Sõnale valskus leiti 14 luuletust
Mina ju võin
Ei karjume valskusel
karjume valel
Ei röögime sõjatee suitsu ja uttu
Me aadete värskusel
me aususe armsusel
närtsivad õied kuid küllaltki ruttu
Siin enestest arvates oleme paremad
Siin eneseid hinnates
maa/ilma eliit
Vast mõistate aremad
vast sõdade sulased
mõistate- lahkute lennates siit
Vaigistab kaugeimad merised mühad
vaigistab orgude kaja mäe tipul
heletav manitsev kirgas koraal
Kadugu võõrvõimu verised pühad
kadugu võõrad ja verised lipud
verine võltsitud õigus/moraal
Õhkõrna õhkõheva süütuse kesta
all siidist ja sammetist kanname .....
Elus on lõbusat, aga ka kurba
Üks ei välista teist….
Ma ei karda saabuvat surma….
Mis ükskord jagu saab meist….
Elus on palju, valskust ja valet…
Miski ei välista neid……
Meeldib eluga mängida malet
Ja läbida raskemaid teid…
Elus on ilu ja armastust ka….
Lootus leida on sindki…
Öelda sulle sind armastan ma….
Ja loota et armastad mindki..
Veidikene tarkust
Mida enam tahad,
seda rohkem saad.
Mida enam saad,
seda rohkem tahad.
Annaks vaid jumal
veidikene tarkust
mitte tahta laiskust,
meelemürke, valskust,
ajuvaba agressiooni
sõda, võõrast invasiooni,
õgardlust ja suhkrut,
mängusõltuvuse nuhtlust.
Veidikene tarkust
kulub tõesti ära.
Kui mitte otse mulle,
siis kasvõi tagantjärgi
minu naisele.
Viirastus
Nad kõnnivad seal, salamisi hääled sosistamas peas,
keegi ei tea, mis paberile veab need read, arvavad head,
kuigi juhtideks kasu ahned Orwelli sead, minema peab,
oodates bussi siin peatuses, read ise enesest tulles, sulle,
kes sa ei kuule, ega ära ei tunne, krimpsutamas kulme,
kui heli tungib läbi kuulme, läbi hämaruse, tänavalaterna,
punakas kumas hõõguva tule, lähedale-lähedale su juurde,
rinnus surve, silmuse sulgeb, kirjuks muutes, pihus muster,
mis hirmu tunneb, maast madalast, õudustest magalas,
närvihoogudest end tabamas, kui karjus kui sajatas,
kaela sadamas, .....
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Pilk ridade vahele
Viimased sõnad, millel kõlan, võikalt,
õrnalt sikutades, mõistvalt kirjutades,
tõmban, kui pole ühtegi aadet, ühtegi vaadet,
milleta nägu ei kisuks kaameks,
surm ja mõrvarid, aju ära manipuleerisid,
dikteerisid, surma juhtisid, volüüme kruttisid,
korrumpeerunud,
ehk ka seestunud, suht pohh.. mis on tulnd,
tee sulg, toru sülgab tuld, veri pritsib,
tsiviilid on langenud, nälja häda,
ei tule suur vend päästma, iga poliitik vaid jätkab,
ega märka, et igasugune süsteem juhib hätta,
karjumas "Kärva-Kärva!" kui taskud täituvad,
selles võib olla kinde .....
Retsept Tžumaal
Kaua kirjutanud, ajusid liigutanud, piilund kuhu kiindus valu, kus virkus lasub, laulmas oma laulu, mis taeva poolt mu soontesse voolama pandud, kaob raskus, lapsepõlv on naasnud, tugev tukse rütmi kaldub, kus iga sõna nii haakuv, see mu saatus, edendada jaksu, teha teed kui Ta kõrgemalt laskub, need ideed on andnud austust, meel mis selgineb igakord kui mõistan apaatsust, positsioonilt taandund, troonilt mis pähe soonib, kuulsin vaid valskust, vaid muusika millese ma armund, tähelepanu, väledalt kaduv, lähedal asub, vähemalt astun, tähendan kasvu, alla pole andnud, ei iial, isegi .....
