Sõnale vaher leiti 9 luuletust
Minu laul
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal,
minu mõtted minu suul.
Hanekesel hane jalad,
aol ning ehal oma loit.
Oma tunne igal kehal,
igal vaimul oma toit.
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal…
Mitu haru elupuul!
Igal armul oma sarm,
igal sammul oma king.
Oma värin igal haaval,
igal punktil oma ring…
Igal lapsel oma hing!
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal,
minu süda minu suul.
/Mari*Uri/
Sügis
suve lahkumise värvib
leekpunaseks ja kuldseks
meele kauaks heidab
kase kiiskavasse kulda
teeäärsete vahtrate tulle
sellest valust hing ei nuuksuks
käed pane ümber kaela mulle
*
koltuv roog järve
kaldal uuesti meenutab
suvi on möödunud
päikse asemele üksik
vares sind maja juures
raagund kase oksal
veel vaid teretab
vaher uduvihmas tee
ääres õhtuni veretav
Sõnad
sõnades nagu sokkides
on augud
ja ma ei oska neid
parandada lisaks
sellele on ühel kaelast
kadunud lips kuidas ta siis
telekaamerate ees
rääkima hakkab
sobitama üksteise
kõrvale seest tühje
lauseid kui tal
õiget värvi lipsugi pole ees
*
ma ei tea kust
ta äkki võtab sõnad
moodustab nendest laused
kus lill hakkaks õitsema
lind lendama
laine loksuma vast paadi
külge et küsida mis on kell
buss sõidab linna millal
suu hakkaks Sulle ütlema
vaata kuidas veretab
teeäärne vaher
30.09.2022
Lendle mõtteke
Lendle lendle mõtteke
ületa kõik sfäärid
Lenda mõtteke vii mind kalaktikate taha
Argipäev võib korraksi kõndida, ilma minuta oma rada
Lenda kaugustes kasvõi nii sama
Ületa need takistavad piirid, mille valvurid oleme
Lendle ja tunda lihtsalt vabalt.
Eks see mõistus ole ka omaette kosmos ei otsa ega äärt
Targem teinekord seda teatud nurgalt, eemalt jälgida
Murda lahti alateadvuse programm
dekodeeri mustris olev igapäeva samm
Mida ütled, mida mõtled ja
kus see vastus pärit on?
Kõik vastused me omale õppind pähe ja nii sihikindlalt, et ük .....
Sügisehõng
Sügisehõng
Surmale määratud lehed
Tuules tantsivad puud
Maa puhas lõhn
Pilved kingivad aina vett
Hüvastijätukolmnurgad taevateil
Eestimaa sügis
Nukker ja rahulik
Päikese viimane naeratus
Külmetavatele puudele
Külmetavale maale
Sügisehõng
Igal aastal uudne ja erinev
See sügise sünd
Ja mu säravad suvepäevad
Ära lendavad üksteise järel
Lõunamaale
Sooja poole
Päikese paitust otsima
Üksi ja alasti
Seisan kui äsja toretsev vaher
Kõik mu kirevpunased lehed
Ära must lendavad
Sügisehõng
Ainult minuga jääb
Jagama homseid päevi
Maren Toom 1981
.....
September
Kui ahtamaks päevad jäävad
Pea leekima vahergi lööb
Tean kindlalt: on sügis tulnud
Ja ootamas ees hallaööd
Ei armasta mina tuuli
Ei koltunud lehekõdu
Kui jalutan üksi muulil
On tuju nii nukkermõru
Meri veeretab halle laineid
Ja tibutab külma vihma
Külm närtsitab õisi kauneid
Suvesoojust tagasi ihkan
Ehkki päikesekulda olen
Ma meelisse tallele pannud
Sügis ootamatuna tuleb
Toob tormiööd üksteise kannul
Astri sügavpunased toonid
Ei suuda mind lohutada
Kui sügis põõsastel troonib
Ning proovib mind kohutada
Maren Toom 2009
Purunenud maailm..
Sõnad on näilikult tühjad,
Pilk nii süüdlaslikult helge.
Südames kahetsuse kuhjad,
Hinges kõik nüüdseks selge.
Mõtted vajuvad masenduse rajale,
Tunded lahknevad raginal kaheks.
Seletusi võib anda ühele või sajale,
Jääda võib sellestki liiga väheks.
Unustuse rajad keerutavad üles tolmud,
Mälestusi sügaval hinges hoides ja peites,
Ununeda võib kõik kaunis, mis olnud,
Meenub alles vastastikku mälestustega seistes.
Nii tühi pilk, nii kaudselt selged soovid,
Nii kibedad, nii valusad pisarate varjud.
Kui selgus selge teadmine, et siiski hoolid,
Miks .....