Sõnale unistus leiti 325 luuletust
Eksimus
Ma olen mees
Jumal lõi mu omaenese näo järele
lõi oma tegude tarbeks
tahtis et ma oleks ta taieste tipp
tahtis et elaks ta sõnade järgi
oleks ta südame tunnistus
võiksin
aga eelistan teda imiteerida
käia ta tegude kannul
juhtida valitseda omada
luua ja hävitada
Jumal oskab vaid sigitada
häid inimesi kasvatada
ei mõista
nõnda kui läksid hukka Aadam ja Eeva
lähevad kõik
minagi teiste hulgas
Jumala poolt minule loodu
mul määratu
ütles hiljuti
et oleme lahku kasvanud
kadus ära
No ma siis võtan ka
ühe oma ribikontidest
ja teen sellest uue sinu
uue .....
Õhtune päike
Kui möödas on hommikune äike,
puid paitamas on õhtune päike,
ja meelest lähevad kõik tormid,
kõik rahesajud karmid.
Kuldsed ladvad ja punased puud,
sinine lõpmatus, ei midagi muud.
Nad kutsuvad unustama.
Nad kutsuvad unistama.
See, kes ütles, et hommikud
targemad on kui õhtud
polnud kindlasti elu näinud,
polnud õhtuses päikeses käinud.
Unista
Unista
mida iganes soovid vaid unista
korduvalt
tüütavalt unista
Unistused
tüdinevad lõpuks
kui keegi neist pidevalt mõtleb
või räägib
see ajab sageli luksuma
öösiti diivanil vähkrema
Unistused
tüdinevad lõpuks
ja täituvad tasase ohkega
Sina vaid unista
korduvalt
jätkuvalt unista
Kevadet ma armastan
Ei saa üle ega ümber sellest,
et kevadet ma armastan.
Mida lähemale jõuab mulle,
seda rohkem unistan.
Siis kõikjal elu puhkeb õide,
suur armastus tuleb südame peal.
Selline on kevadel tunne,
see tunne, mis nii magus ja hea.
Talve ära saata tuleb täna, homme,
võib- olla pikemalt - kes teab...
Särav päike märku annab jälle,
et kevad saabub õige pea.
Seniks hoian rõõmu põues,
sulada tal lasen seal.
Heidan pilgu aknast õue,
tunne soe on südame peal.
Ootan tundi
Ootan lund
iga päev
terve tund
Päevast ühe tunni
võtan ma
valget lund oodata
Tunni järel
tund läeb ruttu
ootus lähemale saab
Kuuri all on vana saan
tundekeeli puudutab,
tuleb tund ja taas
libiseb vana saan
Kuigi päike on veel ere
ootan tundi,
mil võin öelda:
"Tere esimene lumi,
tere, tere"!
Unistused
Unistan lumest valgest
ja selle krudisevast kõlast..
Unistan kergelt langevast lumehelbest,
mis mu peos vaikselt sulab.
Unistan hõbehärmas kuusepuudest,
mil neid tuppa tuua saab.
Unistan valgest kuupaistest
ja tähtedest, mis ta ümber siravad.
Unistan valgest jõuluinglist
ja soovide täitumist reast.
Unistan jõuluajast vaiksest,
mis rahu toomas hinge peal.
Pisike hetk
Ühest pisikesest hetkest saab suur,
kui mõelda ja oodata seda,
see olemuselt pole ehk uus,
kuid meeldib seda tunnetada.
See pisike hetk, mis nüüd suur,
annab indu ja edasi viib,
olles toeks õhtul või hommikul,
kui miski elus pidurdab Sind.
Pisike hetk kasvab suureks,
olles unistuseks nüüd Sinu teel,
sellest hetkest nii mõnigi kuuleb -
nii unistused täituvad veel.
- Tarmo Selter -
2022
Mänguarst
Mul on nukud Kai ja Mai
nad täna minult süsti said.
Kaitsen neid iga ilmaga,
et viirusnakkus sisse ei saaks pugeda.
Nukud Kai ja Mai on paid,
kuulekad ja head.
Nad ei jonni ilmapeal,
riidlema ei pea.
Mett neil kallan keele peale,
mett ma armastan,
vitamiinijooki juurde,
oh, kui kosutav.
Suureks saades tahan saada
lastearstiks ma,
Nukud mul on patsiendid,
õpin hoolega.
