Sõnale tuul leiti 1239 luuletust
Mõtted
Ilusate mõtete saatel
hea on uinuda,
rõõmu on olnud kogu päeva kestel,
sest suvest ainult rõõme noppida saab.
Päevad kõik liuglevad
soojas suvetuules,
öödes vaikseid serenaade kuuled,
õrnalt sosistavad armunute huuled.
Mõelda on pehme padja peal hea,
mida toob homnepäev, ei me tea,
aga hetkel on olla paganama hea,
unes olles muret tundma ei pea.
Ootus
Oodates valgust, vaadates tähistaevast külmal, kuid miskipärast armsal ilmal,
olles vaba absoluutselt kõigest,
mis kord ka piinas -
ma usun, et on sellel seletus.
Arvamus, mis lõhestas hinge,
on nüüd seinal mälestusena,
tähendusena minevikupilkudest.
Lebades kastest märjal rohul
koos oma nähtamatu sõbraga,
ma rõõmust nutan.
Tuul läbib su juukseid kui jää,
puudelatvadel paistab kumav päike,
mis ületab unistuste mäe.
Meil minna on aeg, näe!
Ma ei tea
Ehas ma kustutan toas tuled,
lähen õue, vaatan minevat kuud.
Teha pole miskit muud.
Vaikivad mured, kinni on suu.
Möödub nuuksuv põhjatuul.
Ootan ma lõputult tahet,
mis võiks tulla,
mis võiks punkti elu lõppu panna.
Vaatan kuuskedelatva.
Ahastav nutt …
Muudan mõtet, mõte ei muutu.
Miski on rikkis.
Või katki.
Ma
ei
tea.
Alateadvuslike protsesside esimene episood
sa ei mäleta midagi
nagu kuldkala mälu
kes teab, vaid soove, mida täita
uimab kuskil sügavustes
kõrvad vilisemas tuules
see on nagu lõputu pagasite ladu
ja sa ise ei ole olnud isegi teadlik
et sa pead need kõik kohvrid läbi sorteerima
ja seetõttu sa ei mäleta enam
kes oled ja kus oled
ja kas oled päriselt kohal
või oled udutu oma silmade taga
kui elusus puudub silmades
oled elutu mehhanism, mutrike
kes on ühiskonnale kasulik
aga ei tooda midagi uut ega hingele väärtuslikku
siia ilma
kurb, kui nii juhtub
aga patt on jätta ka õppimata oma vigadest
või el .....
Minevik
Positiivsust leiad ise
ainult heades mõtetes,
jättes maha vihkamise,
edasi siis tõteldes,
olles vahel veidi kurb
mineviku tuules,
vaikimine vahel kuld,
seda ikka kuuled,
kuid on vahel ikka vaja
asjad selgeks rääkida,
leides selleks oma aja,
ennast lahti haakida
mineviku kargest külmast,
olles olevikus taas,
et tulevikku ikka minna
minevikku kartmata.
- Tarmo Selter -
2023
Pinin
Öötuli lapse toas põleb
ja isa külla tuleb
tütrele suud anda tahab
aknast tuul sisse vohab;
ning mingi pinin kõrvus
tüütuse tase suures arvus
kuramuse sääsk verd tahab
kahe keha vahel vohab;
nii isa selle surnuks lõi
näha, et tütart ta juba sõi
kui seinale lõhki pauguga
pritsmed ja palju punast juga;
tulnud parasiit öölambi tõttu
ja oodanud, mil ohver läinud tuttu
isa kahjuri ära suretab
ja öölambi pealekauba kustutab;
hommikul tütar vaatab padja alla
hambahaldjas ju lubanud tulla
kuis kiku siin ikka veel
sülitab tuld ja tõrva tütre keel;
.....
Tuulevana
Udupehmes pilvevoodis
ennast ajamas on loodi
habemega tuulevana,
et saaks lendu tõusta täna,
paitada Su juukseid pehmeid,
puudel rohetavaid ehteid,
külastada murumoori,
õhtusäras päiksekiiri,
vahel öösel tähti, kuud,
mis nii kauged, püüdmatud.
