Sõnale tv leiti 283 luuletust
Tänapäeva inimese enesetutvustus
-Kes Sa oled?
-Lõputu otsija, sihitu rändaja, pidev rügaja, vahest jõetu puhkaja.
-Kus Sa elad?
-Elan Internetis ja muudes nutiseadmetes.
-Milline Su elu on?
-Igav ja vaene.
-Millega Sa tegeled?
-Otsin uusi huvitavaid veebilehti.
-Kus on Su abikaasa?
-Jätsin maha.
-Kus on Su sõbrad?
-Igaüks oma seadme taga.
-Kus on Su vanemad?
-Hooldekodus.
-Kus on Su lapsed?
-Pole sündinud.
-Mis on Sinu kõige suurem unistus?
-Tahaks puhkust, et vähemalt nädalaks kõik nutiseadmed kinni panna ja minna kõndima loodusesse.
Ükskord...
Ükskord saabub aeg, mil tuuled pöörduvad
Saabub aeg, kui taaskord näen sind naeratamas.
Seni kaua pilved taeva mustaks tõmbavad
ning mina leian end üksi suures voodis magamas.
Võib-olla leiame kunagi taaskord teineteist
Võib-olla näeme veel üksteise huuli, silmi
Kuid senini ei ole kumbki liialt õnnelik meist
Kuid kui lõpuks koos olem ei ole taevas enam musti pilvi
Tahaks öelda, et kõik on korras ning mul pole valus
Tahaks öelda, et kallis, ma olen nüüd ainult sinu
Kuid see ei oleks sinu ega minu suhtes aus
Mul on valus, nii kohutvalt valus, sest sa hülgasid m .....
Kohus
Kohtuotsus vaidlustati kohtus
kohus võttis selle arvasse
kohtutäitur märkas case`is ohtu
lasi lipu poolde vardasse.
Pärast vaheaega tuli kokku kohus
polnud kohtumaja enam plahvatuseohus
kohtuväliselt kõik asjad jutti aeti
valgustkartvad asjad targu kinni kaeti.
Kohtutäitur oli päevinainud mees
tundis ennast nagu kala vees
polnud case`is enam kindlat pinda
sõber oli visand sõbral kinda.
Kohtulahend jaeti kahele
võeti vastast nõnda peenelt vahele.
Kohtul lühikeseks jäivad käed
rahvas pani seda tähele
võttis kohtu oma kätele.
Pikanäpumeeste rõõmu see .....
muinastuled öös
vaikus kukkus kolinal pähe
vali tuul vapralt puulatvadele öösängi seab
täna öösel on muinastuled valla
neid tähtedeni saadavad saatjate suud
tänaöösel on ööd justkui paljad
täna teistmoodi väed vist on väljal
nagu vahelt oleks puudu üks käik
korra hommikul trammiga linna
ja sellega lōppes ka matk
on vaikides vahel nii vaikne
et vaikust ma vahtima jäin
ja vahtides vaikuse lakke
ma vaikuses vakka vaid jäin
iseendas
iseendas me varjame end
luues jumalaid kus arvame end peitvat
iseenda mina asemele neid, kes eemal arvame heaks end päästmaks
päästja pääste jääb püüdmatuks teel
se vaid vaarisade viljatu voorus
fantaasiarikkus täis nähtamatut vett
omaloomingu tühipaljas pettus
VÄIKESED RÕÕMUD
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm päikesega hommikust,
rõõm päevast ühest valutust,
rõõm ööst,mis sest, et unetust.
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm lastest,armunuist,
rõõm lastelaste tulekust,
rõõm elust,mis sest, et tundmatust.
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm ikka kestvast olekust,
rõõm väiksemastki õhusõõmust,
rõõm igavikku minekust.
Basseinis
Kui ujumas käisin oli vesi kloorine ja märg
ja surutud vannitoa kahhelplaatide vahele.
Vee läbipaistvusel oli sügav-sinine värv,
temperatuuri polnudki, aga kui oli, siis pigem jahe.
Osa minust tahtnuks jäädagi basseini,
kus hõljuda on sama lihtne nagu unes.
See oli see osa, kes enne rüübanud veini
ja mitte millegi pärast polnud mures.
Hinge hallitus
Sa pilkad teda, sest tead- ta on parem kui sina
näed, et ta on kaugele jõudnud, juba.
Kadedus on hinge hallitus, et teaksid
koormab vaev sind, ja ahastus
ehk enda elu rohkem elama peaksid.
