Sõnale teel leiti 890 luuletust
tuhat luuletust
kui sa umbes tuhat
luuletust oled kirjutanud
avastad ühtäkki et vihm
mis neis ülalt alla sajab
teeb seda päriselt
võilill tee ääres ka värssides
päiksega kogu aeg käib kaasas
õis tema poole õhtuni kooldub
lomp külateel ka käsitsi
kirjutatud ridades
peegeldab pilvi puude oksi
nii järvevees kui sõnades
kullendab suvepäeval ööselgi kupp
sa kinni hoiad sama elu kaelast
mis päikse eest varju otsiv konn
liblika oma teelt õhku ajav sipelgas
ööseks oma õie sulgev tulp karges mais
Päike tuli siia
Kuidas päike tuli siia,
et mind täna randa viia,
tuues kaasa sooja ilma,
paistes mulle kohe silma,
kinkides siis mulle päeva,
nõnda hea ja nõnda sooja,
tuletades mulle meelde,
kuidas suvel läksin teele,
lootes leida rannaliiva,
mereveestki mõne piisa,
lainevahust kuldse harja
merelaine võlus välja,
luues hetke nõnda kauni,
mida siiani ma naudin,
kui taas päike tuli siia,
et mind jälle randa viia...
- Tarmo Selter -
2023
Pime lootus
Tollel õhtul oli pime.
Puhus vaikselt tuuleke.
Juhtus minuga siis ime.
Astus tuppa keegi veel.
Ma ei teadnud sinu nime,
ega kuhu oled teel.
Olgugi, et olen pime.
Sinu soojust tajus meel.
Anna mulle palun aega.
Väheke, ma tulen taas.
Tasun selle, suure vaeva.
Palun sind, mind mäleta..
Mööduda võib päevi hulgi.
Palju? Öelda ma ei tea..
Kuid ma seda ju ei jäta.
Sind vaid ikka meeles pean.
Oled loodud selles ilmas.
Kaunimaks kui kogu maa.
Ning su armsad siirad silmad.
Mulle tähtedena säravad.
Ma ei tea, kas usud saatust.
Kuid ma seda öelda saan.
Ärme se .....
EMA
Ema, kevad on möödunud ruttu
ja suvigi takkatippu.
Ilusat aega kevades ja suves on olnud,
minu hinge kurb sügis on tulnud.
Ema, sügis on iseenesest ilus,
kuid sügiseti kõige rohkem
puudust tunnen Sinust.
Siis lühemad on päevad ja pikad on ööd,
süda igatseb ja hing sees pilli vaid lööb.
Ema, vahest võiksid siin ju olla,
mina Sinu juures, pea toetamas õlga.
Ema, ilus kuupaiste oli,
tähed sirasid öös,
üks täht eredamalt paistis
ja pimedust ei olnudki sel ööl.
Ema, täna tuli esimene lumi,
suurt rõõmu selles oli!
Peagi jõuavad jõulud lähemale,
ema kalli .....
oma tütrele***
mõtlesin täna, kas ilusaid lõpetusi on olemas,
kas õudne lõpp või lõputu õudus
kuidas kaardistada seda,
mida anda oma lapsele kaasa,
mida olen õppinud, et ta ei tunneks ennast liiga raisatult,
liiga andvalt
liiga iseenesest mõistetavalt
vali inimene, kes paneb sind tundma kihisevalt
nagu sa oleksid kerge mulline vein
samas see pole meelemürk
vaid
vali inimene, kes paneb sind kihisema
kellega sa tunned, et võid kui Mary Poppins
taevalael vihmavarjuga lennata
ja iga su sõna on kui kandev lauluviis
mitte ühtlasena tunduv lora
vali see, kes on emotsionaalselt .....
Paberile vedades...
paberile vedada pikki jooni
ikka üles-alla
nägu horisondis
kaugel kuskil keegi lausus need sõnad*,
et pead enesest mööda minema,
kui tahad jõuda ettepoole
ettepoole, et näha
et näha tõde ja, et näha ehk seda valguskiirt
mis kaamose ajal nii kaduvikku kipub jääma
ärgata üles, et jälle magama minna
magada, et suuta olla ärkvel
ilma tiksuva kofeiinipahmakata
saab ka elada
uhkes üksinduses, kui lubate,
aga mitte vampiiridest ümbritsetud palees
kus iga sinu kingaklõbinat võetakse
kui isiklikku sissetungi
mis on tõlgendatud kuulja enda
sisekõrva poolt
.....
