Sõnale tundus leiti 47 luuletust
suht siiber
ei taha suitsetada, ei taha magada,
ei taha liikuda, ega lamada,
ei taha näha kõiki teisi,
ent üksildus, see hirmutas,
kui enesega vastamisi seisin.
mul pole tuju, et lugeda,
pole tuju, et miskit luua,
tunnen, kuis tahan tal' kaissu pugeda,
kuid ei suuda end ta kõrvale tuua.
kadunud on mu julgus,
alles veidike hellust,
palju kergem mul tundus,
endas hiljem sain selgust.
Edasi ja tagasi
Noorena mind häiris, et kõik teavad kõiki
tundus rusuv see väikelinna mall.
Ma siis pigem oma rada kõndsin
polnud sugugi see trööstitu või hall.
Koos minuga kõndis ka aeg
üks igati asjalik giid.
Viis mind sinna ja paiskas tänna
ei meenu ükski tüli, ei riid.
Mis noorena häiris, see nüüd suisa rõõm
olla omade keskel ja kodus.
Anda endagi väikene panus
et elada siin oleks õdus.
tri:nu
vaid mina
vaid mina olen see, kes saan õlale patsutada
endale, kes ma täna voodist tõusin,
ma ei luba oma juukseid emal enam sakutada,
sest vaid mina tean, kui raske mul oli.
vaid mina nägin end vaevlemas,
kui ei suutnud otsida abi,
nad nägid mind endale auku kaevamas,
kuid tundus see nii tühine asi.
vaid mina tean, et enam ei suutnud,
vaid mina nägin, et olin õnnetu.
mina ise olen ennast paremaks muutnud,
vahel ikka mõtlen, et kõik on nii mõttetu.
Värvid me hingedes
see pitsitav igatsus,
mul rinnus kui vigastus,
sisimas, seal ihaldus,
palun hoia mind.
näed, ei saa ma rahu,
see tunne on nii suur,
ei südamesse ära mahu.
ootan, et valla pääseks tuul,
teele saadan siis sul' suudluse,
loovutan oma nooreliku vooruse,
sulle, sest sa kuulud mulle.
su pärast jookseksin ma tulle,
et veel vaid säraksin su silmis.
algul tundus kõik kui filmis,
mustrid pilvedes, värvid me hingedes,
nüüd hävid sa kogu selle pinge sees,
mis ma sulle iseendaga tekitan.
nii ma püüdlen, rapsin
ja oma painajaid lepitan.
hingan vaiksemalt, kui oled mulle l .....
Hoolimatus
ma ei suuda enam taluda
kellegi hoolimatust
või valesid
südame armastuse puudumatust
ma ei suuda enam taluda
kui sul puudub empaatiavõime
soe süda ja lähedus
milleks osata ja suurustada
oma elu elevandist sipelgaks
ülemõtlemine ei too alati lahendust
pakkusin sulle oma südant
igasse peekrisse valasin enda mahla
kuid tollal see ei sobinud sulle
see tundus liiga ohtlik
metsikud naised ongi maad valitsev jõud
ürgne naiselikkus
kui on võõras siis loobu
nii ma palusin
ja kogu minu maailm läks uperkuuti
kui hakati sisendama minu kettale valet
et mu help desk s .....
Vana maja
Vaatasin täna seda vana maja
tundetus tekkis
aga ehitised peavadki ajas muutuma
paremuse poole
ma ruttasin ega pannud tookord tähele
kui oma kleidiga seal käisin
toolidel istumas
ma ei pannud tähele
ma ei märganud
sest mu mõte tegeles muude mõtetega
mitte olevikuhetke tunnistamisega
ma ei tea miks,
miks see pitser mulle nii tähtis oli
mis need romaani keeled nii tähtsad olid
ja miks tollel ajal ühine välimus määravaks sai
ma oleksin võinud saada advokaadiks
ma oleksin võinud olla majanduses
miks valida seda, mis tundus hingelähedane
mitte seda, mis tundus .....
