Sõnale usu leiti 685 luuletust
Usu iseendasse
Elu saab sellest alguse,
kui usud iseendasse.
Kui austad end ja usud elu,
siis saad muredestki jagu.
Elus pole sirgeid radu,
teid on kõveraid ja looklevaid.
Kui sa mõtled, annad enesele aru,
siis käid radu kergemaid.
Elu- nuttu, hala pakub palju,
lausa kandikuga ette toob.
Siiski tugev olema pead kui kalju,
saarenaistest kangem iseloom.
Ma ei ole Su arm - Sa usu, me näeme!
Ma ei ole Su arm -
olen tülinaks kaelas
Tõde on karm
Ei päästa siit paelad
Elu ilu ja üllus
On väljaspool meid
Tunnete küllus
On läind’ oma teid
Siin tundeid on vähe
On valu ja vaev
Kaunis meelest ei lähe
Jään’d ahastav raev..
On hapusid aegu,
On halvemat elu
Kuid praegu on praegu
Ja möödas on melu
Tõstad kui nina –
Siis rohkem Sa näed
Lase silmisse sina
Ja rusikast käed
Veel kalgendab pisar
Ses sinavas silmas
Kuid sära on lisan’d
See ilu siin ilmas
Ei tajugi rõõmu
Kui kurba ei ole
Elust januned sõõmu
See keelatud pole
Kui sellest .....
Unenäo väljakutse
Te võite kanda teat
Pradat, Hilfigeri
või mõnd säänest muud
mil nimegi ei tea
mis muudab keha karjeks
on mulgi seat
ju miskit ihu varjeks
Kuid kõige selle all
me siiski alasti
ühtviisi lähme voodisse
käib tants ja trall
me unedes on võimalik
kõik võimatu
nii homme kui ka vanasti
Sind armastasin hinge täiteks
kuid tulin näiteks
jäähokis ilma meistriks
mu parim sõber kah
no tehke järele kui suudate
ei usu ma- ei usu jah
Sa mu eesti ilm
Sa oled eesti ilm
ma eesti mees
keskpäeval päike
õhtul silmad vees
Kuusillerdusest jõel
saab möirgav raju
mind rebid tükkideks
mu tundekortermaju
Su pilved lõhuvad
mu pilvelõhkujaid
hetk hiljem armulik
see oli tuju vaid
Sa nõuad vastuseid
kas meeldid- ei või jah
et miks ma mõtlen
siis käiksin põrgu kah
Kuid mina mõtlen
pikalt pikalt pikalt
mis tahan ootan loodan
selt tormikeeruplikalt
Nii vaatan vaatlen hindan
armas nagu
ma juba seadsin sõnad
uus ilme- seni nägematu nägu
Sa raevutsed ja paitad
surmkindlaid vastuseid
hell käsi karmilt pigi .....
elu võimas hurm
ei usugi kui päike
nõnda kuldselt päeva
voolab igat lehte
lille joodab taeva all
on kevad elu võimas
hurm et ilmas võimalik
on surm ilm ise
üleni vaid katki hetki
leinav üksnes kurb
pühapäev
kui vähe vajab
inimene et olla õnnelik
kuulata talv otsa
jääs kinni olnud
lainete loksumist
vastu paadi serva
päikese voolamist
soontes hõõguma
verre
kure nokaplaginat
vana haava otsas
oma pessa jõudes
ammu seda niimoodi
endasse pole ahmind
kui hommik .....
mis inimene
mis inimene
endaga on teinud
mis elu sõna ajaga
tuhat aastat mööda
mingu hing ei parane
jääb katki seisab lahastes
kosmosestki vaadates
maa üleni rusudes haavades
miljardeid aastaid tähtede
põlemist jäises pimedas
kosmoses selleks oli tarvis
kui õde venda inimene
tapaks enda kõrval teist inimest
Tädi Sofia sai õndsaks
Perenaine tahab tagasi neitsilikkust
et muuta ära seda tüütust
milleks saanud tema elu
saatus kohtleb teda nagu lelu;
kas tõesti on ta neatud?
hukatusse olemasolu seatud
sellele saaks vastata Taevaisa
soov teda näha on visa;
kirikukellad helisevad pühadel
seal moraalitase kõrge õndsatel
Sofia mõtles, et hakkaks nunnaks
ja oma kohustused põrgu saadaks;
olla ema ja lesk, adjöö
see on kõige nõmedam töö
nüüd pojad omaette jätab
Jumalakotta rahus tõttab;
seal peldikupotil istus
lunastaja Jeesus Kristus
ootas ära junni
mil näppis oma munni;
lõhn .....
