Sõnale unen leiti 241 luuletust
Mõtted
Minu kiilaneval pealael
kantava kaabu all
seal kus veel on
säilinud veidike juukseid
just seal- teadvuse ja teadvusetuse piiril
on kogunenud
mõned elu jooksul raiskamata
sügavad sügavad mõtted
Naine määrib hommikul
veritsevale pealaele
kirburohtu ja ohkab
" Miks sina ei võiks öösiti
lihtsalt seksida ja magada
nagu normaalsed mehed?
Mida sa mõtled kogu aeg?"
Motell
Mongoolia räsitud motellides
valgus lööb värvendavaid sälke
läbi Su näo ja juuste
joostes lagunenud majade vahel
kaheldes oma olemasolus ja pärimuslikkuses
Kes Sa oled ja kuhu Sa tuled?
Kas koos pagasiga?
Kelleks Sulle on mind vaja?
Üheskoos sobrades värviliste kommide sahtlis
lagunenud poeukse akna peegeldusest
näen Su naeratust
Oleme õiges kohas
Õigel ajal
Pommi plahvatus
Haavatud näod ja valud
kavatsused, mis viivad rohkemgi kui hingemusta
mis, löristub paberile
Tallalakkuja
Vihma sadas
kõndisin üksi
oma ihuga
öisel märjal tänaval
ligunenud asfalt
limpsamas saapaid
kõndisin kiiremini
aina kiiremini
kuni tundsin
et jalad ei puutugi maad
justkui lendasin
täiesti kindel
et lendasin
olin nii õnnelik
saan nüüd käia
kõigis maades kuhu
varem ei jõudnud piletit osta
ei praami ei lennuki
Rooma London Pariis
äkki aga tundsin kuidas
vihmamärg asfalt siiski
puutus õrnalt mu taldu
õrnalt kui ihar naine keelega
ja tõi mu maa peale tagasi
Kuradi tallalakkuja
Valge roosi päev
Liivakell niristab tunde,
koldes miilavad halud.
Mu kuningat painavad tunded
ja põletab hingevalu.
Aga pajatsit vaevab uni.
Oma isanda jalge ees
vähkreb rahutult hommikuni
halva unenäopildi sees.
Valgeid roose kingiti neile.
Öeldi: "Kallis komödiant,
kõik ilus otsa sai eile,
tule tuult püüdma, lunasta pant!
Siis kuningas puhtaks saab süüst,
ta palgeil on jälle rahu,
täitub unistus narrirüüst,
mis kahjuks selga ei mahu,"
Silmitseb, kui ärkab üles,
oma kuningat jahmunult kaua,
tolakostüüm kellel süles
ja kimp valgeid roose laual...
Punaste laternate tänav
Ebardlik ja kaame unenägu-
osta- müüa- mõnitada naine...
Hõõgub lampe punaseid ses hägus-
olen äkki unetu ja kaine...
Silme ees veel laternate tänav-
võtta- jätta- kasutada naine...
Müües keha hingest kustub sära,
jääb vaid määritu ja põlastatu maine.
Juues kinni makstud kallist viina-
petetud ja alandatud naine
sisimas ei tunne enam piina,
et tast saanud armu aseaine...
Emale
Uitab endistviisi üksildasel nõmmel
rada, mida unelmates käinud.
Sireleisse kaotatud õnne
nutan vaid, sest see on jäävalt läinud.
Toomingate valendaval puul
mõte tahtmatult teeb omi käike.
Ununenud tundeid laulab tuul,
aastad saavad erilise läike.
Siirassilmne, puhas andekand
üle taeva habrastiibselt kajab.
Hinged lehekuiselt pakatand,
istume, ja toomevihma sajab.
Süü?!
Süütunnet ei ole,
kui Sa tead mida tahad
kui seljas on puhtaks pestud riided
ja su süda on aus ja tõene
eelkõige iseenda vastu
et mitte moonutada tõde
viha ja vimm pole minu teema
jah, võin ägestuda, aga ma ei näe mõtet enam sõjakirvest vedada
ilma, et see muutust ellu viiks
küll olen ma neid kirveid juba vedanud ja loopinud ka
mida vanemaks saad, seda rahumeelsemaks muutub igapäevane samm
mul ei ole vaenu ega vimma
mul ei ole aega isegi mõelda,
sest muu reaalsus võtab oma koha, et luua uut
nauditavamat ja postiivsemat elu
ma ei otsi negatiivsust igast terast .....