Mõtteid....2
ma istusin näitleja kooli katsetel
ja lugesin Karl Ristikivi
seda ma mäletan
ja valisin teksti selle järgi,
mis hinge läks, mis korda läks
meie omadest ei käinud seal palju(d)
paari vilksamisi nägin
tundus, et ehk see motivatsioon,
mis minus oli,
ei ole veel küps
soovitati järgmine aasta uuesti proovida
aga järgmine aasta olid juba uued tuuled
teater jäi südamesse
aga tuli tants,
tuli kaasaegne tants ja rahvatants
ja kuskile sinna vahele põimus ikka ja jälle
oma mõtete keerutamine pastapliiatsist
kuni sain õpetaja
kes soovitas kogu sellest üleliigsest mull .....
Romantism
jah, mul on autunne
ja võimalik, et elan kuskil romantismi ajastul
kus püstoliga oma au kaitsta oli normaalne,
et mitte langeda häbiposti
surra või mitte surra
aga iseenda au määrida elades tõekuulekat elu
ma ei lubaks
võimalik, et liiga palju vaadatud neid sarju
kus korsett tõmbab hinge kinni
ja lõputud armastuskirjad nõrestavad pisaratest pabereid
aga
ometi on see kaunis ja ilus,
kui tunne vallutab kogu su meeled
et sa võiksidki sellesse uppuda ja sukelduda
iseenda au kaitstes
sellepärast ehk ka minuga ei mängita
nüüd aastate jooksul on arusaam tekkinu .....
Raamatu kord kätte võtsin
Raamatu kord kätte võtsin,
meenutada jälle püüdsin,
millal oli käes see hetk,
kui raamatus sai pöörat´ leht.
Kaane lahti tegin veidi,
valgeid lehti näha saingi,
kirjareas on ülalt alla
tähemärke lastud valla.
Pilgu lasin ridadele,
luulele ja lugudele,
põnevust sai täis maailm,
puhkas meel ja puhkas silm.
Korra telefoni võtsin,
heledat ekraani vaatsin´,
raamat siiski tundus veel
põnevam kui facebook see.
- Tarmo Selter -
2023
The Who - The Real Me
Ma läksin tagasi arsti juurde,
et saada teine psühholoog
Ma istun ja räägin talle oma nädalavahetusest,
aga ta ei reeda kunagi oma mõtteid
Kas sa näed tõelist mind, doktor?
Doktor?
Kas sa näed tõelist mind, doktor?
Woah, doktor
Ma läksin tagasi oma ema juurde,
ütlesin, et olen hull
Ema, aita mind
Ta ütles, et teab, kuidas see tunne on, poeg
Sest see on perekonnas
Kas sa näed tõelist mind, ema?
Ema?
Kas sa näed tõelist mind, ema?
Woah, ema!
Kas sa näed
Kas sa näed tõelist mind?
Kas sa näed
Kas sa näed tõelist mind?
Tõelist mind
Tõelis .....
Detsember
tuisusel lumisel detsembrikuu päeval sa kohtasid mind
tundus et nagu teaksime igaviku
sa küsisid teiste käest kas olen aines
et vältida olukorda, kus olen rõõmus ilma tegeliku põhjuseta
aga olingi selline, olengi selline
ja sellisteks ma ka sinu mälestusse jään ja jäin
igal pildil suu kõrvuni
aga sa oled näinud ka mu tusasatsemist ja pisaraid
seda, kuidas loobin asju
seda, kuidas ma kaaslast psühhiaatriahaiglasse saadan
ainult tugevamad jäävad ellu, ütleksid
Kui vaatan
kui vaatan sind mulle alati
meenub see esmane kohtumine
tunded segamini lõi magus parfüüm.
millest rääkida
kas kõigest?
ei tea mõistus oli nii tühi
vaid armastus kõneles
kõvasti meie südametes.
käest kinni võtta
see tundus maailma lõpp
tahtsin vaid kogeda ilusat
seda mida olime loonud.
sina ja mina kahekesi.
ilusa koosluse olime loonud
kuhu põgeneda ülejäänud
pimeduse eest kui olla on kurb
ja soovime olla peidus salaja...
miski muu pole nii lummav
kui su huulte soojus mu
mõranenud eluhuultel
vaid see ravib katkisevõitu
hinge veel terveks ajapi .....
