Mis oleks elu ilma naisteta?
Kuidas lilled näeks välja õiteta?
Kas oleks südamevalu armastuseta?
Kurb oleks elu ilma naisteta...

Päike esimesi kiiri kuldab
jääkaane alt pääseb ojake
Lumehang end laiali laotab
päästab valla kevadvee

Põõsastes pajutibukesed
silmi lahti avavad
Lõunast jõudnud linnukesed
pesako .....

Loe edasi

Ma ei kao kuskile -
ütles kord loomaomanik
äsja leitud loomakesele
kellest sai peagi uus üürnik
Päevadest saadud nädalad ja ka kuud möödusid
Pererahvas oli läinud, nad teise kohta elama .....

Loe edasi

Maha jäänud killukene kurbust.
Südames mul killukene rõõm.
Oled siin.
Kuigi läksid juba ammu.
Mina, aga ajaga,sätin oma sammu.

Pole näha uut aastat,
aga tunnetus on küll.
Hinges imeline rahu,
süda pole külm.
Aasta algus kogub tuure,
paneb mõtlema.
Tähetarku, kaardimoore,
päid vangutama.

Hingepõhi puhtaks sa .....

Loe edasi

Ojake end kinni katnud
jääkaanega,
vulisema hakkab jälle,
Sooja päiksekiirega.
Pehme lumetekk
on katteks,
põllul,aasadel,
pekitükk on ära külmund,
rasvatihastel.
Teeveeres üksik tal .....

Loe edasi

Elu on lõpmata kiire,
elutee lõputult pikk,
kord kui läheb see kiire
ja otsa saab lõputu tee,
veel on paigake,kus mõelda,
kui janused olime.

Kolm tuvikest sulistasid lombivees,
lendas juurde neljaski,
valge rüüga.
Soputasid tiibu,kudrutasid,
valge rüüga tuvi,pea õieli,
lombivees end pesi,
nagu teisedki.
Hallid tuvid kõik,
ol .....

Loe edasi

Vahest tunnen peas luule rebivat jõudu,
iga sekund ja minut taob kui tulist rauda,
peast võin valust kinni hoida,
aga luulest mitte,
juba nahhaalselt ronib minu südamesse.