Sõnale tammed leiti 7 luuletust
Tammed
Kaks tamme kasvavad keset põldu kokku kui väädid,
kümnendi, veerand sajandist ja lõpuks sajandi,
kuniks tuleb tuul, rebides nad lahku ja langeb üks,
kui lõpuks mädaneb esimene mullaks, teine tamm jääb üksipäini seisma,
kas näed sa seda tamme keset põldu?
kuuled sa kuidas tuuled teda tirivad?
kes ometigi püsima on jäänud aastakümneid, veerandeid ja sadu,
kuidas tal ka läheb?
kas ka tema on kõrges eas näeb kasvamas noort tamme tema kõrvale?
Tormituuled
Tormituultes seista tahtsin täna,
käed laiali, nägu pilvedes,
suured tammed minu taga,
juurtega sügavalt maas,
murdusid-hääleta.
Raksatus läbis minu südant,
kuid kindlameelselt seisin veel maas.
Raju ja torm mind julmalt rapsisid,
jäised vihmapiisad näkku
ärme lõid.
Punnispõskne tige tuul,
maast lennutada püüdis,
ei olnud ma ju juurtpidi maas,
jagu must ei saand.
Oligi vist marutuule ainukene plaan,
murda,
välja kiskuda iidseid tammepuid,
juurtpidi maast.
Kurb oli vaadata,
hing nuttis sees,
kuid tormituultes muutusin
tugevamaks veel.
Varemed ja sademed
Päikesekiirte eest põgenev vari,
harjumuspäratu, kriiskav ja vali.
Hõbehall, pilvine, kohev taevas,
kogu maailm nüüd üleni vaevas.
Raagus tammede kuivanud lehed,
üksikud, kurvad ja üdini õnnetud mehed.
Tundrataolised tugevad tuuled,
värvitud, värisevad huuled.
Kuukiirte eest põgenev päike,
harjumuspärane, vaga, ent mitte väike.
Hapnikust tulvil on inimtühjade linnade varemed,
puhtaks pesevad tolmust rünkpilvede sademed.
Puhkus Eestis
Paremat paika ei ma tea,
kui mu kallis Eestimaa.
Siin ma tahan puhkust veeta,
siin ma soovin puhata.
Iidsed tammed, kuused, männid-
kõik nad minu südames.
Kodurajad, paigad kallid,
kindlalt hinges püsivad.
Iial ei või ette teada,
mis juhtub minu südames-
siis, kui Eesti võetaks väega,
võõra väega, südant lõhki rebides.
Siiski loodan Looja peale,
usun kõue vaikimist.
Eestimaale teen tiiru peale,
naudin kodumaal puhkamist.
Põgeneda....
põgeneda tahaks
kuskile kõrkjate vahele
suvesoojusesse
ranna äärde
järve rüppe
tammede varju
mändide alla puhkama
seal kus hing saaks rahu
seal kus öö annaks päevale kosutust
seal kus poleks aega
ja ajatult seisaks
õhtuilu
nii ma oleks seal ja võtaks vastu
oma suurimaid unistusi
neid kuumusega võideldes
paberile kirja pannes
ennast aeg-ajalt järve vees jahutades
Õnnesoove pulmadeks
Sügistuules sõprust nüüd sõlmides
pooleks vaagige okkad ja õied.
Elu rõõmudest avaraks võlvige,
mõistke teineteist, toeks olge kõiges.
*****
Tänast õnnepäeva sära
hoidke argipäeva jaoks,
et ei tuhmuks tunded ära
ega siirus soosse kaoks.
Kallist kulda, kalliskive pole elus vaja.
Jätkugu vaid armastust kogu eluajaks.
*****
Tammed on tugevad sügistormis,
luiged on ustavad surmani.
Olge ka teie kui tammed ja luiged
elutee viimase tunnini.
*****
Palju on maailmas nuttusid,
lausutud sõnu ja räägitud juttusid.
Palju on rohtunud teedega laulusid,
palju on rà .....
Unetu poeet
astun mööd võõraid radu,
tuul kannab mind kaasa
kaardiks vaid taevamuster
vettinud lehed lirtsuvad,
mahl voolamas välja
ja tammede allee raamib
rändaja elujooni
Mida ma otsin
inimtühjadelt tänavailt?
loodan kohatu Su varju,
tuul juustes kinni ja pilk,
pilk naelutatud mulle