Ja immuunsus tuleb
Leidsin autost Circkle K topsi
milles veel jooki sees
selleks kohvi ja veits napsi
tundus, et ma õnnelik mees;
et saan hommikul juua
tasuta teise unustatud ostu
mida võisin koju tuua
muidu tööle värskena ei astu;
aga oh häda, kui vaid teaksin
milleks see tops maha jäeti
teiste jutuga ära ehmatasin
et sinna sisse juba sülitati;
mida nad läbisegi tegid
ja ma hommikul ära selle jõin
peagi mul haigusemärgid
võõrkehasi organismi tõin;
ja immuunsus tuleb
oksendan, aga vähemalt tean
et mu tervis tugevneb
töölt viilima pean
Ajasoolaliivaterad
Veneaegses soolavakas
tühjus- sool on vajaka
seiskund ajas rännul käisin
Hinnangutes inimsool
tundub üleolev näisin
tundus polnud toona hukas
Hangin peent ja lumivalget
valget Valge Vene soola
täidan vaka nii kui algselt
Voolab justkui ajakellas
ajaliiva soolaliiv
kallan vaikselt- iga viiv
nostalgiast tulvil hingest hellast
vaikselt kaduvikku voolab
Ükskord ometigi ärkan
täis on ajasoolavakk
Nõud kus varem valdas vaeg
paistab täitvat inimsool
Imestunult sõrme torkan
inimhinged igal pool
inimajalootus- hukk
taas on Valge Vene aeg
Ajasoolaliivaterad
hing .....
Porcupine Tree - Shesmovedon
Sa liigud lainetena
Sa ei liigu kunagi tagasi
Sinu uusim hullus
Otse näost
Voodi juures
Lugemata
Ma olen mahajäetu
Nagu kõik teised
Mõned langevad Sinu lõksu
Vahet pole
Kui nad seda ka teevad
Ta muutub iga kord
Kui sa teda vaatad
Suveks oli kõik läinud
Nüüd on ta edasi liikunud
Ta helistas sulle iga teine päev
Ja hoia seda mis sul on
Sest see on läinud
Nüüd on ta edasi liikunud
Mõneks ajaks
Kõik tundus uus
Kas me olime sidusad?
Või oli see kõik ainult
Uue väljakutse ootamine
Ta on edasi liikunud
Ta on edasi liikunud
Ta muutub iga kord
Kui .....
Palun tule tagasi
Ühel hetkel me sureme kõik,
Sa ütleksid,
Et mul oli seda õppetundi vaja,
et ma õpiksin elama ja olema veel rohkem hetkes...
ja lõpetaks minevikus sorkimise...
Sa ei surnud selleks, et kedagi õnnetuks muuta,
see juhtus kogemata,
Sa ei mõelnud nii,
Aga teispoolsus tundus nii ahvatlev,
ma kujutan ette,
kerge ja violetjas ja Sa korra mõtlesid,
et suiguks unne, miks mitte..
Prooviks, see on ju põnev...
Ja niidike elu ja surma vahel katkes...
Side kehaga katkes...
Ja Sa läksid lendu nagu õhupall lapse käes...
Ma loodan, et Sa tuled tagasi...
Valikute küsimus
Sumedad suvehommikud meenutavad mulle ärkamisi
vanaema korteris
vanaema-vanaisa voodis
eraldatuna, kui ärkasin seal "valgete rooside" peale ülesse
ja ema askeldas juba köögis
Ei tea, mis tunne on oma vanemaid matta,
oma õde matta
ja seejärel ka pärandusest ilma jääda sugulaste valede valikute tõttu
Aga see kullasärane hetk on mul mälupildis, mälupangas ja seda minult keegi ära kustutada ei saa
Vanaema juures olid alati pastapliiatsid,
laste pliiatseid seal polnud
ju ma midagi punase söögilaua taga kritseldasin:
maju ja autosid, neid oskasin kõige par .....
Elu võõras käes
Ma nutan suhteliselt harva
kord aastas paar
või paaris aastas kord
kuid juhtub vahel piisa poetan
see minu valu langev vähendus
on pisar mingi tähenduse karva
neil kõigil tähendus
klaaskumeraima pudeliku soetan
jah olen kange
mul mure harva väljapaistvalt langeb
niisama teinekord ka poetub rõõm
ma püüan tunded mured rõõmud kokku
klaaspeidikusse pakku
üks väike klaasis kätket lokslev sõõm
Mõnikord kui õhtuti on aega
kaen karikasse poolenisti täis
nii ilusad nii valusad ma õhkan
on olnud rõõmud kannatused mured
mu elu näitus
vaid loodan pudel ennemi .....