Sõnale tv leiti 288 luuletust
Päike
kui hommik oli keeruline
ma virvendasin
Sa võtsid mu käe
ja me tantsisime läbi igaviku
kuldsete riiete sees
Ma ei pannud tähelegi
et rahvariideisse meid on maalitud
sinna tänavatele kus otsimas Sind käin
Ja siis Sa alati "kogemata" tuled
mu kõige tusasemal tunnil
mu kõige hingematvamal ühendusel
Sa oled kohal
Ja siis ma ohkan
Mida veel võiksin ma tahta?
Sest looklevusest saab mäng
Tantsust justkui viirastus
et kuskil kaugel vaatad mind
ja tasa naeratad
Jäämurdja*
pidin sündima jäämurdjana
aga ka jäämurdjal on kevadel
vähe tööd
kui linnukesed siristavad akna taga
ka linnukestel on oma tagasi tulekulennust
nüüd kõri üsna hoolega töös
et tutvustada ja meelitada ligi endale
uusi kaaslasi
jäämurdja suvel puhkab sadamas
pole jääd, mida lõhkuda
pole mida purustada
pole jäätunud vett, mida murda
aga linnukesed siristavad edasi
ja aina valjemini
et nende hääl kevadelgi oleks
valjult kosta
Toksilisus*
süda kiilub kinni
võlts headusest
mis inimeste jaoks võib olla tõene
hetkes
aga laialivalguvat armastust ta ehk ei sisalda
niivõrd et selles
ekselda
valed ootused ja lootused
murtud lubadused
harjumine inimese miinuspooltega
surmaga vaidlemine
ja taidlemine uuel elurännakul
ma ei taha sind oma lähedusse
sest sa oled toksiline
sest ma ei tea, kas mõtled nii või naa
kas su sõnadel on päris alus
või on see mänguline fantaasialend
mida lihtsalt kasutad sõnade ütlemiseks
suurustamiseks
see teeb mulle haiget
ja samal hetkel kommentaarid argusest
mis ei ole .....
Kolm puhkepääva
Nagu kolmas puhkepäe
mes pärast pühabe tulleb
ulatanud jummal umma käe
tüürahvale ta sulleb;
nüt kodos iki viil
siin om kik ääletu
õues võhr, siil
ja kass om eeretu;
ja mis mia tiin?
paras kõiguts saab olla
esä laual viin
äi taha, it ta mulle kalla;
võtsin nüssikutäie vett ojast
pliita pääl audub tönn
umma süük arust ja ajast
äi olle ma abitu könn;
täna pailu kardulat süüme
kona ääd usku om maaubinale
pudruts kokku lüüme
kõrvan piima ja anelihale;
repi pääl mitu pauna
mida vanaesä tuunu
orsti ja kesu meie sauna
sesse lämme em .....
ma lahus pole enam
jah veri lahus pole enam
sellest heledast puhtevalgusest
eha malbest loojangust
päikse jõena päeva
voolamisest
sinilillede avanemisest
pärast jahedat hommikut
kaskede lehtimisest
öösel sirelite une võtvast
hõõgumisest kurku tulnud
rõõmust võim taeva all
üleni nüüd kevade käes
päev asjata pole olnud
kui oled õhtuni metsvindi
särava vint-vint laulu sees
tuppa minnes
tänada saab meel
rüütsi selle eest
21.04.2023
Rüüts rahvapärane vindi nimetus
Tegelikkus
olen surmaga nii palju kordi kohtunud
et ta ei vaja tutvustamist enam
olen kohtunud temaga enda kehas
käeskäes hirmuga
kes alati temale järgneb
mu päevad on kantud olnud raskest leinast
ja eemale hoidmisest igapäeva elust
mõned asjad lihtsalt
vabanevad aeglasemini
või tõmbame me ikka ja jälle
seda endale ligi
surm ja elu käivad käsikäes
Päike
Üha soojemalt on paitamas päike,
mahe tuul lendab üle puude latvade,
loendamatu hulk linde leidnud pesakse,
tunne hea on täitnud südame.
Tahaksin naeratada sel päikesel kõrgel,
lahkelt silma vaadata,
kuid võimas päike on silmale nii kauge
ei ta vaate vastu keegi saa.
siis huuli Sa ei värvind
jah ka Sina
nüüd oled abielus
Sul mees ja lapsed
mul samamoodi
naine poeg ning tütred
see peamine ei ole üksi
ära küsi kas ka õnnelik
veres endistviisi
hõõgub õnne kihvt
mul peatub Su
armas pilk
Sul vastata ei ole tarvis
minna sellest karmiks
jah vaatan Sulle järgi
toob mälu vahel meelde
Su huuli suudlusmärgi
siis neid Sa ei värvind
Vari ja Valgus
ma ei tea,
kas see on hea mõte
mul raha saada
sest mulle meeldib ju vaene olla
nii mõtleb vari
suured tehinguid muidugi
las nad jääda
lase lahti
ja jää ikka oma vanasse rattasse
nii on sul kõige parem
nii mõtleb vari
ära hakka suurustama
et saad ilusa elu
nagunii läheb kõik halvasti
nii mõtleb vari
ära unista
sa ei jõua kaugele
sa kukud kiiremini kui kustuv täht
nii mõtleb vari
ära lenda kunagi
sa võid alla kukkuda
ja siis saad haiget
nii mõtleb vari
põhiline, et sa jääksid samasse tiiki
et kuskile merre või koguni ookeani ei läheks
.....
