Sõnale usk leiti 989 luuletust
Lennureis USA's
Kammin oma habet
jätan selja taha Afghanistani kõrbet
seljas ülikond, mis viisakas
ja suur kohver kaasas;
olen ärimees ja tõe levitaja
kellel tarku õpetusi üle saja
mida koraanist saab korrutada
ja tahan läänemaailmas levitada;
nafta kaevandus kõigub
mida USA tükkideks lõigub
peatanud kohalikele sissetuleku
solikund ära rahva tuleviku;
on vaja arveid klaarida
kui tahan maailmale tõtt avaldada
võtan lennuki American airlines 175
11 september New Yorki asusin siis;
rahvas on kaunis ja osariigid suured
vaatan aknast ja unustan oma mured
hommikune päike .....
Impeeriumite kalmistu
Pole vahet, mis sajand või aasta
on riike, mis ei mõtle edasi liikuda
nüüd taas tõstetakse Afganistanis islami saasta
selle religiooniga ei saagi midagi muutuda;
seitsmekümnendad oli õudne dekaad
see peatas valitsuse uuenemist
NSVL lootis saada vaba maad
ja viidi läbi usuhulluse taastamist;
üritanud vallutada afgaane võõramaalased
aga mägedes ei toimunud erilist midagi
britid, USA, mongolid, venelased, indialased, pärslased
nad ei valitsenud päriselt kunagi kedagi;
ja aga palun, maailm
Afganistan ongi impeeriumite kalmistu
alati on nel taevas kahtlane ilm
Ta .....
Allah õnnistagu sind
Kunsti tuleb lõpmatus poosis
see on inimese loomuses
elutarkused sooviaid soosis
leidub praktikat ja fantaasiat mõistuses;
teistlik doktriin noori hingi kõlvas
kus vähe teadust, seal palju usku
seda kultuuris heas ja halvas
nii õigeks inimene ise arvas;
lõigatakse süütuse tiivad maha
usuhullus noorte vabat meelt neab
saab elukutseks hävitada kõik paha
koraan ütleb, keda nuhtlema peab;
õigusmõistmine kõrbes trampis
tunne Allahi kohalolu ihus ja luus!
lunastuse maik on hoopis
veri pühasõdalaste suus;
kui võidelda, et tappa
jääb surm auasjaks
ISIS k .....
Läbi lillede
Läbi lillede vaatad mu poole
läbi lillede tundma õpid mind
Läbi lillede armastust on vähem
läbi lillede ei mõistma saa mind
Läbi lillede otsid must tõde
miks ikka veel kannatad?
Ma ei ole ju sinu tõde
olen naine,kes armastab
Igal lillel on kuldne süda
minul südametunnistus sees
Ma iial ei teeks seda,
mis kurvastaks su meelt
Palun ärge lahutage...!
Vaikne kustumine vahel
võtab vähe aega.
Korraks seisatad - ja juba
suits see tõuseb taeva.
Pikalt põlemine aga
nõuab liialt jõudu!
Iga hommik ärganuna
lisaks toob vaid õudu.
Kuskil keskel toimub pidu
- seal, kus vaikus, rahu...
Sinna usku, armastust
veel küllalt juurde mahub.
Ärge palun lahutage
enne õiget tormi!
Hinged raju vajavad,
et ajada end vormi.
Keerisega kaasa minnes
rängalt kukud maha...
Keskme tummas vaikuses
näed nähtamatu taha.
Aja silmad avatud on
keset sinu laupa -
ootustega, lootustega
liitud hetke kaupa.
/Mari*Uri/
Reinkarnatsioon
Elu Maal on kõige parem
kui rahus sa elad, rahus sa lähed
kõik on huvitavam, kui oled noorem
aga elutarkusi teavad vähed;
valgus sähvab, püha vaim seisab
ees naine mustas, kes ei karda midagi
ta on siin, sest mu hinge päästab
näita mulle jumalat, ma ei leia teda kuidagi;
et puhast südant saada, sa palveta
ühine pühendunud grupiga
keegi pole puhas ilma kontrollita
fanaatikud elavad ristiga;
söö ja joo kristust
ta on su hinge lunastaja
aga kui jääd lõksu usuhullusest
on surm su ainus päästja;
isa, poja ja püha vaimu nimel
aamen, tervendame ilmaruumi .....
Ühisrinne
Moodustame ühisrinde
hakkame vastu koroonale
küllalt kaua antud aega
vaktsiinideni veel pikk on tee
Aitab sellest komejandist
palju surnuid tuleb veel
tahaks tõusta oma sängist
elatud on vähe veel
Ühisrindena saaks jagu
sellest kurjast viirusest
puudutagu mistahes ilmajagu
koroonast saame võitu me
Minu isa on piloot
Ma lihtsalt ei saa sellest aru,
miks isa mängib legoga?
Legola,mille kinkis mulle,
on lennukite legola.
Lennukeid ta kokku sätib,
kurva, kurva ilmega.
Viskab pilgu üles lakke
ja siis tasa ohkab ta--
Kahte tiivikut veel vaja,
üles lakke keerata.
Oh, mis uhke legola
on isa käe all valminud.
Lennukid ja lennurada,
inimesi täis ooteruum.
Nüüd saan aru,
miks isa mängib, mängib minu legolas
Päris töö on otsa saanud,
lennukid tal hingepeal.
Armastan sind, kallis isa,
ära rohkem kurvasta!
Ole piloodiks mulle täna,
küll kõik varsti korda saab!
