Sõnale tted leiti 734 luuletust
Ilus on olla
Ilus on olla
ja ilus on mõelda
ja ilus on tunne mu südamel
Ilus on hommik
ja ilus on õhtu
ja ilus on armastus ikka veel
Ilus on laul
ja ilus on luule
ja ilus on minu emakeel
Ilu on silmis
ja ilu on meelel
ja ilu on kaunites sõnades
Ilu on maal
ja ilu on taeval
ja ilu on päikesel säraval
Ilu on kõikides
avatud meeltes
ja ilu ei ole veel otsa saand
Vanamees raiub metsas hagu
Ilm on ikka veel sügise jagu,
vanamees raiub metsas hagu
Tulehakatust peab ju olema,
siis tuleb talv ka toredam.
Sügispäevadki lühikeseks jäävad,
pimedaid aegu tuleb otsata.
Arusaam ikka tallel hoitud,
et pimedus küünlaleegist toitub.
Vanamees muudki raiub hagu,
Mõtted kõik on talve peal.
Varsti saabub jõulurahu,
siis rõõmu tuleb südame peal'.
Tujudeküllane sügis
Kui nüüd salamisi mõelda,
siis võib täpselt seda öelda,
et sügisel on palju tujusid,
mis muudavad me elusid.
Sügis vahest jonni ajab,
paneb külmad tuuled lõõtsuma,
müristab ja välku taga ajab,
oma kangekaelsust püüab näidata.
Kui sügisel on lahke tuju,
kõik endast ära annab ta,
siis kostitamisel pole piire,
muudab rõõmsaks
nukra meele.
Tihti sügisel on endal nukker meel,
siis vihma kallab
ja tujul on pisarad sees,
nii tundlik on siis sügisel meel.
Las vihma ladistab
kõigis sügismeeltes,
siis puhtamaks saab hingki sees
ja rajatud saab päiks .....
Mõtisklus oktoobrikuu hommikul
Peegelsiledas vees kaselehtede kuld
ja karges oktoobrikuu hommikus
me süütame lõkketuld.
Lõppes suvi oma lokkavas ilus.
Hommik äratab maailma suurde.
Tunnen kätt veel, mis paitas ja silus.
Sügis nukrana aeda on vajund.
Täna taevas on hallimast hallim.
Ma üksindust teravalt tajun.
Kuigi kõrval on vennad ja õde,
ei suuda nad tühjust mu`s täita.
Ja see on mu valusaim tõde.
Kollane
Kollaseks muutunud on kõnniteed,
seal, kus pikk puudeallee.
Kollast värvi on kõikjal veel,
rukkipõld on kollane.
Päikeseketas kollaselt käib,
kollane kuu kasvab ja kahaneb
sinises taevas,
kollased tähed ümber kollase kuu.
Kangastub kollane tähelaev_
Millal kord lõppeb
see valu ja vaev?
Metsarada
Kõnnin mööda metsarada,
õhtuvaikuses.
Taevas kuu veereb sama rada,
valgusküllane on tee.
Tähed kirkad taevavõlvil,
püüda neid ei saa.
Õnnelik ma oleks siiski,
kui näeks tähte sabaga.
Nii ma kõnnin, mõtteis lähen,
mööda vaikset metsateed.
Saatjateks on kuu ja tähed,
sellest rõõm on südames.
Metsarajalt mõtteid nopin,
rahu otsin eneses.
Kõik need tunded taskusse topin,
hingetaskusse, metsateel.
Morbiidne kutse
Noorus on meie ilu ja lolluse aeg
tead, millega riskid, mida maha magad
jõuab kätte ka sinu üleminekuaeg
kus igavest rahu vajad;
nii uus põlvkond saab ka oma vitsad
kunagi millest nad sinult õppinud pole
võtted, teadused ja müüdid vanad
mõni neist alati eriti kole;
haarab noormees raamatukogust
musta raamatu loitsust ja taagi
selle entsüklopeediaga saab murda seadust
ja võib kõike oodata kaagist;
võtad oma sõbrad kaasa kalmistule
kaasas viina, suitsu, savi ja värve
tehakse trikke rahututele vaimudele
ja et rikkuda hauarahu närve;
nekromaania ere valgus
.....
Mõtted, mõtted
Kevadlindu, suvilindu,
sügislindu, talilindu....
Kes neist liialt laulab?
Minu süda on nõnda kurb
ja hing mul liialt nutab.
Lennata mul pole jaksu
kallist kodust eemale.
Kuulan kaminas puudepraksu....