November 2.0
Kokku 3 nädalat märtsist
pole olnud kevad, vaid sügis
juttu hoopis uuest aastaaiast
kuhu koerailm sisse trügis;
on olnud tormi ja taevas
hall nagu hall olla saab
lumi viimast korda tulla vaevas
kanda kinnitada veel tahab;
muidu vali tuul, vihm ja muda
jälle inetus valitseb õues
ei taheta edasi liikuda
ilmataadil igasugust põues;
olin bussi akna taga
ja just ühistranspordis
harilikult ei maga
see olek mind sundis;
paras masendav ja pask
olnud märtsi väliselu
ümbrus pruunikas nagu vask
kliimamuutus ei ole lelu;
sest veel see kuu lumi maas
peaks harilikul .....
Hei Jaan kas tead...
Ühel hetkel
kui tundsin
ei enam ei jõua
ei oska
nõnda armastada kui peab
olin väga väsinud
aga ausalt ei osanud
Keegi tark ütles
vaja Jaani käest järele küsida
Jaan oli kusagil
Jaani polnud ammu nähtud
too tark teadis veel
et vaja Jaani käest
kolm korda küsida
enne kui tead ja oskad
Terve elu otsisin Jaani
ei olnud ta ligidal
ei kaugel
ei keskel
oma hallist habemest kinni hoides
sain lõpuks ta ligi
sain lõpuks küsida
Jaan ei vastanud
Seesama keegi tark ütles
vaja kolm korda küsida
mine uuesti teele
teadsin täpselt
kus Jaan asub
aga omet .....
Ja sorinal see läheb
Meie rahva au ja uhkus
on ebaharilik kaunis keel
ent edetabelis koht nihkus
alla ja mida ei tea veel;
ootab hääletustel mais
kui ----- ja PuuLuup
skoor tuleneb vaatajais
me stiil tahumatu nagu kuup;
ei usu ennustusi, aga see selge
et me margi juba täis teinud
rasvase rinnaga see julge
kes neid meie poolt saatnud;
ise aga ei oota mingit ime
kunas pole head arvamust
esinajate talent on pime
ei vägu mingit ausust;
kuidas saab folkmuusika ja räpp
koos luua mingit ilu?
Teine žanr on ju nii kräpp
kontrast on kole vilu;
ja sorinal see läheb
nagu kusi kunst ja ma .....
Peol
Pidu meis endis väljus raamidest,
sellest tekkis üks korralik mürgel.
Nii mõnigi ontlikest daamidest
leidis end keerlemas karusselli pääl.
Sai kõnesid peetud ja räägiti heast
kaunis kontsert paitamas meeli.
Üks väärikas isand viimasest reast
tõusis püsti ja laulis ka.
Tolle õhtu lustakal foonil
unus argihalluse taak
ning peojuht kelmikal toonil
lausus sõbrad, me elame veel!
Kanpai, Rõivas!
Eks jälle uudised kihavad
et alkoholi täis keegi
kriitikud kõik susivad
kuidas oravatel jätkub privileegi;
ja selleks pole keegi muu
kui Taavike Rõivas
käbi asemel matsub etanoolist suu
lennuki ja meedia ära hõivas;
kaugel idamaal, kus täpsus
puhtus, kord ja muu kiiks
on võõrastelt ülim ausus
aga vastuoluga sinna saaks;
Rõivasel keelati maanduda
kes oma tiivad külgedel sulges
ühest puu otsast teise hõljuda
põdra metsas vägijooki võtta julges;
ja Tsahkna laiutab käsi
mis ikka Yookole vastab
vabandusi anda ei väsi
et Taavi oravarõivast maha võtab .....
Tüli, kui üks kuri kera veereb üle maa
ta peatus Tartus, ajas tülli ristirahva,
sealt veeres edasi, ei kätte kera saa.
On tulnud teateid siit ja sealt,
kus jälle mõni tüli lahvand
ja kirjatsurad pliiats pikka teenimas ta pealt.
Kuis saaks küll peatada see hoog,
kes oskab miskit kosta
ja jätta endast maha kõik, kui mullusuine loog.
tri:nu
Emakeelepäeval
Ikka ilusaid päevi kevad kingib
meelele ja keelele.
Emakeelepäev toob sära silma,
kaunid sõnad huulile.
Oma emakeelega ma õnnistatud,
hoian hellalt ja armastan.
Emakeel on kallis mulle,
pole temast kallimat.
Päikesetõusust loojanguni
kevad emakeelepäeva kaunistab.
Päike oma sära peale kallab,
kallab nii, et küllalt saab.
Ses päevas kõik peab kaunis olema!