Ah,ära luuleta
Ma hakkasin nüüd luuletama,
ah,ära luuleta.
Sa ju luuletasid kogu aja,
ja jälle luuletad.
Sa ise ei usu kedagi
ja sulle haiget teeb,
et olen jõudnud luuleni
mööda konarlikku teed.
Elust,valust, läbi ronind,
nüüd õnnelik on meel.
Sa ei tunne ennastki,
veelgi vähem mind.
Jaa,ja, hästi luuletad.
Ma ei kao kuskile
Ma ei kao kuskile -
ütles kord loomaomanik
äsja leitud loomakesele
kellest sai peagi uus üürnik
Päevadest saadud nädalad ja ka kuud möödusid
Pererahvas oli läinud, nad teise kohta elama asusid
Loomake oli jäetud aga üksinda maha
Ta vaid mõtles - ei keegi teda tegelikult taha
Ma ei kao kuskile -
ütles kord mälu oma inimesele
Inimene pimesi ka uskus
kuid aastate pärast koputas uksele Saatus
Inimesele diagnoositi Alzheimer
mäluke oli sunniviisiliselt minema aetud
justnagu tormipoisiga mänginud paber
mitte midagi polnud enam alles, vaid maha maetud
Me ei kao ku .....
Oled veel olemas
Nägin sind varjuna tulemas,
uksel koputust kuulsin,
kui läksid,olid päriselt olemas,
unenägudes vahest hüüdsid.
Kell seinal,kukkumise lõpetand,
see käokell,mille said kingiks,
suur rõõm oleks,
kui ta veel kukuks seal,
ma minuteid juurde veel tingiks.
Ema süda
Õnnetunne hinges suur,
et kõik sul on hästi,
südames rõõm nii kuum,
justkui oleks laava sealt
pääsenud lahti.
Sa ei tea, kuidas salaja
nutnud su kurbust,
kui sul pisar oli kuivanud
ja su kannatustekarikast
ma lonkshaaval joonud,
suigutanud sind kui väikest last,
püüdes lohutada end.
Pikk ja õnnetu olnud sinu tee,
kuid kannatlik oskasid olla veel,
nüüd,nüüd on sul kõik hästi
mida süda tahab veel,
valus on elu ilma rõõmuta,
siiski saame hakkama!
Inglike
Üks inglike laskus mu voodi servale,
valge tiivaga mu põski silitas
ja kaasa meelitas.
Õhkõrnalt keerles mööda tuba,
ühe suletiiva suule lennutas,
tuba täitus kaunite helidega,
sisse ahmisin neid õhinaga
ei jõudnud imestada.
Tahtsin inglit puudutada,
teda suudelda,
kuid oma suult ma leidsin,
sule,ilusa.
Küll oli see ingel ilus
ja puhta hingega,
nii kaunist kauget laulukõla,
jään igatsema.
Kui see inglike tuleb jälle
ja paitab unele,
siis on õige aeg mul minna,
inglitega taevasse ...
Hing
Vahel mõtlen oma hinge peale,
rännuteeks ta valmis sean,
raamatutest otsin tõde,
kas paradiis on olemas.
Pesen puhtaks oma hinge,
halva välja raputan,
aga kas ka hingepõhja
küünin küürima.
Nüüd on kergem,hommik helgem,
meelerahu otsata,
pole jõudu ennast pesta,
seda pole vajagi,
mina jään ju enda kesta,
hing see rändab edasi,
ja sünnib kuskil uuesti.
Esimene öö
Küünlakuma laual,
peekris vein punane,
istun sinu kõrval,
värisen.
Silitad mul palge,
õrnalt kõrva sosistad,
joovastavaid suudlusi
üle keha valgub,
on see arm või iha,
lõpp või selle algus.
Veinist uimas pea,
küünal põleb veel,
tunnen põletavat leeki
enda sees.
Tunne kõrvetavalt magus,valus,
oiates vean teki üle pea,
kõik mus keerleb veel,
täna öösel meeltelummas magan,
homset ei tea.
luhtum
kuidas see juhtus
tuleste avatud pihkude puhtus
ja siluli paid
põskedel
siidina sõnatud sõnumid said
kuidas see juhtus
katkeva sõlmede sõrmine sidusus
pooleldi luhtus
lahtistest nööridest põimudes
moodustus teisele elule abistav köis
lõputuis öis
millal see juhtus
tühjuse torbikud ääreni
veeresid täis
otsani ootamas ikkagi tooret
mis näis
olevat õige ja olevat pealegi
antud
kõikidest kõrgemalt
enamast hoolemalt kantud
lastud ja lenneldud õhkude panna
ja hoida
kuni jääb õnneni isegi
heledast halost ja helluse helidest väheks
tantsivaist t .....
Mu aiasopis
Mu aiasopis puhub tuul
ja väike aken hingelt maha vajunud.
Lõplik pakane, see suur
on mu aia poole teele asunud.
On kured maha jätnud pesad
mis mu korstnapitse ehtisid.
Pooleli jäi eine - terad
mida linnukesed nokkisid.
Poolikuks jäi valge aed
hoovilt kadus laul ja naer.
On lagunema hakanud laed
ja lombis uppus puukoorest laev.
Logisema jäigi värav
mille kaudu minust lahkusid.
Ma ei suutnud parandada ära -
ja nii toad mu südames siis jahtusid.
Mina üksi seisma jäin -
kuhu minulgi on lennata?
Niitmatagi on jäänud hein
olen osanud elu peljata.
Mina üks .....