Sõnale terav leiti 95 luuletust
Terav valu
Elus on ju juhtunud,
et mõte see on luhtunud
lihtsa sisselõike tõttu
enne karmi sõnavõttu.
Ootamatult tabamas
on sõrme nõnda kavalalt
paber, mis on õrnast õrnem,
läbi naha teebki lõike.
Jäises ilmas järve kaldal
jalutamas leian enda,
külmakirmet vaikselt näpin,
jääst saab viilutatud käpik.
Siiski kõige valusamalt,
noastki veelgi teravamalt,
haiget teebki vahe keel
ja selle taga tige meel.
- Tarmo Selter -
2022
Viiekas piraadiga
Üks klassivennast kaotas randme
kui loomaajas jääkaru paitas
sai sõrmede asemel uue seadme
ja vähemalt lojust näljaga aitas;
"Jou, Piraat" teda edaspidi kutsume
ühel päeval jälle tutvume
küsime viiekat laksu anda
ent nii sai valu edasi kanda;
näha on, et verd tilgub
mõistuse tagasi maale tõi
vaatab mornilt ja takka ilgub
et ta konks läbi peopesa lõi;
see raske asi ihus ripub
teretamine läheb valesti
kahju temast olema kipub
et väärkasutame žesti;
jahhh, sorri, unustanud oleme
nüüd ainult ühe käega sööb
ning ka takka mõtleme
kuidas vale käe .....
Triipkood
Kui ma 13 olin
siis põhikooli vetsus nägin
üht poissi istumas
ja iseendale itkemas;
mulje jäi, et poiss omale võileiba tegi
kui "ketšupit" oli süles ja käel segi
kuidagi vale koht kulinaariaks
kas siis paremat kohta ei leiaks?;
see 14 aastane seal
ütles, et tal deprekas peal
mispärast randmeid lõigub
verest haav nõrgub;
isegi kolmnurga omale tõmmanud
keemiaga närve rahuldanud
aga minu jaoks oli see naljakas
kuidas tahtis tähelepanu see tatikas;
omale triipkoodi vormistas
nagu neegerorja aristokraat omastas
lased ta armid üle skanniga
mis kau .....
Koledik
Ühel päeval metsa tuli õudne koledik.
Välja nägi üsna hirmus ja pisut imelik:
Jalgu on tal lausa kuus ja kihvad teravadki suus.
Keset pead nii suured sarved, seljas kasukas, mis soe on talvel.
Silmadki on kurjad tal - kaks on ees ja kaks on taga.
Vastu maad käib sahinal ta pikk ja okkaline saba.
Miks tuli siia metsa ta, ei seda keegi teada saa...
Kus on kõigi kaitsja karu? Sellestki ei saada aru.
Kõik loomad justkui kadunud - nad oma urgu pugenud.
Hirmutab neid võõras koll - äkki hoopis mingi troll?
Koledik teeb metsas ringe, trambib jalgu, kisendab.
Mitte keegi pole k .....
Üks Kaunis Mälestus...
Mul sume suveõhtu ikka jälle meelel….
Mil elu laineharjal ükskord nägin sind…
Mitmeid lauseid mõtteid kõlas kohe keelel....
Su mõtteteravus ja tarkus võlus mind…
Nüüd läinud aega on mööda sellest hetkest…
Me teineteisest leidnud halba kui ka head…
Vaid mälestused jäänud meile sellest retkest
Võibolla alustame uuesti…….kes teab…
Me sulnis suhtlus käinud mööda kände, kive..
On olnud solvumisi...........palju mõistmist ka…
Hea tunne südames ma meenutan su nime…
Su peale mõtlen..........iganes kus oled sa….
Läbilõige
Me mängisime liivakastis klotsidega, nüüd mängime tunnetega poksides.
Elu on haige, mida ei tahtnud seda saime.
Iga hetk meid tahab lüüa
Isegi parimatest sõpradest saavad võõrad
Ülemusi keda huvitab vaid raha, leiutati süsteem mida keegi näha ei taha
Maailm milles elame, kunagi ei teravne, siin õiget suunda ei tea me.
Pilt millest aru ei saa
Sest mõtted suunatud süsteemi
Ehitame betoonmaju
Tarbimisühiskonnas kus pole vaja aju
Poliitiline võitlus väiksel Maal
Blokeerime armastust kui on väike kaal
Ma ilustamas pole, sest väljaspool on kole.
Tappev toit on igal n .....
Melanhoolsed minutid
Su teravad nurgad
Vastu mu reisi
Teevad mind nõrgaks
Kui püsti ma seisin
Äkki ma tahangi olla õrn
Seda endale püüdsin lubada
Siiski ma tundsin, et sinu sõrm
Tegi, et seda tagada
Kas see su pale või tahtlik meelepete
Nüüd vast hilja, kui tekib see mõte
Mind nutetakse taga ma luban sulle
Kui palju minust sa suudad visata tulle?
Meie lõpp
Maailmakaart, mis upuks kui prügis,
kätte on jõudmas maailma ajaloo sügis.
Üksikud rõõmud on murede seas,
kõik need mõtted ei saa ju olla kinni vaid minu peas.
Teravad ütlemised ja vaigistatud suud,
raagus on nüüdseks kõik maailma puud.