Mees sünnitusmajja
Igalpool on paanikat
ja puudu on dünaamikat
mis liikluses juhtub iga päev
õigele rajale jääda suur vaev;
vaatan maal ja linnas
kuidas pedaalitallamine hinnas
nii kõrge, et tossamine taga
lärmakas, et isegi suru ei maga;
kui sohvril on kiire
teeb ta alati mõtetuid tiire
mõnikord naine ka kaasas
ja pea mehel otsas nagu kapsas;
sest kui ta niisamu ka kihutab
mõtlen, kuhu küll kiirustab
mis saladusi rullnokk peab
et ohtlike olukordi teistele seab;
sünnitusmajja eks ikka tallab
pedaali, mida vägistab
isegi nii ilma raseda naiseta
kihutab ühesõnaga põhjuset .....
sügishommik
veretab trepil
tuulest toodud vihmast
märg vahtraleht
kirmetab hommikuks
teel lomp
sellest kurku enam
ei tõuse klomp hall
aias et söestas
jorjenil viimase õie
kargus ent tuletab
meelde pärast suve
mis taeva alt
voolama hakkab verre
talve unund karmus
hingedekuus öösiti
ringi hulkuv mardus
Üksmeel
Kui ilmas valitseks üksmeel,
siis oleks inimene õigel teel.
Siis poleks vaja kokkupõrkeid karta
ja keegi hambaid säärde lööma ei hakka.
Kui ilmas valitseks üksmeel,
siis oleks ühiskond rikkam veel.
Siis poleks vaenu keelel ei meelel,
tore oleks elada üksmeelel.
Raev
See oli kord kui kuulsin Sinu naeru,
See sama kord Sul sära silmades.
See oli kord kui hirm mind hoidis vaevu,
See sama kord mul süda värises.
See oli kord kui laususid mul vaevu,
See sama kord kui vaikis Sinu meel.
See oli kord kui minevik jäi kaevu,
See sama kord kui suudlesin Sind teel.
See oli kord kui harutasin paelu,
See sama kord kui kuumaks kiskus öö.
Ja kuigi tunda sain Su raevu,
Tea, et armastan Sind veel.
Minu emps on õpetaja
Minu emps on õpetaja,
hakkan kooli lõpetama.
Varsti Eluülikooli ma
vapralt hakkan astuma.
Elu ongi üks suur kool,
algul koolikotti tarkust topid,
siis õpetaja õpetusi
eluteele kaasa nopid.
Minu emps on õpetaja,
austusega kuulan teda.
Paljud leidnud õige raja,
minu emps on õpetaja.
Must kuu
Oktoober tähendab, et läheb pimedamaks
suvi täielikult saanud läbi
see kuu kutsub USA's tähistamaks
kuidas neegrid ei tunne enda eest häbi;
afro - kultuur kõrgel tasemel
31 päeva ja ööd
tõmmu pätt vanglas oma asemel
sest putš jätkub ja ei tehta tööd;
mingid pubekad äsja tapsid valge poisi
17 aastane sest mängis plastpüssiga
pole hullemaid rasse teisi
kui on tegemist neegriga;
Ethan Liming ei tunne tähistada
mis kõrksust mustadele mõeldud see kuu
pole midagi head afrost kuulutada
kui toimub hoopis kõik muu;
filmiti ka LIVE'is mida pätid tegid
rö .....
Suvesoe kestab sügises veel
Ma pikalt lehvitasin suvele järele
ja terekäe andsin sügisele.
Südamest soe lehvitus oli see,
et soe ei tahtnudki ära minna veel.
Tõesti sügises on suvesooja sees
ja päike kuldseks sügise teeb.
Taevas vähe näha pilvede nuttu,
kuulda vaid on rändlindude kiiret ruttu.
Kingitus
Kingin Sul tammetõrudest kee,
kuldsed kastanimunad sees,
sügiskarda puistan peale veel,
kirjusid kehti nopin juurde teelt.
Mul on ütlemata hea meel,
tean, et see kingitus Sullegi rõõmu teeb,
toob meid lähemale loodusele veel,
igal sügisel kingin Sul õnnekee.
veel olla suve ligi
veel taeva alune
üleni pole tühi kui
kärbes lapsuliblikas
õhus lendab all järve
ääres veel koltumata
pilliroog sul laseb
suve ligi olla veel
kõle pole tema kahin
rünkpilve valget teel täis
iga loik mõne õitsva
õie juures meel
endistviisi ringi kollab
kui oleks rohus see
soe päikse rõõmus laik