Sa jääd õelusele silma, nii läbipaistvalt
sind tuul nii maha murrab,
siis pisar silmi, kukud sa.
Et teaksid sa nüüd ja alati,
kui kadetsed, tunnistad teise ülemlikkust.
Meie jäljed....
Su järgi tahan joosta läbi kastese heina...
Põlvini rohus püüda su jälgi...
Suudlusteks suruda sind vastu seina....
Sõõmudena hingata.. Lõhnad hommiku järgi
Su puudutus kui leebe hommiku-hõngus
Libistades sõrmede vahelt läbi su juust
Olen seotud su külge kui ihade lõngus
Seisame vaikides ei sõnad välju suust
Aplalt kikivarvul märjal rohul seista nii
Tunda tõusva päikese kuumust
Ei tema saabumine minema meid vii
Pole ruttu… tulemisel piisab ühest sammust
Kriitvalgel seinal on nüüd me jäljed..
Nii pinnapeal.. Samas nii sügavad
Kuivand kaste .....
Seenelkäik Siguldas
Minu lõuendiks on mu keha.
Ise teed ning tead
mida sellega teha.
Mõtle, murra pead ☆
Liida-lahuta arvuta.
Tiri parukast pirukaid.
Sa vana Musta Maagia professor.
Oo sõbranna sa lôhnad.
Müstilisust sinust óhkab,
tuttav tunne mõnda aega.
Ajast aega erineb,
åra kallis pead vaeva.
Mari, sind tänan,
Jaana, sind tänan.
Minul tutvustasid põiktãnavaid millel joostes
komistad ning põlved veristad.
Haamrid vőid votta päriseks
kuid kellukesi ära unusta.
Teeme kraavi pervel pervi.
Penetreerime teeservi,
Peavaevamisega kobame pimeduses.
Sellega aega ei vaeva .....
Ma tahaksin....
Ma tahaksin pead peksta vastu kiviseina
Kuid pole seda erilist paika veel leidnud
Ma tahaksin sõrmenukid lüüa veriseks
Kuid hiljem tekib raskusi nende varjamisega
Ma tahaksin vajuda veepõhja
Aga mul puudub julgus
Ma tahaksin mööda minnes kõndida kihutava auto otsa
Kuid samas ei taha teisele tekitada kauakestvaid süümepiinu
Ma tahaksin žiletitera suruda tugevalt naha sisse ja
vaadata, kuidas veri voolab mööda käsivart alla
Ent ma andsin sõna, et ei tegele enam oma pahega
Ma tahaksin langeda kaljult alla
Kuid mulle ei meeldi piinarikas surm
Ma tahaksin nö .....
paaritus
köida mind
muidu lagunen koost
kuni uue joogi
janusele tood
sumisevast soost
kata mind
kuni vähemalt pooled
pilkude nooled
on endale leidnud
uue ohvri
keela mind
muidu tantsides lendan
ja kaotan päriselt enda
sinna kuhu
kuuluvad paaritud
saada mind
kuid ära puutu
kuni näen oma
päästvalt pimedat
aknaruutu
tänan sind
Sanya
Märkimisväärne..
Lausa märkimisväärne
kuivõrd suverääne
püüab olla mõni rahvas,
kui vaid uudis valla lasta,
et vabanenud on mõneti
elumuutvad ametid.
Kuidas siis äkki,
kõik on keeranud käkki
ja valida tuleks ametisse
ning mähkida sametisse
hoopis keegi kolmas,
kes ''kogemata'' tormas
valijate silmapiirile,
pannes end orbiidile,
et saada tähelepanu,
see vajalik häältevaru
ja poolehoidjad valimisteks,
polegi tähtsust, millisteks.
Maivis L.
Täbarad lood
Olen maha jäänud oma rutiinsest argipäeva elust
Ei suuda loobuda enda heast sõbrast - lelust
Hetkel küsin endalt, kas näen ka helget lõppu
Või olen sunnitud minema oma pahega igavikku
Vihkan oma käitumist, mõtlemist, tegutsemist ning
Seda, kui mitmeks killuks on purunenud minu hing
On teada tõsiasi, et olen rumal, nõrk ja ennasttäis
Ei suuda lahti öelda nendest mõtetest, mis on peas
Kas kuskil vedeleb veel elu elamise käsiraamat?
Mina oskan elada vaid igalt poolt leides draamat
Pole mõistust, pole jõudu, tahet - mitte midagi pole
On valu, on mustad toonid, on maa .....