Sõnale vaimustus leiti 11 luuletust
Unetus
Mis on mõtlemise mõte?
Mis on augu täide?
Milleks lükkub tõrjutus
ja mida pooldab väide?
Unetuse hetkedel on
mõttetuse lõhn...
Paisub pea kui kooljaluu,
all rippes keha kõhn.
Ah vidinate vaimustus!
Oh püüdlemiste püür...
Tuleb hommik hämune,
seljas uneküür.
/Mari*Uri/
mesilanna
oskan vaikust
oskan
maha-pilku püüda
oskan kallistada
ilma
kaela vajumata
oskan sosistades
nimesidki hüüda
valdan täppis-
teadmist
punkte tajumata
palun - istuta mu ümber
õlelilled
need ei närtsi
ega longu-koltu-kao
sulle kingin enda
vaimustuse mille
sisse puhun
koitusid
ja ao
Sanya
Paljuski
Ma usun Sinusse
Sa saad hakkama
Ma usun muutustesse
ja inimese muutumisse
Vanasti vaimustusin potentsiaalist
nüüd näen, et kõik on inimese enda teha
olles aastaid inimese kõrval, kellel on potentsiaal
aga kes seda enda kasuks ei pööra
võib-olla valus peegel mulle endale
Hea on jõuda oma (Hinge)Koju
kui Sa tead, kes Sa oled, kus Sa tuled
ja kuhu kuulud
Hea on olla, see, kes Sa oled
see annab Sulle väärtuse
see loob väärtuse
kui saad olla see, kes Sa oled
* Ronan Keating - I hope you dance
Sassis talv
Talv on sassis, taevas segadus ülal,
Lumi ja vihm mängivad salajasi leike.
Helbed langevad, sulades ruttu,
Kui vihmavaling muudab jääks igatsus.
Lund sajab, siis vihm plaksatab vastu,
Nagu loodus ise oleks seiklusest vaimustuses.
Puud on kaetud jää ja tilkuvate helmeste rüüs,
talv, kus segunenud on lume ja
vihma suudlus.
Armastus
Hommikul
kui silmad avad
ei oota ma Sind Werneri kohvikus
suur latte kruus käes
et rääkida maailma asjadest
või tunnetest, mis jäid ülikooli seinte vahele
loengumaterjalide kaante vahele
Ei räägi Emajõe ilust
ei räägi Tartust kui Pariisist,
mis mulle kangastus 2010-ndal aastal
Ma olin üksinda selles linnas,
aastaid tahtnud vabadust ja siis lõpuks sain,
sain iseenda mõtted ja iseenda tujukad sõnad
enda nukrameelsusele toetuseks
Hakkasin otsima tühjusele täidet
Vaimustusin, olin elujões, eluväes,
kuni tundsin, et selleks, et olla tasakaalus,
peab mul ol .....
Vee peal
Ühel ilusal ilusal päeval
avasin eneses võime
kõndida oskan vee peal
Oh seda vaimustust-imet
käisin ja jooksin- jalgade all
vaime vahtisin kalasid seal
Vesi oli uus vasttärganud maa
mida teised ei mõistnud
mina vaid teadsin
Kui õhkõrn oli see tasakaal
kord tugevam kord hapram
tasaseks sammud seadsin
Ühel hetkel pool elust käinud
olin kõiksugu vete peal
polnud kordagi kukkunud läbi
Nojah oli kogu aeg külm
miinus kakskümmend või nii
kõndisin külmusin kõndisin nägin
Nägin seal vett ja vilet
õrn ja libe oli taldade all
kuid nii ilus et teised ei lo .....
Siis kui süda ...
Siis, kui süda armastusest lõhkeb
ja pisar purskub silmapõhja seest.
Ning sisetunne on nii uhkelt uhke:
hing kinni jääb, vaimustus mu sees.
Neid õnnehetki eales pole liiga palju,
neid tahan tunda ikka veel ja veel.
Ei ma vähesega kunagi vist ära harju -
ah, las heliseb see tunne minu sees.