Sõnale trepp leiti 40 luuletust
Liftihirm
Ammust ajast kardan lifti
Päris poisikese tunnil
lifti kasutasin tihti
Treppi ainult häda sunnil
Ükskord kasutasin lifti
Polnud enam liiga noor
Tundsin liftis naiste luhvti
Liftis ootas meelas hoor
Äkki miski peatas lifti
Nihkus päris vastu mind
Hakkas ära võtma kuhvti
Juba rippus paljas rind
Ütles parandavad lifti
Mitu tundi näevad vaeva
Vahetavad katkist tihvti
Tema ise viib mind taeva
Kartsin hoora- katkist lifti
Hoora pakutavat trippi
Kartsin hoora tatist kihvti
Põgenesin mööda treppi
Kardan siiamaani lifti
Trepid kandvad vana meest
Hoor käis l .....
Ära karda
Ära karda, et ma enam ei tule-
oota, küll näed, ma olen teel.
Olen sinuga, kui silmad suled,
kui ei ole, sulge kord veel.
Ära karda, et lahkumine on lõpp-
oota, uus algus saabub su juurde.
See, mis edasi viib on kui eluteetrepp,
mis viib sind maailma suurde.
Ära karda, et ei kohtu me iial-
oota, sa varsti mind näed.
Sa oled mu südames, sa kuuludki siia,
tule ja hoia, ning põimi me käed.
oma kallile vanaemale
selles aprillis on tavapärasest rohkem lund
kadunud aeglaselt kevade algusesse Sinu jäljed
mu maailmaaken väike - ka Tema ihu soojusest külm
südames huikab vastus vaikne - ebaõiglane on Surm...
päikesetiivad saadavad nägema sama armast und
ulatad tähtede tagant teemantsärava pehme käe
igatsus puudutuse ja häälekaja järgi
on enamat kui lihtsalt olukordade sund
vahemaa määramatu teineteist reaalsuses ei näe.
kurbuselilled muutuvad taas verevärvi
neisse punutud alatiseks levima mälestustelõhn
ütle millal tuleb viimaks aeg
kui astun Sulle läbi pilvetreppide S .....
Sula
jääpurikas räästas
hakkas tilkuma
meelele kevad meenus
trepp majal saab
lumest peagi paljaks
maa tagasi haljaks
nagu jõgi jääst veri
vabaks üleni talvest
lumest valgest
*
seesama vaikus
valgus hall kuis ka
muud ei otsiks silm
kõik vaid tardunud
valge kogu ilm
tee ääres hang on
saanud üksnes kõrgemaks
männid rohkem
mattunud lumme
mets jäänud unne
aknast tuppa tuleb lume
valgus mul peatub Su pilk
täis rahu ja malbust
Kiä ma olõ?
Ma olõ tuu hing,
kes käve kakupujana imäle unen ütlemän,
et olõ valmis, varsti ma tulõ.
Ma olõ tuu lats,
kes löuti kurõ puult tuuduna
Männisaarõ mõtsa palukide vahelt
ütesä kuud pääle vele pulmi.
Ma olõ tuu tütrek,
kes läts Karlova treppest üles uma punatsõ papikohvriga,
mis oll veereni sõsara antuisi pluusõsid täüs
ja nakas opma, kuis tõisi opada -
tiiä es eski midägi.
Ma olõ tuu noorik,
kes jäeti katõ latsõga -
üts käe kõrval, tõne viil süäme all,
a säänest oppusõtundi raisata ei egäüte pääle!
Ma olõ tuu naanõ, kes lät .....
Ja mis mu mõtted on 3?
Ilm olnud stabiilne need paar päeva
k.a. arvatud kui üleeile sadas
aga tahaks nüüd tagasi laeva
kus soojem õhk ja päike rannas;
Võimalik vaid Venemaal olukord lõppes
teed küntud, ootab ei tea mille istutamist
lõppes WAGNERil aega tappes
Moskvasse tee sai kinni pidamist;
ma pikemalt mõtlema ei hakka
kui vikerkaarevärvides trepp ees
sean end teise trepi järjekorda sekka
kust üles ronib iga hetero mees;
milleks muretseda üldse gei abielust
kui riigi majandus on riigi alus
kõrged hinnad ja maksukoormus pole lust
sellega tegeleda pidevalt valus;
muide, igat r .....
Eddie Cochran - Twenty Flight Rock
Oh jah, mul on tüdruk, kellel on plaadimängija
Kui tegemist on rokkimisega, on ta kuninganna
Armastame laupäevaõhtuti tantsida
Üksi saan temast kõvasti kinni hoida
Kuid ta elab kahekümnendal korrusel üleval linnas
Lift on rikkis
Seega kõndisin ühe, kahe korruse, kolme korruse, nelja korruse
Viie, kuue, seitsmenda korruse, kaheksanda korruse veel
Kaheteistkümnendal korrusel hakkan kohmetuma
Viieteistkümnendal korrusel olen valmis kukkuma
Jõuan üles, olen liiga väsinud, et rokkida
Kui ta helistas mulle telefonitsi
Ütles: "Tule siia, kallis, olen täiesti üksinda" .....