Tasa, tasa...
Juhan Liiv, Sa läksid ära,
kuid pole kustunud Su päiksesära.
Pole kustunud Su kaunis hing,
luuletuuled taevastele radadele
on viinud Sind.
Kuigi pole näinud Sind,
ega tere öelda saanud,
siiski tunneb minu hing,
et läbi luuletuste midagi
omaseks on saanud.
Olen otsinud ja kaevunud
Sinu hingeilusse
Sinu kurba meeleolusse
Sinu nukravõitu sügisesse,
läbi luule.
Ükskord siiski mu unenäos Sa olid
sõnakestki ei lausunud,
kaunid valgetiivulised inglid,
Sinu ümber keerlesid.
Sa mulle ühe luuletuse kinkisid.
Oh, kuis oleks tahtnud anda
Sulle ühe musi siis,
.....
Surmav ja soe süda
Kelle süda see on? Ma arvan, et tean.
Selle omanik on aga üsna vihane.
Ta oli risti nagu tume kartul.
Jälgin tema tempot. Ma nutan tere.
Ta väristab oma südant
ja karjub, et olen teinud halva vea.
Ainus teine heli on katkestus,
kaugetest lainetest ja ärkvel olevatest lindudest.
Süda on tappev, soe ja sügav,
Aga tal on lubadusi täita,
Õudusunenägudest piinatuna ei maga ta kunagi.
Kättemaks on lubadus, mida tüdruk peaks täitma.
Ta tõuseb oma neetud voodist,
vägivallamõtted peas,
raevu sähvatus ja ta näeb punast.
Ilma pausita pöördusin ja põgenes .....
Valusalt isekas
Valusalt isekas, kas selleks, et surra?
Kuidas pääseda sellest elust nii,
et saladused kaoksid koos minuga?
Sa ehk mõtlesid.
Ehk mõtlesid armastuse tähendusest?
Miks hoiad käes igaviku tule all minu papsi raamatuid?
Mis meist küll niimoodi saab?
Mis pilk oli Su emal kui nägi mind uksele nõjatumas
kohe kui Su enda naine silmapiirilt kadunud oli?
Miks ma meenutan kõigile, kui kallis ja hea Sa olid?
Kas see ei lõhna kahtlaselt?
Miks ma kinkisin Sulle lõhnaõli,
kas selleks, et ma ei tahtnud enda sisse vaadata ja lihtsam
oli Sind ette sööta teistele, et ma ei peaks .....
Kui hirm on nii suur, et ei lase elada või siis kui hirm võtab üle keha võimust
Ma soovin teada, kas Jeesus armastab meid kõiki
või on selleks mingi daatum
Pole kunagi olnud religioosne - otseselt
ikka eesti-vene juurtega
põline Lõuna-Eestlane
hea meelega võin külapoodi sõita hobusega jalas ainult vanaonu
vanad kalastamise kummikud
Enam suitsusauna me ei tee
sest ma pole seal ammu käinud
Kuidas ma lapsena ei saanud saunast aru....
aga nüüd istun pea iga nädal linnapreililikult SPAs
ja mediteerin endale paremaid alguseid
Mu kassipreili ja -härra naeratavad mulle
kui tean, et pean keha puhastama, et
hoida võimalikult kõrget sagedust
Ni .....
Janused kaevul
See kõik ei olnud unenägu,
need olid lihtsalt kõrged energiad,
inimesed on nii janused armastuse järgi,
teadmata et seesama leek põleb nende kõikide südametes
ja kui keegi on valmis seda välja ütlema ja avaldama,
saavad nad selle kaudu ennast tugevdada.
Kui tihti me möödaminejatele naeratame?
Mitte tihti.
Eile jalutasin, naeratasin ja ka teiste päev lõi sädelema.
Me oleme nii kinni oma pessimismis ja madalates mõtetes,
et kui kord lõunamaapäike meie peale paistab, suudame ehk tunda ka tõelist soojust,
mis peakski valitsema inimhingede vahel.
Ükski öeldud s .....