Üks elujärk küll lõppes, kuid kas üldse algamas on ta taas,
või kas meie meteoriidiks saab odavast plastikust vaas?
Norra sakib
Ma muudkui saan teada, kuidas Turjamaa
käitub, et saada taliolümpias kulda
nende suhtumine kunagi paremaks ei saa
ei võida, saavad oma perse mulda;
keegi nende dopingut kontrollib
või, kuidas nad suhtuvad teistesse?
Üks suusahüppaja vastuolu valib
võistlus viis Klingenthalisse;
šveitslasel jäi maha ta riietus
ja norrakas seda pildistas
ei toimuks nende maine langetus
kuidas Šveitsi koondis käitumas;
et mustada meedias vastaseid
ja veel Brathen mõliseb kaasa
spordidirektori teravaid lauseid
ei tee olukorra tasa;
norrakas jäi vahele spionaažis
ja välismeed .....
Sa lõid mind
Sa lõid mind kõvasti
vist armastusega
sa lõid mind käega
korra jalaga
Sul oli miskit rasket
miskit külma oli käes
mind lõid
jah miskit tuima oli jalas
Sa lõid mind keelega
ses oli miskit teravat
lõid meelega mind
katki küllap lõid
Mus oli auk
küll vasakpoolses sääres
kuid veri südamest
must voolas tilgatuks
Must veri voolas- soontesse jäi jää
sel hetkel naersid esimese naeru
kuid ma ei naernud
mind ei olnud siin
Veel ikka naerad
mina olen talv
veel ikka naerad
mina olen jää
veel ikka naerad
mind ei ole enam
sa naerad- ikka veel
mind õnn .....
L o b a I
kust sina tunned minu vanaisa,
ja miks mina tean su vanaisa,
nimepidi -
ma lootsin igati, et mina ometi
seda ümbriku ei sulle ega talle edastama ei pea
see kõik muutub kuidagi liiga läbipõimunuks
või ongi see 5D millest räägivad
või oli see ammu juba nii
et ülikooli lõpuaktusele tuled
raamitud õlimaaliga minust
me ise lõime selle reaalsuse
nagu maatriksis
ja nüüd need teised,
korraldavad oma käitumist selle järgi
justnagu nad teaksid
ei julge sugupuud uurida,
äkki avastan midagi,
mis on liiga lähendane, et endale tunnistada
äkki sa oled hoopis mu ven .....
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
jäänd tühjaks kurepesa
möödas päevad täis
kurgede nokaplaginat
küla kohal nende uhket lendu
teel kevadisse Aafrikasse
teid saatku nüüd pärituul
mu mõtete lembus
uuel kevadel me
kohtumise ärev embus
*
enam teed mööda
minna ei taha kus
vihmast vettib
tühi kurepesa
ei tiibadega rapsimist
öösel poegade norskamist
esimest lendu pesa
kõrval odrapõllule
mille tuules õõtsumise viib
taeva alt täna ära
kombaini terav eeder
ära otsi seda taga pilk
oksal täis sai veel
üks vihmatilk
Tuhk
Kes on need inimesed? Kes eraldatult hoiavad meie terved meeled?
Millest tulevad need meelepetted, mis toidavad vaid enesekeskset?
Vaikne paistab epitsenter, kuigi raju segaduse kaos ümber selle keerlend,
Igal toonil igal real nii pehmel, usaldamata muud kui südant tasakaalu keskel,
arme põletavaid leeke vältimata, põgenemisteed pole, päev tuleb,
mis meid kõiki matmas, see planeet mu hauaks, suur vaim mu kuus jalga,
kui taevast tuld sajab alla, lõpp või uue algus, saab meist tuhk
või meie tulevik ongi valgus, tähtede keskel valguskiirena ekslend,
igi-kestev mis kirjutab neid .....
Klounaad
Ööistung ja kõik see muu
sõjaajal selle mõte alaneb
ei ütle tarka midagi sealt ühegi suu
iga aastaga aina hullemaks läheb;
muretsetakse LGBT pärast
mil minu meel on majanduses
kooselu arutelus on mispärast?
maksukoormustega ju rahvas raskuses!;
vaieldi, halvustati ja üle räägiti
pole üllatav, kõigil mõõgad teravad
täisealiste vahel 30 tundi mängiti
raske just, kui troonil istuvad oravad;
mis diil on muudkui lugeda
oppositsioon või koalitsioon
praegu tahaks peitu pugeda
sest olukorraga on pask riigi visioon;
mõni õlut isegi jõi...
konsumeerisin .....
mida annavad juurde sõnad
nad on kogu aeg olemas
nagu pilv pärast talve
mu õues lehtima hakkav
kask aastatega auku
kulunud tee
loomisest saadik
hall olnud taevas
mida annavad
sõnad juurde sellele
mida näed ja kuuled
hommikust õhtuni iga päev
olemist mis sõrmede all
nagu veri soontes tuksleb
süda et lööb hing on alles
enam olema ei pea pikas
talves värsside püüdmiseks
pliiats olema terav valvel
meelel kinni püütud ekstaasist
õhetamas korraks palged
ka see leht võinuks jääda
siiski trükimustast puutumata
lihtsalt valgeks