— M KKloun
Kloun käib ringi,
viskab nalja,
silmis pisar,
teises naer,
maski sunnitud on kandma,
kuigi vahest
see tal vaev.
Kloun on ainuke
maailmas,
vihkad teda,
või armastad,
iial ei või teada seda,
mis peitub tema
maski all.
Klounil polegi ju kodu,
seda pole vajagi,
oma tundeid,meeleolu,
jagab teistel laiali,
maske on tal
terve rodu,
nende taga elabki.
Ehk tunned ära omagi..
Köhi verd
Otsi, Otsi, kohta kus sa saad ja lükka teine sisse,
otsi Otsi, Kohta kus sa saad, ja külva neid hirme!
Kabuhirmus, mõrvarlikud pilgud, lidud ja lidud,
neuroosi kinni kiilund, maski tagant hapniku vaeguses,
piilud, respiratoorne, olfaktoorne su metamorfoosne,
kokutav morse, kordusest koosnev, süsteemne,
institutsioon, neuro-lingvistik piltliku koob,
definitsioon, illusiivne kihistatud ühiskond,
on selline periood, millel otsused teeb ajus hirmunud pool,
virgunuid siin soos, kemmerlingis sittumas koos,
propagandast üledoos, poliit vasektoom loom,
kõigist ja kõigest saanud .....
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Minu õlgadel sinu lõhnane sall
Põline mets ja käimata rajad
peidan sinna end kui sind vajan
metsas tuul mängib ürgset viisi
enda siia su juurde viin siis
Pole valskust kõrvades kuulda
ainult kamin ning nende puud ja
ma tulen ja tuled siin süütan
leegi keeli puudele püütan
Kuumus kõrvetab põskedel puna
käed kutsuvalt hüüavad… kuna
heidan seljast vettinud riided
võimas jõudu täis tuli mind piidleb
Kriuksuvad lauad jalgade all
alasti õlgadel sinu lõhnane sall
ma ei aima su tulekut ette
ilmud pildina minu ette vette
sulen silmad just nii sind vaatan
Su ootamist hingega jaa .....
Uus tuleb.....
Kõik saab läbi... Lõppeb tee
Külm on kaanetanud vee
Aasta uus nüüd rada otsib
Tulles külmas.. Tuult ja Tormi trotsib
Piilub aasta esimene tund
Tal ei täna tule und...
Kõik on uus... Ta alles sünnib
Üle aasta läve kõnnib
Pagas hiiglaslik ja uhke
Uksed aknad lahti tehke
Võta vastu külaline kauge
Tema auks üks ood ehk laulge
Sätib ennast sisse aasta
Ta veel ei vasta.. Su pilgule ei jaata
Küsides kuis läheb mul see
Ta muheleb suud lahti ei tee
Võõrustades kallist kaimu
Eks võib tulla valskust laimu
Tuleb kindlasti ka rõõmu õnne
.....
Elutõde
Ma ei talu seda maailma, neid pingeid
See hävitab kõik, mu viimsegi hinge
Unistused võimsad, ilusad ja suured
Kuskil maailma otsas nende juured
Pole jõudu
Olen täiesti nõutu
Nurka surutud - murest murtud
Kui vaja, pole kedagi
Ütlevad " Pole su elul häda midagi "
Nad ei tea minust kogu tõde
Ütlevad lihtsalt, et ma veidi peast sõge
Keeravad pehmelt öeldes selja
Hiljem mõtlevad - miks hääbun, inimesi pelgan
Ma ei salli valet, vassimist, valskust
Inimeste osas ei kaota valvsust
Andes endast kogu väest kõik
Vedades eluga agaralt köit
Ometi ei vii pingut .....