Sõnale tunded leiti 591 luuletust
Jõuluootus
Jõuluootus toob armastust juurde
tunned, kuis hellus voolab südame
Jõuluaeg toob kauni tunde
suurt rõõmu hingele
Jõuluaeg toob mälestusi
korjab välja hinge seest
Jõuluaeg toob pered kokku
mälestab hingi, kes taevateel
Kallis, kallis jõuluaeg
ootan sind nüüd iga päev!
Sina ise
Sa ole see, kes Sa tahad olla -
kaunis, imeline, soe või armastaja.
Ära püüa endasse Sa lasta tulla
teesklust, pettust, olles kannataja.
Ise oled oma elus teekonna looja,
hoides hetki, hinge puhta, tundelise.
Tahes-tahtmata Sa oled elus õnne tooja
neile, kelle süda avatud on hingeliselt.
- Tarmo Selter -
2022
Sügis on turtsakas teismeline
Sügis on turtsakas teismeline
Kord on ta särav kui armunud naine
Pillub värve siia sinna
Ärgitab päikest laiemalt naeratama
Mõned linnudki laulma meelitab
Meri peegeldab ta sillerdavat õnne
Siis ühtäkki purskab lohutamatult nutma
Ulub kui üksik armuvalus hunt
Ja päike peidab ennast pilveteki taha
Kartes sekkuda
Tuul püüab lohutavalt leelotada
Kuid asjatult ja vaikib peagi.
Siis on ta jällegi osavõtmatult hall
Ei ühtki emotsiooni kivisel palgel
Värvid on järsku unund
Korra kuuled vihmakrabinat katusel
Peagi vaibub
Ja taas on jäine mask ta näos
On see .....
Tähesadu
Ergav tähtedelend
särinal pillutas tuhka.
Koidupunases kõrvetas end,
hommikuvalguses puhkas.
Kirepalangu jahtunud pingil
sabatähest erkpunane lõng.
Aralt tähtede vahel käib ringi
meeli tulitav igatsushõng.
Linnutee mänglevas tules
tähesadu süütas mu särgi,
leekivast tundetuulest
kustutas häbimärgi.
Kes küll?
Kes küll minu hinges laulab,
kurvalt ja nii ilusalt?
Kes küll minu südant paitab,
nii soojalt ja nii valusalt?
Kes küll minu pisaraid pühib,
nii õrnalt ja nii magusalt?
Ehk on sügis hinge trügind,
seal mu tundeid puudutab.
Armasta mind kulla sügis,
vastan sulle samaga!
Armastus elab ja hingab
Lilledega Sind üle külvasin
kaunil suveajal
õitemerre Sa uppusid
avatud oli armastuse värav
Päike säras ja sillerdas
paistis Su südame sisse
magusalt suu maigutas,
kui kinkisin Sul punaseid kirsse
Nüüd suvest sügise on saanud
kirjud lehed katmas maad
kauneid lilli suvest jäänud vaasi,
mis laua peal
Sul sügis kulda kingin nüüd,
et rõõm jääks südame,
et aastasse jääks kaksteist kuud,
ja õnnesära nende sisse
Valge roosi päev
Liivakell niristab tunde,
koldes miilavad halud.
Mu kuningat painavad tunded
ja põletab hingevalu.
Aga pajatsit vaevab uni.
Oma isanda jalge ees
vähkreb rahutult hommikuni
halva unenäopildi sees.
Valgeid roose kingiti neile.
Öeldi: "Kallis komödiant,
kõik ilus otsa sai eile,
tule tuult püüdma, lunasta pant!
Siis kuningas puhtaks saab süüst,
ta palgeil on jälle rahu,
täitub unistus narrirüüst,
mis kahjuks selga ei mahu,"
Silmitseb, kui ärkab üles,
oma kuningat jahmunult kaua,
tolakostüüm kellel süles
ja kimp valgeid roose laual...
