Sõnale vaev leiti 604 luuletust
Kodu kallis
Juba tuttavat linnukaulu kuulen,
terve kodutee ta saadab mind,
oja vulisedes lookleb,
metsaveerel valgete ülaste pilv.
Igal sammul tunda kodu lõhna,
mis hingele nii armas on-,
kodu, sulle vastu tõttan,
sinagi ju ootad mind.
Mul andeks anna,
kui jäin kauaks ära
ja koduvärava kriiks
ei tervitanud sind enam.
Mul mure südamel oli kogu aja
ja hing vaevas, mu kodu,
sinu pärast sest ajast,
kui läksin.
Kuis võiksingi kodu jätta
ja meelest ära minna lasta
oma kodu kallikest,
või unustada ära kriiksuva värava kõla,
mis koju tulles sind lahkelt tervitas.
Immitsus
Vaikne olen olnud väga pikka aega
Mõttetööga pole näinud väga palju vaeva
Olen istunud ja kulutanud aega
Olen tulutult enda sisemuses kaevand aastaid, kuid ja päevi
Kasutuna ehitanud enda mõistus kui super allveelaeva
Emotsioone tundnud ja lasknud endal naerda
Pritsinud reaksioone
kustutasin meie armastuse joone
Hoidnud varju
Tapnud ennast palju
Ülemõtlemisega harjund
Rohkem kui keskkonnas valjus
Olen muutunud selliseks
Söömisega hävitanud tervise
Olen olnud kõrk kui teine oli nõrk
Bioloogia ema päike ja keha veri
Elukogenud see tähendab olla mõtlik ja segi
Perelik surve
Vennad kutsuvad kolmandat
suitsetama savu ja mängima gängstat
aga vanim seda ei taha, vat
mürgine keskkond kahjulik olevat;
"Lupu sa oled olnud alati 1 pussy - pede"
nii lellele kitse ikka paneb
sellest, kuidas reede
tatikate seltsis lõppeb;
aga ema vend savu andnud
ja nuhile lubab anda karistust
saada perse temalt jälle kartnud
Lupu, kes ei pääse ise nüüd suitsust;
Hupu ja Tupu teavitavad
et veli saanud üledoosi
nad järgmisena kisavad
kui onu neidki ei soosi;
helistas 110, ajas poisid vangi
perelik surve tuleb kasuks
see käib vereliini ringi
reeglitele .....
Luulehoroskoop 2024
NEITSI
Aastat alustad tühi kui leht.
Armudes tunne on päris ja eht.
Lähedastega elu saab hoogsust.
Taga ei nuta möödunud noorust.
Ees on aasta täis kirevaid toone.
Ette võid võtta mitmeid aktsioone.
Töösse sukeldu mõõdukal hool.
Palgale juurde tuleb ehk pool.
Tervis on tähtis ja parajalt fookuses.
Loodust võid nautida üksinda vaikuses.
Pingutad suhtes ja veidi näed vaeva.
Elu on lugu ... ja see võtab aega.
Saatanlik vabadus....
Tunnen vabadust, tulla ja minna…
Võiksin olla nii lind kui kala…
Ja vahest saata kõik otseteed sinna…
Kuhu isegi keiser käib jala…..
Linnuna lendaksin üle taeva….
Vaid tähed mul näitaksid teed..
Poleks muresid….ühtegi vaeva…
Silmis ookeani sinavad veed
Ujuksin kalana lihtsalt ära
Kõrvus kõlamas saatanlik hõik….
Taevakaarel on piltilus värav
Mille taga kord kohtume kõik…
Neeger VS neeger
Hea. et ma jänki pole
eeskätt olla tõmmu on kole
draama ja kuritegu seal
ameerikas kurjategija kõige peal;
pole muu, kui neeger
A. Lincoln vabaduse tiiger
pöörleb hauas nagu kartaan
sest see väljatulek polnud plaan;
mida neeger vabana teeb
nende tujud ja tegu keeb
üksteise kallal geto elu
seal metsik 24/7 melu;
pole juttu valgest rassismist
mis süstemaatiliselt varem pistmist
muutnud elu pasaks tõmmudel
kui tänapäeval hoopis teine mudel;
neeger vs neeger on selleks
räpp, hiphop, litsid, raha kompleks
ning territooriumitel tulistamised
ei saa täiskasv .....
