvest.
Ma nägin kevadel metsa,
mis täis õisi.
Ma nägin aasasid ning merd.
Ma tundsin õhus linde,
kannus mesi.
Ma tundsin õnnelikku sünnituse verd.
Ja juunis juba maasikane musi
Su vaarikase musi mustikaseks sai.
Nii märkamatult sõstramai .....
Kastani varjus ...
Sügisaeg, pilved päikesel katavad palgeid,
tuul seal puhumas eemale , usinalt - neid.
Vahel lauldes vaikselt, meelitada proovib,
siis marus möirgab jõuga, alistada soovib.
Suveloodus õrn ei püsi , külmal sügiskuul,
kaovad kaunid õied tasa,lehed kirjud puul.
Kastani varjus , kus suviti ööbik - hõiskab,
vaikne okste sahin, saladusi õhtul sosistab.
Mäletab hellusi kui kallistades olime ta all,
me mured rõõmud siin kõik teada olid tal.
Kas peale jahedust õnn on veel võimalikk,
soe kevad, lind ja öö mis ei tundunud pikk.
Hansi!!!
.....
Soojust hinge ...
Helge suve kauneid hetki antud mõnel viivul,
jahe sügis kirjuks maalib loodust linnutiivul.
Üha valgust vähem, päike varjub vihma uttu,
öö külmakraadid toob , talv ligi hiilib ruttu.
Lumevalgus katab pargid, tänavad ja majad,
üha alla helbeid langeb , hange peites rajad.
Köetud kodu mõnus elad , üle külmad ajad,
igatsedes , kevad soojust , hinge seda vajad.
Hansi!!!
Sügis
Suvelõpp või
Sügise algus
Kasvõi
Pime aeg
Kutsu kuidas tahad
Võib juhtuda
Et kukud maha
Ja siis võib kustuda
Teadmine
Sellest kes oled
Teadmine
Sellest kes olid
Siis mis teha
Ma ei tea
Kui jätad keha
Käed ja pea
Kui lendad ära
Taevasse
Tähesäras
Tähelaeva sees
Seal istud
Ja mõted
On lahti lastud
Karjamaadele
Kuldsesse suvesse
Aga sina oled teel
Sügisesse
Teadmata meelt
Soojuses ja headuses
Puhkad
Haihtuvad seadused
Ja puhkad
Miski ei loe
Kuigi
Kui sul on soe
Nii pole kõigil
Tähtede embuses
Õhulaevas
Ei hooli me keeldudest
Tööst ja vaev .....
Ilus Eesti
Nii kaunis oled Eesti
need rohelised laiuvad niidud
tuisud mis tuulest viidud
igatsust täis rabad ja sood
rõõmsad kevadised vihmahood
hell võid olla kui suvepäike
või hoopis karm kuis sügisäike
iidsed metsad mis saladusi peidavad
järved ning jõed mis igavikku voolavad
ilus oled nagu kevad kes tärkab
kui iga aasta jälle ärkad
Usk armastusse ...
Hinge siin ei võlu , kiire võiduusk,
valu karjatus või kannatuste tusk.
Vaid lootus, seob lähedasi kaugel,
nii tajud õnne , kurbus sul laugel.
Ka armastus,ühe täitnud südame,
pooltühi laegas on mille avame.
Seal tunde rõõm siis hingevalu,
saatus määrav , ära enamat palu.
Ootad sügisesed vihmad , rajud,
talvetormid külmad lume sajud.
Ei hingerahu kevadki meis loo,
helget suvesoe, südameisse too.
Siiski suul kaunil , vaikne - kostis,
armastan, kaja kordab mul sees.
Nüüd lembe aeg , ihaldatud ees,
koos ärgates , õnnepäike - koitis.
Hansi!!!