Charles Bukowski "How Is Your Heart?" (Kuidas su süda on?)
Minu halvimatel aegadel,
pargipinkidel,
vanglates
või koos hooradega elades
Mul oli see alati kindel
rahulolu -
Ma ei kutsuks seda
õnneks -
See oli rohkem sisemine tasakaal,
mis leppis sellega, mis iganes juhtus,
ja see aitas
tehastes
ja kui suhted
läksid tüdrukutega valesti
See aitas läbi sõdade ja pohmellide,
tagatänavate kakluste,
haiglate
Odavas toas ärgata,
kummalises linnas ja
tõmmata vari üles -
see oli kõige hullumeelsemat liiki
rahulolu
Ja kõndida üle põranda
vana kummuti juurde,
millel pragunenud peegel -
näha ennast, inetu,
irvitades se .....
Hilinenud suudlus
Pea noorus jalutan läbi tühja tänava,
Kurb mu süda ja üksik on hing.
Jalutan justkui juba terve nädala,
Ümberringi vaikus, ei tee häält mitte üks lind.
Mõtlen, mu purunenud süda ei saagi terveks,
Ei taha seda valu enam ma tunda.
Mõtlen veel head ja see jääb mu viimaseks palveks,
Palun näita mulle valgust ja seda õiget suunda.
Tõstan veel pead, kuid olen kaotamas lootust,
Näen tänava lõpus üht heledat varju.
Lähenedes hajub kõik pimedus sootuks,
Järsku kõik muutub, kas üldse harjun.
Sa tulid mind päästma, Sa oled mu ingel,
Ise samamoodi räsitud .....
Valikud
Ei otsi turvalisi valikuid,
ometi meeldib mulle viriseda suhtes olles,
et just nende puuudujääkide üle
Ju ma ei oska mugavdada ennast turvalisuse järgi
Meeldib kui on katkinenud ja purunenud,
midagi huvitavat mulle avastada ja puurida,
aga ma unustan ära, et selle ekspeditsiooni käigus
olen ise tihti see, kes küsib pisarais pilgul:
"Miks Sa mulle nii teed?"
Teadmata, et ma lihtsalt avan nende inimeste haavu armastuse ees
et sinna saaks ka armuvalgus kord paista
"Peaasi, et Sulle sobib," ütles sõbranna.
"Ära hooli sellest, et teised Su kaasla .....
kaua oodanud olen
mu unenägudes kordagi
pole olnud ühtegi inglit
ei poisi ega mehe eas
kes puudutanud oleks mu silmi
silitanud pead
linnade mustavad varemed
käisid hirmutamas
hoopis öösiti mind
alles isaks saanuna
nägin ma neid Raffaeli
rõõmsapõskseid lapsukesi
taevast alla maa peale
laskunutena
magamas oma lastetoas
ma siiani andestada
pole suutnud Euroopale
tema arutut julmust
ideedest tekkinud hullust
sõdade pillerkaari
aega kus taevas
ei saanud olla taevas
maa maa
*
Ööloom
Aju jahvatab ja jahvatab,
joon öösel kohvi,
kuigi ei tohiks
Mu silmad on tagurpidi,
näen enda sisemust,
seal on palju arusaamatust
Minu missioon siin elus?
Ma ei tea
Mul on aeg-ajalt deja vu hood:
olukorrad, mida olen näinud,
muusika, mida olen ennem kuulnud
Muusika, mida mitte kuidagi ei ole võimalik olnud
mul kuulata,
aga kuidagi väga tuttavad
Olukorrad, mida olen unenägudes näinud,
need ketravad kuidagi reaalsusesse
Võib-olla näen mustreid asjades ja sündmustes
ning need mustrid eksisteerivad ainult minu peas
Ma ei tea,
ma olen ööloom,
nagu kassidki
Is .....
Lapsepõlv
Viha taga on lahendamata probleemid,
mitte miski ei ole niisama,
isegi psühhopaat
ei kujune niisama,
see on kujunenud põhjusega,
geneetiliselt,
esivanematelt
ning enamasti leiad ühe kuskil juhtival kohal
Kõige taga on enamasti
lapsepõlvetraumad,
lapsepõlv määrab suuresti selle,
kes sa oled ülejäänud eluks