Sõnale valgus leiti 940 luuletust
Su ees põlvitades ja tänus
Ly-le
kuuvalgus
külmund lehe krabin
lambad kahutavas
õunaaias oo mälu
ehmatades kuis avad
ukse ära olnud ilma
jah veelkord
arutult ja vabalt öösse
tollesse end pillan
kuu valgus linadel ja tekil
all aias maja trepil
voolamas meist
hommikuni läbi
tulvaveena veres
vaid õnne värin
L o b a I
kust sina tunned minu vanaisa,
ja miks mina tean su vanaisa,
nimepidi -
ma lootsin igati, et mina ometi
seda ümbriku ei sulle ega talle edastama ei pea
see kõik muutub kuidagi liiga läbipõimunuks
või ongi see 5D millest räägivad
või oli see ammu juba nii
et ülikooli lõpuaktusele tuled
raamitud õlimaaliga minust
me ise lõime selle reaalsuse
nagu maatriksis
ja nüüd need teised,
korraldavad oma käitumist selle järgi
justnagu nad teaksid
ei julge sugupuud uurida,
äkki avastan midagi,
mis on liiga lähendane, et endale tunnistada
äkki sa oled hoopis mu ven .....
Taevalaotusel
kas see maja on alles,
kus istusid
kas see kollane maja on alles,
mille saatsid?
kus see asub?
kas me saame seda veel külastada?
kas selles majas on pikakarvaline koer või pehme isepäine kass?
kas meil on jalgrattad?
kas sinu oma on helesinine,
sest roosa mul on veel garaažis
kuhu kaob see noorus?
kas siis oli "alati" sidesõna?
või oli sellel mingi tähendus?
kas igal öeldud sõnal oli tähendus või
oli nende tähenduse taga hoopis tunne,
mitte välja pressitud mehhaaniline masinatrükk?
jah, mäletan
kõiki laule mäletan,
ära jooksmisi mäletan,
isegi ennd .....
Nii valus on
Nii valus ja raske on
Sind oma südame küljest lahti rebida,
kuid pean seda tegema,
sest elavana tuleb mul edasi elada.
Panen mängima Su lemmikmuusika,
siis valu saab seest minema,
voolama pisarate ojana,
veidikeseks ajaks taanduma.
Ma siiski pean tugev olema,
saatusega leppima.
Ei saa mõtteid ülekoormata,
muidu võib langeda,
murekoorma alla vajuda.
Kui kuu on valgustamas ööd
ja tähed säravad,
siis tunnen. kuis mu süda lööb,
oled mul nii lähedal.
otsast peale
nagu valgusest päev
täitu igal hommikul
sinagi ilust ja headusest
et viivuks näha tuled kust
päike võta appi
kui meel on olnud liiga must
hetkes mis antakse
ole üleni kohal nagu
olid seda poisieas
kus elu sind kurja
eest hoidis harva küll
silitas pead
seal kuskil veel alles
mu poisiea
puhtus ja õrnus
ema igatsuse hellus
veres aastaid kobrutanud
ideaalid
vabadus võrdsus vendlus
kõigi inimeste embus
Raskustest
Ei vea !
Sellel kes pelgab vedu
Kes veab, sel veab
Just teda saatma saab edu
Kiusatakse taga !
Keskelpool nii väga mitte
Tagapool olijail tungi
On pürgida kaugele ette
Pagan võtaks !
Õnnistus oleks ju seegi
Puudujääk innustab töökust
Töökust ei võta sult keegi
Täiesti lõpp !
On millegi täiesti algus
Kord täiesti lõppeb ka pimedus
Täiesti algab siis valgus
Segane seis, unest mõjutatuna
lähme magama
see päev tiksub täis
juba eilseid minuteid
millel pole asu
ja udused silmad
ei näe enam leida valgust
kirjamustale mis paberile asetatud
küünlavalgel ööl
aita mööda saata see öö,
mis võiks olla kui erinevate kurbuste puhang
tormine, ent rahulik
vajalik, ent põletav
nii antidootne kui võimalik
milleks?
on asju, mida keegi ei tea,
see saladuse laegas, mida üks inimhing varjab
hoiab oma südame põuetaskus nagu kuivanud hernetera
lootes, et kellelegi on seesama hernes
kuskil seal samas põetasku hõlmas
tuul vuhiseb mööda ja vankrirattad kan .....
Aju kärssamas tuules....
ülekuumenenud prahist, mis tuksub mu soontes
kellele ja milleks
lendurile vaja akadeemiaid
aga mulle
kus peaksin mina savasanas asetama
oma pea
keerulised mõttemängud ei aita
ka roosidest täidetud alleel
miski pole nagu endine
samas minevikku kaasa viia pildialbumites
Tallinn-Tartu bussides
liiga keeruliseks läheb see hekseldamine
karma ja hatha jooga vahel
õige yogi teab
pidin elama Andaluusias ja Dubais
aga ei, elu viis mind isaga seotud radadele
otsima oma juurestiku, oma mulla alust võrestikku
et aru saada, kas see paju
on piisavalt paindlik, et painutada ennas .....
Kurbus hinges pärlendamas... aga see ongi elu....
uus algus, mis terendab
kuskil sosinal
ei tunne enam neid sõnu
ta rõõmust koob tuleviku lõnga
ja nukrameelsuse poetab igaviku kangastelgedele
pole vahet enam eludel või reaalsustel
saad alati uuesti alustada
isegi kui restart nupp on su enda keha ja enda mõistus
tühjendamine, vabanemine
vabaks anda
------
looda ja soovi ning armasta palju
mu kallis kindasoe karvaline kampsun
kes sa istusid mu parima sõbra seljas
istusid läbi vatilume pilvede valguses
kui programmid ja vibratsioonid tegid piirdeid
erinevate aegade vahele
-----
olles olemas
pole sa .....
Soovin Sulle head
Ma ei saa Sul lasta minna,
valus elada.
Niiväga hoolin Sust ma,
tuleb lihtsalt elada.
Kui Sa siiski lähed,
hülgad südant head.
Mul nii kahju oleks,
kannatusi tuleks reast.
Sa vaata, kuidas päike Sulle naeratab,
muudab hinge säravaks.
Öösel kuugi valgustab Su koduväravat,
ikka soovin Sulle kõike paremat!