Sõnale unes leiti 268 luuletust
Heitunud maailma hirmunud pale
Taevas pragunes
pärast pikki
sombuseid päevi
justkui kärises
pikki pilvede ääri
Palju ei paista
sealt heledast praost
kuid aiman
ma haistan sealt
tulevast kaost
segi on paisatud
õige ja vale
maailm on heitund
tal hirmunud pale
kindlust ja selgust
kaos iial ei loo
hingerahu ei maailma too
kuid
kaos on võimalus muutusi luua
algavat ajastut maailma tuua
kõik mis on elus
see kasvab ja kaob
kõik mis olnud
kord väsib ja vaob
purjesid paisutab alanud aeg
ehk heledust kaisutab
tumedust vaeb....
Ajad on ajad
ja meie seal sees
loomas uut lugu
meie näoline .....
Suitsiid oli nii lähedal
Üks hetk käis maa ja taevas kokku,
minu hinge sees.
Kogu maailm purunes kildudeks,
süda suri sees.
Küll lükkasin valu endast eemale,
kuid ikka ta tuli mu peal',
kogu aeg hingas kuklasse,
ulgus mu südame peal
.
Olen kinnise loomuga,
kedagi ei süüdista
ei taha ma oma hingevaluga
teisi koormata.
Üks hetk hakkasin toitu pugima,
et toime tulla valuga,
kuid valu paisus suuremaks
koos minuga.
Mere ääres kõrge kalju peal,
istuda oli hea...
Taevas oli nii lähedal,
ringi käis mul pea.
Üksik valge kajakas,
ta ingli moodi näis,
mu pea kohal tiibu saputas,
süda s .....
Öine nuhtlus
Homme reede, ei jõua oodata
saab argipäevadele vett tõmmata
ent vedelen sängis, pole und
ja kohe möödub päeva viimne tund;
nihelen küljelt küljele
otsin poosi mugavusele
ootan tekis sooja
et saaks silma looja;
aga asi jama
mu põiel on unest kama
kõrvetab kõhtu ja nokut torkas
mil just mul hea hakkas...;
selle nimi on öine nuhtlus
puudub neerudega hea suhtlus
see kohati hullem, kui unetus
und oodates tekib alla punetus;
miks sellisel ajal, sellises kohas
mu ainevahetus vohas?
vahest oleme oma keha orjad
sängi kusedes tulevad luupainajad;
keegi mu eest .....
Ilus uni
Nii ilus kuulata ja vaadata oli unes...
Kuidas seda edasi anda ma saan?
Päike tukkus mägede süles,
ilm õitses ja õlmitses maa,
kastetilgad värelesid lehti täis okstel,
linnud mitmehäälselt laulsid,
hõiskasid kevadet taas.
taevas suples vatises udus,
värvides mängles vikerkaar.
See uni oli nii valge,
nii helge, selge ja nii klaar.
Kui ärkasin, kadus kõik nii äkki,
meeles enam ei olnudki...
Kuid tunne hea jäi südamele alles
ja kestis päeva lõpuni.
Maa ja taeva vahel kõikudes
Suverõõme täis on süli
ei märganud, kui sügis tuli.
Unes sadas valge lumi,
sadas ööst hommikuni.
Hingel tunne on nii hea....
tunne teine on südame peal.
Las elan hetki pilvedes,
maa ja taeva vahel kõikudes.
Vahest nii on olla ja mõelda hea,
kuid kaotada ei tohi pead,
ta õlgade vahele ikka
jääma peab.
Areaal
Võiks õelda, et suva oleks
mida eraelus tehakse
aga mul kriitikat poleks
kui loll ollakse;
DELFIs kirj. eesti naisest
kellel India mees
ei kiida seda, sest
mõtlen, mis toimub sellisel peas sees;
kui me koolis käinud
seal õpetatakse, misasi on rass
fenotüüp, usud, kultuur ja muud
mida näitab isegi eri maa oma pass;
nagu mingi Airi kansari wannabe
on see naine oma muinasjutuga
keda muidu muu Indiasse ei vii
kui teema enese avastusega;
nüüd kaks šokolaadist tatti kukil
tal pildi peal ja kõrval tšurka
kellel muie irvakil
et valge naise surunud nurka;
iga .....