- Tarmo Selter -
2023
Suvest võtta on veel palju
Suvest võtta on veel palju,
metsad täis on maasikmarju,
mustikaid ja murakaid,
vaarikaid ja sinikaid.
Linnulaululgi lõppu ei ole,
kõik on nii paganama tore,
helehäälselt vilistab tuuleke soe,
peitu ma enam külma eest ei poe.
Kukeseened samblasüles
pesakonniti on koos,
jõhvikad ja pohlamarjad,
nemad valmivad veel soos.
Päike taevavõlvil ketrab
aina edasi,
vihm ei suvelt rõõme võta,
see on ikka sedasi,
elukene veereb edasi.
Juulikuine värskus
Juulikuine vaikne hõik
vihmasabinaid on täis,
rohelust nüüd leida võid
sealt, kus loodus üle käis.
Linnulaulu kõikjal kostub
meie oma metsades,
mis taamal kajamas on vastu
rohelistel nõlvadel.
Naudib elu väike putuk´,
metsatukas rebane,
linnukene ruttu-ruttu
süüa viimas pojale.
Vihmapiisa värskus, võlu,
tuuleiili paitav jõud
loomas ümberringi elu,
lõppenud on viimaks põud.
- Tarmo Selter -
2023
Tähed kuult
Ma ootan kui mardid on käinud
jah aega, mil lehed on puult
on oodates tuuliseks läinud
jah jahe on - ilm närib huult
ma ootan kui aasta saab läbi
jah seda, mil uus, puhas ees
ja loodan, et poleks taas häbi
neist tegudest - eelmise sees
ma ootan kui lund enam pole
jah seda, mil niidud on vees
see kevades tõesti nii tore
kõik ärkab - kasvab mu ees
ma ootan kui jaanid on õues
jah seda, et suvi on pikk
ja ootan, et midagi põues
veel sütitab - oleks vaid tikk
ma ootan kui lapsed teel kooli
ja aega, mil seenelkäik ees
jah ootan, kuid väga ei .....
Kokkuvõtteks
Läbi tuulevaalus lume, läbi tuisu sapise
läbi meelehaavus elu, läbi melu tatise
läbi sealt, kust teed ei ole, teed ei ole – ütelge
rida realt sest lugu pole, lugu pole - mõtelge
Mida perset eland olen, tuisku trotsind, valutand
iga päev neid radu käinud – radu, mida polnudki
Läbi tuulevaalus lume, läbi tuisu, sapise
läbi meelehaavus elu, läbi elu tatise
käidud sammud - ammu lumest - tuule poolt on pühitud,
öeldud mõtted - ainult unes - ilmsi silmist nühitud
Mis sul linnukene muret
Mis sul linnukene muret
siutsud säutsud
lendad keksid
vidistad ja laulad
oksakeselt oksale
päike paistab tuul on soe
Tänan küsimast
mis kosta mees
ehita uus pesa igal aastal
passi, et ei näeks kuhu
munavargad pojakratid
Röögi hääl ära
et mõni emane märkaks
no lapsed
aina karjuvad mu peale
korja tuhat tõuku noka kohta
korja korja korja
Jälgi et sind ei võtaks
kass ei kull
viu ei vares
tuhkur kotkas rebane
Talvel on nii külm
nii külm
toit on lume all
putukaid lihtsalt ei ole
päike ei soojenda
Nii külm
et teeme suure kallipalli
seesmised l .....
oma suvehütis Lutsul
kui lähedal on akna taga
ärgates korraga iga
tuules kõikuv kõrge mänd
all penikeeltes vesikuuskedes
madal külajõgi kaldal mõni känd
läbi okste sinine taevas
sa kinni võtad puude kaelast
enam meeli miski ei räsi
nii võikski olla olemises
jääks tulemata inimese
pärast valu häbi
miski temale pilku sul
pöörata enam ei käsiks