Koduõues siblivad kanad.
Äkki kuulen võõrast sammu,
lahti on jäänud koduvärav.
Elu pikk mul elatud
ei hirm teda võta...
Leek tõuseb kaminast taevani,
sinna kord hingki
järele jõuab...
Kollased roosid
Kollased roosid
alla kahe meetri mees
ettevaatlikult kohmetunud
minu esikus
Kas need roosid on värsked?
- Ma ei too ju Sulle roosasid begoonaid,
need on surnuaia lilled.
Tulin lepituseks.
solidaarsuse eesmärgiks
et liita kampa
luua koostööd
Roos on ainult vahend tutvustuseks,
jää murdmiseks
et häbeliku ilmega suudaksid kasvõi
neid roose jälgides
mõelda korrakski
kui väga Sind igatsen
Miks on Sul tervitusrepliik
kirjutatud sõrmedele, pihku
kas lohutuseks, et ka "tere" võib vahel
meelest minna
- Ära tule röstima mind
Kulgeme koos
Your signature, .....
Sügis õues
Kardina tagant välja piilun,
silmamõõt ulatub taevani.
Päike pilve tagant välja piilub,
vihm aknale ei koputagi.
Tuul veab tasa lehti kokku,
alles ma ju riisusin!
Sügis õunapuudel kiigub,
tuleb rohke õunasaak.
Sahvrisse on valmis pandud
moosipurke terve laar.
Pasknäär viimaseid punasõstraid põõsast nokib,
rasvatihane rasvast peķki toksib.
Tänavu vist tulebki krõbe tali...
Kütteperiood,see polegi ju nali.
Rahakoti valmis sean,
rahulikuks jääma pean.
Sügis Sinu hinges
Järsku ma ei tunnegi Sind ära
oled hoopis teine Sa.
Vahest sügisnuttu täis on Sinu süda
naer seal üleliigne näib.
Mis mõtted valdavad Sind täna?
Millist koormat kannab süda?
Vahest elu näpistand Su hinge
valu tuli korraga.
Sügis tuli
see on kindel
ellu salakavalalt.
Armastab ta Sinu hella hinge
üsna, üsna palavalt.
Veits nihu läks teadus
Ühel mehel amputeeriti käsi
küünarnukk on paljas
aga tööd teha ei väsi
seega uut külge vajas;
paigaldati jubpi metalli
mis mis 5 näpuga sedasi
kuna ka loodus tühja kohta ei salli
läheb elu nii edasi;
saab valida, mida otsa kinnitada
saag, haamer, kruvikeeraja
isegi binokkel, et eemalt vaadata
just sellist läks vaja;
ühendatud ta ajuga
robotil motoorne mälu
olemas igasugu vajadusega
aga häbi teeb valu;
sest, kui töötab meeltega
hakkas üks õhtu ise liikuma
mil veetes aega naistega
mõtted iha järel uluma;
roboti käsi tahab pihku panna
see on ka .....
Kas Sa tahad?
Kas Sa tahad tulla talveõhtul siia,
lastes lumehelbel paitada Su pead?
Kas Sa tahad tulla kevadõhtul siia,
värskes roheluses mõtted on nii head?
Kas Sa tahad tulla suveõhtul siia
valgel ööl, mil eha koitu kohtab taas?
Kas Sa tahad tulla sügisõhtul siia,
saatjaks lehevärvidega kaetud maa?
Kas Sa tahad ennast unistustes kanda,
luues hetki, mis ei iial unune?
Kas Sa püüad elus endal kõike anda,
et kõik ilu Sinus süttiks elule?
- Tarmo Selter -
2022
Sügis teel
Paljud puud rohetavad veel
lehti vähe kõnniteel.
Tuul veab räti kaelast minema,
sügis hakkab õiget nägu näitama
Taevas pilvi kokku vähehaaval
liigutab,
siia-sinna mõned vihmapiisad
tilgutab.
Sügis laululinnud viinud ära,
pesitsema võõral maal...
Nokka plagistama, uut kodu looma
sinna, kust soojust saab.
Südame sahvrid on avarad
Kiigun tasa
Õhk liigub tasa
Meeled kui maandatud liinid
Vaikne surin
Nähtamatu jõud
Suve lõpu põud
Ei väära midagi
Viljad on valminud
Mõtted on salvimas olnuid
Helgeid suvepäevi
Naeruseid hetki
Lõputuid retki suvetaevas
Ja meres
See on meil veres
Hoidistada ja tallele panna
Südamesahvrid on avarad
23.08.2