õhtu maal
kuu küpse odrapõllu kohal
rohi kastest märg
nii juba mitmel õhtul
hetk kui tarus mesikärg
meeltes ammu unund lõhn
üksik ritsikas
üleni vist siis
kui olin alles laps
tee ääres raudrohu
valge õis helendumas öös
männimetsas veel vaid alles
vaigust lõhnav päeva hõõg
see valgub õhturahus
omasoodu verre
jääb sinna ööks terveks
*
mu sõrmed janunesid
Su puudutusi
üle riigipiiride
lumiste mägede
nad ulatasid unes
üksteisele käed
me silmad seda näeks
me selle sisse jääks
Lend
Terve see aeg möödub lennates,
möödub pilvedes hõljudes,
pehme uduvati sees liueldes,
ennast täiesti ära unustades.
Ees ei ole mingeid tõkkeid,
nõnda vaba on pilvede ränd.
Linnud kõik on allpool pilvi,
kihilise maailmavaate all.
Kõik tunded ekslevad unes ja ilmsi,
tunni järel lendab tund.
Ärkamine on valutu ja puhand,
mõtetes on teine maailm.
Ta südamesse läinud on!
Mu süda rinnus nõnda taob,
Kui tema rinnal aeg mul kaob.
Ma mõtlen ainult temale,
Kes kõlbaks ainult minule.
Mu hing siis nii ju rõõmustab,
Kui puhkad minu rinna naal,
Ma igatsen su järele,
Et tuleksid mu juurde veel.
Kui sa vaid seda tahaksid,
Siis kohe naiseks kosiks sind.
Kuid kui sa tunned vastikust, Kui mind sa ainult põlgad just.
Siis käskida ma sind ei saa,
Sest mulle tundud liiga hea.
Ma uneski ju sind veel näen
Ja mõtlen millal sind ma näen.
argisus
seegi on ime
valgus igal hommikul
mis aknast tuppa tuleb
mu unest üles äratab
loojanguni oleme
kaelakuti koos
nii kordub see iga päev
nagu me sisse ja välja
hingame justnagu kohvi
elu poolt valguse
lõputu joomine temaga
öö järel igal hommikul
uuesti maailma loomine
vares
mu unest üles äratas
vares kes pärast vihma
koduteel nokk lombis jõi
see hetk
ta ilma lähemale tõi
mind nähes kraaksatades
lendu tõusis
tiibadega eemale sõudis
nii üürike siis ongi
kohtumine linnul inimesel
üks kraaksatus
siis maandumine
maantee ääres posti
otsas traadil
13.07.2022
Puhkus
Näost põlenud päikese käes
oma sisemist last otsides
tammepuu najale toetudes
uniseid hommikuid jälgides
kohvitassi keerutades
maheda tuuleiili käes
vaikselt varbaid merevette sulpsatades
Hommikud räägivad enda eest
nendes on peidus veel unesoleku ekslev sära
kus virgumine saab uue valguse
puurüpes kiigu peal kiikudes
Primitive Radio Gods - Standing Outside A Broken Phone Booth With Money In My Hand
Ma olen olnud masendunud, kallis
Alates päevast, mil me kohtusime
Alates päevast, mil me kohtusime
Jan heidab pikali ja maadleb unes
Kuuvalgus valgub koomiksitele ja superstaaridele ajakirjades
Vana sõber helistab ja ütleb, kus kohtuda
Tema lennuk tõuseb Baltimore'ist õhku ja maandub Bourbon Street'il
Istume väljas ja vaidleme terve öö
Jumalast, keda me pole kunagi näinud,
Kuid kunagi ei jäta mind kõrvale
Tuleb pühapäev ja kõik lehed räägivad:
Ema Teresa liitus jõuguga ja on oma tööga rahul
Tü tüü tü tüt ü tüü (x6)
Ma olen olnud masendunud, kal .....
Lummutis (2019)
Unes oli lummutis
Surnuaias, ilma mullata,
lebas hauas elukas
Täpselt nagu öö ilma uneta,
silmad pooleldi avatuna
Äkki tegi hirmsat häält,
ajas mind taga,
ma jooksin eest
Võtsin riski, leidsin julguse,
ajasin ära selle õuduse
Läksin tagasi sinna,
lebas taas nõnda,
kuid seekord olid tal lahti lõuad
Rääkis ta mulle siis tõiga, ei lasta mul siin olla
Parem on, kui eemale hoian
Kuulus
Sa oled kuulsus ja
ma pean otsma endale "aega"
et Sinuga saaks viita koos aega
Sellisena on mu pilt
su egoteadvusest
minuga unes kõneles
Aga südames tean, et aluspesus ujume
alateadvuse ookeani hoovustes
See, mis näib nii tõeline, on tegelikult võlts,
süda teab alati tõde,
mõistus varjutab seda