Jalutuskäik
vaatasin täna puid
mis armsalt kevade õrna soojust puude latvades paitasid
kohisedes,
mühisedes,
tuult polnud palju
aga see oli soe tuul
nagu tervituseks
kevade alguseks
vaatasin oja, mis vulises rahulikult jää alt välja
nagu ootaks uut algust
ja edenemist
sooja valgust
ma tundsin seda tunnet,
et aastate möödudes olen ikka see teismeline
kes kõnnib käimata radu
vahepeal kooliõpilased teda piilumas
ehk kas on tuttav nägu?
nagu matkaja, tee tallaja...
tuule tellija...
Väsinud
enam ei taha nagu uskuda
enam ei taha nagu loota
ma olen harjunud selja näitamisega
"head aega" ütlemisega
soovide kustumisega
heade aegade kadumisega
üksildusega
(mida ma tegelikult ei talu
aga aega sellele olen ikka varun'd)
nende nelja seinaga
külma ja rõskega
ma tahan näha tõelist päikest
mitte seda Eestimaa lühikest suve
ma tahan lennata kaugele
ja puhata
higistada endast välja
mineviku ja õudused
ja pesta ennast läbipaistvas helesinises vees
et sündida uuesti
"Elu klaasist majas"
elu klaasist majas
sa arvasid, et mulle meeldib seal
nagu roos istuda kupli all
ja oodata oma isandat
mingi ajani oligi see ustavalt tore
seni kuni valed hakkasid mind tuimestama
ja siiruse presumptsioon enam ei kehtinud
fantaasia võttis avatari kujusid
millest väidetavalt tundeid pidin vaid usaldama
aga hoolimata oma idealistlikust maailma pildist
ja salvrätikuga pühitud roosade prillide tolmust
tahtsin saada midagi elavat enda kõrvale
mitte Universumi Loojat
eile kuulasin teadvuse sagedustest loengut
iha on energiat kitsendav sagedus
samas kui julgus alustab energia .....
Karjatas
Mu südames karjatas
mäekingul midagi keegi kes hea
kas minu südamelambaid
või midagi sellist et kätte sain
mina ei tea
Olin oodanud ammu et tuleb
ta süütab mu vääritud küünlad
Mäng on nii ilus et hetke ei kõhkle
viipan ning vajutan pöidlad
Kaevume üksteise silmisse üksteise ihusse
üksteise hinge kui mõisa peakaevu
Me veri me elu me bakterid haigused
üheks tõttavad saama tutvudes vaevu
Elu on suurem kui sina ja mina
me teame et kohtume hetkeks vaid lahkudes
sinu kehast jäänd jälg minu asemel- soojus
veel kaua mu südames hõõgub
kindlasti jahtudes .....
Ärge ehmatage
Ärge ehmatage lumehelbe peale,
mis ühel hetkel jälle alla langeb,
luues lumekihi murule ja veele,
leides tee varjus sulamata hange.
Ärge ehmatage, nähes vetel kirmet,
veidi libedamaks muutumas on tee,
talv veel hetkeks näitab oma ilmet,
kuigi käes on tärkav kevade.
Ärge ehmatage, olge vastuvõtvad,
imetlege jääkristalli ilu,
varsti kõike rohelus on katmas,
ootama jääd uue talve võlu.
- Tarmo Selter -
2023
Üllatav fakt *
teadjanaised ütlevad,
et surmakontakt on paarist kuust kuni poole aastani
enne ette tajutav
sest energiakeskused ei ole enam nii elujõus
see välgutas mingi lambikese mu kroontsakras
tõepoolest
eluohtlikud olukorrad, riskantsed ettevõtmised
tunne nagu elu hoiaks sind kui hiirt õlekõrres
aga ometi
millised on need mängud vikatimehega
ja kas surm on valik,
kuigi olen sellele endale selgeks teinud, et on
kuigi arvestades tragöödiaid, mis juhtuvad
on võimatu seda kirjeldada, aga
igal hingel on oma aeg ja
hingemaailmas nad korrigeerivad,
millal ja mis tingimustel soovivad .....
Suren iga päev
Ma arvasin, et ma suren eelmine aasta ära
aga ei surnud
tuli uus kevad, tuli suvi
ja kui päikesepõimiku puhtaks sain
pidin loobuma oma sõbrast
materiaalsel kujul
ja laskma ta hingemaailmaga tutvust tegema
olin surnud juba paar aastat enne
elu ja surma piiril
elu trotsides ja valuga võideldes
ilma piinadeta elu -
pole isegi sellega harjunud?
Milline see olla võiks?
Sestap olen teadlik, et
mu elu on nagu džungel
kogu aeg on mingi võimalik oht põõsas varitsemas
mu sõber õnnitles mind, et
oskan surra
kõigutamatus algab sellest,
kui suudad vabaks anda kõik -
v .....
. _.. ._ _... . . ._.. . .__. ._._ . __
Kui koju tulin
etteütlusest osa võtsin
K.J.Petersoni sünnipäeval
A4 paber ja pliiats laual;
aga WTF nagu
ma ei saa ülessandest jagu
mingi mutt loeb ette morse koodi
see aasta etteütlus isemoodi;
"_.. . .. . .._ .. .. _.. _. . .__. . ._.. .. .. _._ .._ .. ._ ___ _. .._ ._ _.. ._ _.. .._ ...
... .._ .._ .__. ___ _. _._ . . ._.. . ._ ._. __ ._ ... _ .._ ...
_._ . ... .__. ._. ._ . __. .._ ... .__. .. _._ ._. .. __. ._ _._ .. ._ .___ .._ _ ._ _...
... . ._.. ._.. . .._ . _ . .. ... ___ _. .. _._ .._ __ __ .. _ .._ ... ___. ___. ... . ._.. ..._ ._._ .....
