Sõnale taip leiti 71 luuletust
taip
kõnnivad ringides
elavad laibad
kannide kuhilad
punased vaibad
näitavad - näh!
vaatavad - vau!
rambi jaoks reedavad
armu ja
au
õnn vajab õhku
naer allikavett
südamlik sula
meelemürgita mett
siidisukkade silmad
päris elu ei näe
annab mis
lihtsale
võlu ja väe
Sanya
Emakeeletu
Mis ma peaksin tegema,
kui vaikus vaatab vastu?
Kui kõik sõnad kadunud on
keelelt ja mu ajust...
Läinud ära rännakule
jahtima muud smanti,
jätnud minu ilma oma
taipamisest, tajust.
Tõesti, kas pean ootlema
uut emakeelepäeva,
et ma saaks taas mälupangast
mõistlikuma varu?
Seni olen määratud siin
tundlema ja vaema...
Asju, millest ainult beebid
saavad selgelt aru.
/Mari*Uri/
0.5.01.2024
Tulgu ja aitage taipu.
Või ei näegu mu silmad enam linndude lendu.
Ema maa lilled on sinised, põõsad on rohelised.
Voolab jõgi, ületab sisinaga.
Sired lõhnavad, elu kõhnemaks läheb.
Paksu mett ma voolutan endast, iga hommik juukseid koolutan.
Lilled armastavad päikese lasereid, paiku neid paiku!.
Kuu on jättnud pisaradest suure laigu, mis osutab mulle teed.Oleks ainult palunud kustuta mu jäljed teekonna järjest.
Nagu lilledele mulle ei jättku neid kiireid talveks, ärge nutke ärge nutke.Näete pilvedes mind möödumas muinesse külla.
Ma igavesti ulgun südam .....
Ãœrgne
Auuu Auuu
Hundistiiiiiiiiiil
Auuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu
Anna mulle mic, et saan näidata kellel on taip. öelda asju millel on maik
Sest kui mina räägin oled sina vait, kuulad kõrvad kikkis ja kui ei kuula siis pühi kõrvavaik
mikrofoon on selleks et minusugused saaksid asja teha selgeks
ma mõtlen asju kergeks
hundistiil teeb meid terveks
oma maailma loome selgelt
sissevaateid teeme kuni hakkame tundma helgelt
mõtleme ennast tundma ja nägema mida tahame
negatiivsus kahaneb ja pole enam pahane, kui saab raha meel siis juurde valame
kuni kõigest on küllus ja külmus, kogu ma .....
Parimad jõulud
Jõuludeks ei soovi ma
kingitusi kuhjaga.
maiustuste mägesid,
limonaadijõgesid.
Soovin hubast küünlavalgust,
kuuselõhna, talvekargust,
metsas vaikust kuulata,
paksus lumes sumbata.
Kodus koos me teki sees,
laual aurav jõulutee.
Nõnda üles sulame
vahvast metsaseiklusest.
Kuuse ümber naerame,
laulame ja tantsime.
Õhtul filmi vaatame,
lauamänge mängime,
puslet kokku pusime..
Alles hiljem taipame -
just nõnda meile jäädvustub
kaunim jõulumälestus.
Kiituse jõud
Meenutan toda puhku,
Kui keegi ohtralt mind kiitis,
Tundub, et leidsin kergeima viisi,
Kuidas lasta rõõmul puhkeda...
Need mõtted kurjad, jõhkrad,
Panevad riknema päeva,
Siis kiitus torkab pähe,
Ja viskab neid peast jõkke.
Igal omal sammul,
Vaibumatu kahtlus ligidal,
Tean, ei paista see pidevana,
Kuna kiitus tuleb kannul.
Jällegi õel sisemonoloog,
Julmalt hirmu minul loob,
Lausungit elustan – ootan,
Senikui seda ära toob.
Mõttevoost pahadus eendub,
Mind liigutab tugev veene,
Kindlasti kõik ümber kujuneb,
Kaunis kiitus mälust ei unune .....
Lõks
Õhtusöök
kolme emasega
ma toit nad sööjad
Putukateadlase soovitus
toita võib sääski
lõpuks on lõks
Vaatasin imetlesin
kolme imevad eite
luban rahus neil
Nende äralennul taipasin
andsin just
kolm tilka verd
Muidugi viivad nad
minu vere
vanakuradile
Hõikasin neid tagasi
lootuseta
leping on jõustunud
Kuulun nüüd saatanale
no tore
No tõesti tore
Mõttetuste pikas jadas
lõpuks leiad ühe kiire,mis võiks olla elu mõte.
Ehmatusega siis märkad
seda püüdmaks sinu teele
sätitud on mitmed tõkked.
Purustada kõik need seosed,
mis sind sidund käsist,jalust.
Järsku taipad senist elu
elatud ,mis siiamaani
enam päeva pealt ei talu.
Aga pärast igat võitu,mis on tulnud liiga kergelt
järgneb pikk ja piinav valu.