Mängid tulega, õeke
sa mängid tulega, õeke
siin pole midagi sul vaadata
tühi väli ja muud ei miskit
ainult mälestused, mis kerivad sind treppipidi allapoole
keerisesse
miks tahad tulla minu järgi,
minu sammudes?
milleks sulle see kõik?
elu lõpetamine ei ole valik
vaid otsus
anna mulle andeks
need pisarad, mida oled pidanud minu pärast valama
need tunded, mida oled pidanud tundma
ma kunagi ei arvanud, et kõik nii lõppeb
ja lugu punkti saab
Toksilisus*
süda kiilub kinni
võlts headusest
mis inimeste jaoks võib olla tõene
hetkes
aga laialivalguvat armastust ta ehk ei sisalda
niivõrd et selles
ekselda
valed ootused ja lootused
murtud lubadused
harjumine inimese miinuspooltega
surmaga vaidlemine
ja taidlemine uuel elurännakul
ma ei taha sind oma lähedusse
sest sa oled toksiline
sest ma ei tea, kas mõtled nii või naa
kas su sõnadel on päris alus
või on see mänguline fantaasialend
mida lihtsalt kasutad sõnade ütlemiseks
suurustamiseks
see teeb mulle haiget
ja samal hetkel kommentaarid argusest
mis ei ole .....
sellest sina ei peagi
sellest sina ei peagi
saama aru miks ema
aastaid kiriku treppi
pesi mulle valusalt
armsaks sai kellade helin
mis taevasse tõustes
hinge viis endaga kaasa
mis pidi alla maa
peale jääma
kuidas kuminas kostus
vastu hellus ja puhtus
mis pilvi ja rohtu tuulena
puutus kella löökides
iga kord otsatu nukrus
inimese pärast vastu kajas
kevadtalves
jah mind täidab rõõm
kui räästas majal
päiksest tilgub
keskpäeval trepp
lumest puhtaks sulab
kõrrel tagasi on lumel vari
kössi vajub hang
vahtra all täitub pang
mu suus jälle
karge kevadsõõm
öödes tagasi hõõg
veri sädemeid pillub
hing õnnest kiljub
et haljendama hakkab rohi
taas kõrvus lehekohin
seda jälle juua
lõputult tohin
Kui Varesed On Surnud
Mul koduloomaks Vares
Süsimust läikiv ja ilus
Teise endalegi loomaks soetasin
Nii kaunid kahekesti koos
Kaks minutit mikrolaineahjus
Neil suled veel säravamaks tegi
Au ja kuulsust
Majja ojana tõid
Rutiiniks
See säravnemine sai
Päevast päeva
Ööst öösse
Jällegi ühel hommikul
Varesed mikrolaineahju poetasin
Kuid meelele tormas miski
Mis oli maha jäänud keldrisse
Panin taimeri mikrolaineahjule
Tormasin alla asja järele
Oh kui vaevaline
Neist treppidest üles oli tulla
Viimane aste
Jooksuga kööki
Järgneval momendil
Ei tundnud ma midagi
Ei ühtki emotsiooni .....
Ood meestele
ood meestele, kes avasid mulle oma sisemaailma
hinge keerdkäike ja -treppe, millel sain ekselda
et mõista, miks oleme ometi inimestena nii traumeeritud
ja kanname kaasas taaka
rahu saamata
ma nautisin, naudin seda teekonda,
mida mulle usaldatakse
ilma reetmata, ilma saladuseloori katmata
ma usaldan ennast ja usaldan teid
kui kord siit ilmast lahkun,
võtan kõik oma kiivalt hoitud saladused kaasa,
need on minu vara
ma ei lase kellelegi tulla kellegi südamekambri juurde
sest seifi koodinumbrid on pidevas muutumises
ma olen olnud avameelne, usaldav
piire kõigutav ja k .....
"Aheldatud armastus"
Ma ei tantsi Sinuga kui Sa mulle oma südant ei anna
Ma ei suuda, ma ei suuda
Siis ma võtan võtme ära,
Ei ära võta võtit ära
Manipulatsioonid, manipulatsioonid
Olgu, tantsime, unustame
Eksleme
Miks peaks olema Sinul tahtmist kõndida minu südame keerdtreppidel?
Sest ma armastan Sind
Muud põhjuseid ei ole
Aga Sa manipuleerid minuga kangetel toonidel
Aga manipulatsioonidele vastatakse manipulatsiooniga, täheke
Sa tahad võtit, ma tahan südant,
Kõik tahavad midagi
Suletud aias (Persia tõlkes “suletud aed”)
Limiteeritud mõttemustritega maailm
Illusioorne paradii .....
andis põlvedes
andis põlvedes järele valu
kui kirikul treppi puhtaks pesid
õhtus valitsema hakkas rahu
lapp kuivas pärast nööril
hing jõudnuks kui koju
tagasi viimaks võõrsilt
alles torn ja altar
ikooni ees põleb küünal
ema käsi mis süütand
sul midagi pole karta
süda las rõõmust uksel
tere nüüd kõigile hüüab
eesvanemadki silm
kauguses kinni püüab
05.10.2022
Rulle - poiss
Vanaemal on toakass, mis pehmeke
lumivalge väike kaisukaruke
ta on mõnus ja tore vanake
Rulle on kodulooma nimeke;
"klõps - klõps" kõnniskleb
pole vaja tal nelja tuba
tahab seltsi, siis ise tuleb
sest mõtleb paitamisele juba;
pole vaja tal jalutuskeppi
18 a, sööb, joob ja ise end peseb
ajab end laiali mööda treppi
nagu vorst, mis päikse all küpseb;
pooleldi siiam on ta tõug
ei saa paitamisest kunagi siiber
kui saab meilt kõdi tema lõug
igaühega on suur sõber
Kuivastu-Virtsu praamil
kell vööris
pimestavalt läigib
vesi ahtris šampusena
kihiseb
ümber kaugus avarus ja
sina kui üksik luik
laev kalda poole libiseb
ma mööda treppi tõusen
laeva laele et veelkord näha
teed kaugenevat randa
kadakaid päikest heinamaaga
mõnd tuules mändi
ja seda suudlusteta
jäänud nukrat hilissuve
isa värssidest