Tore sügis
Tore sügis poeb samblasülle tuttu,
ärkab koos karge hommiku hallaga,
pilvepadja peal veel päikene tukub,
lehispuudelt kastetilku kukub.
Sügisele meeldib karge hommik,
meeldib tuulevilinat kuulata,
meeldib väikene vihmakrabin,
pilkases ööpimeduses viibida.
Kirjud lehed meeltmööda on sügisele,
vaade ilus, kui puudelt alla langevad,
mõni lehekene keerutab end õhus....
Sügis, oled tõesti kõige toredam!
Ära muretse
Ära muretse mu hinge pärast
see on nagunii täiesti tühi
pigem ole valge linnuna olemas
sest segaduses puudub rahu.
Tunnen end kogu maailmale
võlgu olevat ja taskutes vaid
kuivanud sõnade pudipadi.
On see eneseiroonia
on see saatuse rumal nali?
Kaotajaks ei sünnita
vähesega võib võita
natuke õnne ja natuke
elule ajutiseks rõõmu.
Ära muretse mu hinge pärast
see on valedest tunnetest tühi...
Sügisel on mõelda palju
Sügis on nii ilus, kuldne,
nii kirju ja nii meeletu.
Miskit sügisel poeb põue,
suur meeleheide tulekul.
Sügisel on mõelda palju
suvest, mis on mööda läind.
Taga igatseda päiksesoojust,
mererandu liivaseid.
Sügist armastan ma palju,
tas on hingesugulust.
Inspiratsiooni allikas ta mulle,
puhtast südamest ma tunnistan.
Üks armas mees
On üks armas mees,
kel hell on süda sees,
tal lahke on meel
ja iial ei puuduta halbu sõnu, tema keel.
On üks armas mees,
kel kuldsed käed ja kuldne süda sees.
Ta seisab kui kindel kalju sinu ees
ja kaitseb, kui on vaja, kõigi halva eest.
On üks armas mees,
kel armastust on kuhjaga,
sooja südame sees
ja tahab seda jagada veel,
veel ja veel.
On üks armas mees,
keda jumaldan ikka veel,
ükskõik kuhu ma lähen,
kõikjal teda tunnen ja näen.
Ja juba ta tulebki
Nüüd igatsema ja kurvastama
hakkab minu meel,
sest sügis juba poolenisti
on mu hinges sees.
Natukene valu
tunneb süda
ja kannatab
pika sügise aja
Nagu elud
nõnda kirjud on sügislehedki
vahest tuul neil tallab
pillub ilmapidi laiali
Sügisel kurba nuttu
ja rõõmu on läbisegi
Siis päevavalgust kartvad teodki
hiilivad meil ligi
See on osa sügisest
tükike mu hingest
tunded, mõtted
keelel, meelel-
Kõik nad panen paberil.
Elu alus
Kas märkasid võbelust õhus,
tunnetasid hetke võlu?
Kas märkasid lainete vahus
Sinust läbi voolavat elu?
Kas kõndisid tunnete liival,
tundsid tundeiilide paitust?
Kas märkasid rõõmude vihmas,
kuidas kurbus see piisaga haihtus?
Sa alati ole Sina ise
oma tunnete vallas ja elus,
leides tähenduse mõttelise -
Sina ise oled elu alus.
- Tarmo Selter -
2022
Abieluahelad
Oodanud juba ammu olen,
mil pääseks abileluahelaist.
Keegi mulle ei ütle, ega ütlema tule,
kas õige, või vale see, kuidas talitan.
Ei minu valu keegi tunne
ei tea mu valu piinavat.
Kas elan hommikut ma üle,
või ootan teistpool väravat.
Ja, ja, kannatada pole vaja
ja kanda kaelas ahelaid.
Elu on üks ja sinu pöralt,
raisku lasta pole mõtet elu, paremat.
Ei taha tühjadele lubadustele anda ma armu,
neist on juba küllalt saand,
Võib- olla kunagi veel armun,
eks aeg seda ise mul' seletab.