Uus aasta
Soovitakse head uut aastat
aga kellele sellest kasu?
möödub järgmist eluaastat
ja mõnikord head loota ei tasu;
see on rutiin ja argipäev
eriti neil päevadel
kui käib suur töövaev
mis kaasas vähe puhanutel;
keda kotib mingi 2023
alles oli 2020
ärge pühkige ära mullune tolm
kui veel hoiate end;
uue aasta pasa eest
mis iga aasta aina halveneb
ründab nõrkus igat last, naist ja meest
ei tea, kas maksu summa leeveneb;
ja kas tervis tuleb
või mõnel halb õnn lõpeb
lootus küll viimasena sureb
aga igaühel heaolu erinevalt mureneb;
mõni pillas õlle là .....
Tarkus
Iga tarkmeest
suisagi geeniust
kes mõtleb
kirjutab ütleb
nõnda et keerdude seest
ei üks ega teine
ei taipa tost mõhkugi
võidakse jätta
kindlasti jäetakse
lollakaks
Tema mõtete viljakaid teri
olgu need tarvis või head
suust tulevat õhkugi
mõeldakse rumaluseks
Ootuste peri
rääkivat rumalpead
aga kindlasti säetakse
jumaluseks
Sügistuuled juustes
Sa tulid täna
Taevahallis kleidis
Vihmapiisad
Sätendamas kangal
Sügistuuled juustes
Saabusid
Õbluke ja õhetav
Kui õunad
Mis veel puus
Sügis on luus
Tunnen ja taipan
Naeratad vildakalt
Põgusalt,veidi
Sügisvihm märjaks
On teinud su kleidi
Soengusse sasitud
Lehed ja linnud
Kuldkollased
Mändide pinnud
Purpursed väädid
Heidad veel üll
Näid väsinud küll
Kuid küps ja nii kaunis
Astud targalt
Ja tead
Kuhu minema pead
Kuhu saad ja võid
Paiga ise kord lõid
Ärkamiseni uuel kevadel!
Nüüd aga läheb tõeliselt põnevaks,kõhedakski- avanevad pimeduse .....
Tädi Sofia rannapäev
Lahkus kodust ema
perest tüdinenud jälle tema
poisid vigisevad, et varsti kooli
aga Sofia nende murest ei hooli;
kui on kuumapühad iga päev
olla toas nagu saunas on suur vaev
päike ise kutsub meid ujuma
saab augustikuus sujuma;
liivarannal viskab isegi pesu seljast
naiste blääžil ei tehta välja temast
otsis üles päikesekreemi ja rohtu
et peavaluga ta ei satuks rannas ohtu;
veeres küljelt külili ja pikuti
joonud tableti, ajas end kõhuli
tunde möödub kaunil päeval
ühtegi pilve pole pakkuda taeval;
tunde hiljem leitakse punane keha
millega pole muud teha .....
Tühine
Ma kõnnin üksinda kõrbes,
Selles ookeani suuruses lõpmatus helgis
on ilus ja korraga kohutav.
See meenutab mulle mu elu nii ilus ja korraga kurb.
Ma heidan liivale pikali, et leida lohutust taevatähtede ilust ja vaadates silmademerre ma taipan.
Kui tühine olen mina ja sina ja kogu see maailm.
Võibolla tähel leian ma kodu, kus saavutan hingerahu?
Tühjus
Tühjus vaikselt õhus ringleb,
kohtamata ainsat hinge.
Aeg, mil keegi ringi sammus,
on siin ununenud ammu.
Tuul siit kõik on ära uhtund,
mälestusedki on tuhmund.
Sulen silmad, seisan hetke,
püüdes ette võtta retke.
Sinna sügavikulisse aega,
Proovin kasvõi viivuks kaeda.
Seal, kus üle mitme maja,
kostus juhusliku naeru kaja.
Seal, kus justkui võluväel,
õnn end ilmutas su käel.
Tundes tuule kalki raevu,
Mõistan, olen siin ja praegu.
Avan silmad, taipan õudu,
tagasi mul minna pole jõudu.
Kõik, mis jäänud sellest ajast,
Mälestused naeru kajas .....
Ime...
Tundsin sinu puudutust enne,
kui sind silmasin
või situatsioonni hinnata märkasin.
Aru sain, mis toimumas on.
Põsed kuumamas. Enda nime vist ka mitte mäletamas.
Moment, mil taipasin,
et mu kätt leida üritad,
selle sinu poole sirutasin.
Sa hoiad minu kätt,
õrnalt pigistades.
Vaikselt. Ettevaatlikult.
Nihutasin end sulle lähemale.
Sääred, põlved lembelt üksteise küljes,
toetasin oma...
sinu õlale puhkama.
Sära minu sees pulbitsemas.
m7
kas olen tõesti ainus julge kes endas näeb valet
ei mängi ma mingit malet ei näe enam vahet
olen teinud halba olen teinud head lõpuks
nendes asjades ainult igayks ise teab mida tegema peab
vahest veab vahest ei vea
teadmattus mind ei hirmuta
teatud asjad kyl on südant kriimustand
isekus taas end on ilmutand
kui olen lõhkise kyna ees miskit himustand
kõik teavad saavad aru mõistavad aga ikka oma lipu hõiskavad
tõusevad võitjana
ja mina järjest võikamana
täis draama teater ja seda kõikke ise teate
kalduvused suunad kes keda kuulab
tormi käes hullan
ei .....