Kodumaa
Kodumaa paene, siin tuuline taevas
sombused päevad ning jahedad ööd
kadaka jonni me rõõmus ja vaevas
kukega üles - ehk õndsaks teeb töö
eestlaste maa old see kivine pinnas
tuhandeid aastaid, ta kõikegi näind
aegade hämarast ühtsus on hinnas
võõrastel meeltel siin kehvasti läind
rannake paene, sel toimunud lugu
kindlalt meid toetamas, püsime teel
edasi homsesse maarjamaa sugu
Ela me rahvas, me kodu ja meel!
sest vaid nii ma jään elama
ärgates teen kohe voodi korda,
millegagi ma enam ei torma,
proovin rahulikult võtta, lihtsalt olla,
sest vaid nii ma jään hoolitsetuks.
kohtlen inimesi viisakalt,
häid sõnu ütlen piisavalt,
mineviku välja võtan kellast,
sest vaid nii ma jään hellaks.
annan endast parima,
et olla aus, olla hea,
kas töötab, ma ei tea,
aga vaid nii ma jään inimeseks.
ma ei anna alla, vaid näen vaeva,
end sügavamale auku enam ei kaeva,
luban endal südamest häälega naerda,
sest vaid nii ma jään elama.
vaid mina
vaid mina olen see, kes saan õlale patsutada
endale, kes ma täna voodist tõusin,
ma ei luba oma juukseid emal enam sakutada,
sest vaid mina tean, kui raske mul oli.
vaid mina nägin end vaevlemas,
kui ei suutnud otsida abi,
nad nägid mind endale auku kaevamas,
kuid tundus see nii tühine asi.
vaid mina tean, et enam ei suutnud,
vaid mina nägin, et olin õnnetu.
mina ise olen ennast paremaks muutnud,
vahel ikka mõtlen, et kõik on nii mõttetu.
Rahulolematu
Tunnen kevadpungamõlkeid
tädi eLli luulelohus
kõlab kirkaid naerukõlkeid
homses praegu külmund rohus
Täditt alatasa vaevab
oleluse rõske raskus
äraolemises kaevab
sobrab tuleviku taskus
Närib hiirekõrvaootus
järve jäässe hilju augu
leiab unenägude seest sootuks
vastselt tärganud küüslaugu
Kahetsuse kaim on kange
suvi sõrmed ulatab
tunded säetud talihange
puhtaks poriks sulatab
Suve põhja hetkesoojust
surub sügisesse lumme
vihmailud saanud hoo just
hüüab talve vaikseid samme
Kalla armastuse viirust
kõrtsmik veel üks pilgen toober
kümme k .....
Varjus olnud sõdur
Kord silmanurgast nägin läigatamas leeki.
Kord silmanurgast nägin leekivat tuld.
Nüüd siin linnas peale minu ei ela mitte keegi.
Ja maapinda katab vaid ōhuke muld.
Nüüd olengi siin,
ei kedagi teist.
Mu elu on piin,
alles jäänud ma ainsana neist.
Läks mul pere ja sõbrad nii head.
Mind ei tahetudki kaasa viia.
Miks pean vaevama oma tillukest pead?
Nüüd üksinda ma jäänud siia.
TALV
Taamal lumelongus puud
kui su "tiivad sorgus" õlad.
Nurgad alla suud
veel vaevu veavad jalad.
Leek su silmis hajub -
kustub pikkamisi taht.
Oma kurbusesse vajud
nagu üksi hääbuv täht.
Kadunud mõtete seas
veel viimaste vete vulin.
Leidsid mind peitumas peas
just enne seda kui surin.
Lummatud
su silmad,
nii sügavad, värvikad
oma ilu mu silmis
sa igavesti säilitad
mind hurmab su naer,
sinu häälest olen lummatud,
sind nähes kaob mu hingest vaev,
mu vaim sinuta on kurnatud
katan kätega päikest su silme eest,
kui see paistab sulle silma,
poleks uskunud, et kohtan meest,
kes tõstab armastusel hinda.