Küll siis ükskord hakkan ka,
päris lapsi ravima.
Maa ja taeva vahel kõikudes
Suverõõme täis on süli
ei märganud, kui sügis tuli.
Unes sadas valge lumi,
sadas ööst hommikuni.
Hingel tunne on nii hea....
tunne teine on südame peal.
Las elan hetki pilvedes,
maa ja taeva vahel kõikudes.
Vahest nii on olla ja mõelda hea,
kuid kaotada ei tohi pead,
ta õlgade vahele ikka
jääma peab.
Suve saladus
Vajan tunnet, mis nii sügav
uuesti niisama unistama jäin
sest mu elu on kuidagi igav
ikka töö ja kodu vahel käin;
seni, kuidas ma suve nautinud
see tihti üksi olnud
mil üritustel käinud
minu fantaasiat miski täitnud polnud;
Refr:
ütle, mis sa kuulda tahad?
et sinu kampa tulla saan
oma saladusi jagada vajad?
olen mees, räägi mis on plaan;
siin pole ilusat valet
mida võiks sulle lõõritada
kas elu mängib minuga malet?
et armastus võis meid ühendada;
suve saladus on see
iga kord, kui mulle naeratad
ma muust välja ei tee
kui mind puudutad;
las .....
Nagu sõnajalaõis
Olen nagu mees kuult
minu soovid täituvad suult
kõik see juhtus Jaanipäeval
kui kohtasin sind lõbusõidul laeval;
su pilk jõel püüdis mind ja ei saa eirata
pole pühadel ilu ühegi sõnajalaõieta
tema kutsung on mulle see lüke
mis veel kuumem kui jaanilõke;
sa oled nagu sõnajalaõis
saatus meid kokku püüda võis
olen valgus taevast sind hoidmas
sinuga samat energiat tundmas;
ja ta ütles (refr):
"kui ma kuulen siinu häält
oled mees, kes püüdnud minu poolt
kui vaatan su silma ja kuulan
siis mees kuult on see, kellele sulan
tee mu pühad võim .....
Päikesesilm
Tahaksin kordki päikesele silma vaadata,
vaadata kuldse kera sisse,
kuid päike mulle vastu naeratab
ja poeb kavalalt mu südamesse.
Kui päike laskub madalale,
üsna silmapiiri taha,
äkki saab siis,
tema maagilist silma näha.
Silmad vidus,
jälgin päikeseloojangu mängu,
püüan silma tabada.
Loojuv päike on nii ilus,
saangi silma vaadata.
Koht päikese all
Ka kõrb pakub turismi
turgutab kuumaga organismi
ja palju päikest ei tee paha
ajad oaasi ette lina maha;
kaktused õitsevad
liivaluited liuglevad
kuuled, kuidas mäed laulavad
ja raisakotkad kaarduvad;
miraaž on reisiga hinna sees
tegelikult ainult tühjus on su ees
oled keset eikusagit perseaugus
teed asulale, on suur kaugus;
hüäänid sööki varitsevad
sinu surma ootavad
ilus matk on, sa arvad
tegelikukt nii sa ära kärvad
Suveöö kirg
Suveöö sumedad lõhnad, sirtsude nõiutud mäng.
Põgenen kaugele ära, nipernaadilik perutav hing.
Suplen alasti sügavas meres, tähitu taeva all.
Sina mu suvest kirgas,kiratsev arm.
Liiva elevandiluust luidete vahel.
Luidja ranna sõmedal videvikukarvaliival.
Sinu põgus puudutus minu tulikuumal, võbeleval kehal.
Jäi helendama rästikuhammustusena.
Lasin selle hetke talletada loojuva päikesekuma igavesse raami. Sooja suveõhtu sirtsu laulu sisse. Luidja ranna iga liivatera sügavasse põue.
Headuse seeme
Kui saaks kõik hea korjata kokku
ja panna mulda kasvama,
et headuse seemnest võrsuv vili,
ilmas suures võiks vohada.
Ei siis halval oleks kohta,
sinitaevas päikese all.
Halval polegi ju kohta-,
kõik teed on kinni pandud tal.
Kui saaks kõik hea korjata kokku
ja panna mulda kasvama.
Ja headuse seemnest võrsuvat vilja,
-kõik me saaksime kord mekkida.