Sõnale *** leiti 51 luuletust
***
eile öösel käisin ma väljas
ja lihtsalt jalutasin
mööda linna
täiesti sihitult
mul ei olnud kaasas kella
ma ei teadnud midagi
linn oli justkui mahajäetud
ei ühtki autot
ma ei näinud mitte kedagi
mul olid jalas
mulle suured riided
sest nendega tunnen
end turvaliselt
jalas olid venna plätud
et ma meeles peaks
mind ju oodataks koju
tänavavalgustid
saatsid mu linna teise serva
seal ei olnud ühtki maja
veel vähem siis mõnda inimest
teepeal kõndis vastu
ainult üks kassipoeg
keda siiani meenutan
ma lihtsalt jalutasin
täiesti sihitult
ja mind valdas
täiel .....
Nõme olukord ***
alati kui viha ja vastikus kerib ülesse
ma küsin endalt
"Mille või kelle pärast ma tegelikult
pahane olen?"
See inimene, ei ole kunagi süüdi,
see on reaktsioon minus,
mis tekib, kui ma saan aru,
et inimese kihid lagunevad laiali
ja välja tuleb maskide alt päris olemus,
päris inimene, oma postiivsete ja negatiivsete omadustega
Mulle ei ole palju vaja
olen suhteliselt kardinaalne elus olnud
ma tegelikult ei kannata teiste vigu,
tunnistan
see peegeldab mind ennast hästi,
sest ma olen loomult perfektsionist
ja selle piitsa all ennast terve elu treeninud
sest kodust s .....
***
mida sa tahad
mida sa ikka veel tahad
miks sa kollitad minu mõtetes
kas kuskil teistes kohtades südaööl
ei ole sul käia kui minu mõtteradu mööda
igal algusel on lõpp ja igal lõpul uus algus
kõlab paatoslikult ja paljulubavalt
maailmakirjanduse alused
kui poleks tollel hetkel "Jevgeni Oneginit" lugenud
poleks ka kirja tulnud
õrnromantilises kevadtuules
seelik lehvimas
isa vigu korrates
vaadates endale silma sisse,
kes sa oled ja mida sa teed siin
maailmas
kes kõnnib su mõtteradu
ka siis kui puhkad voodis
eelmise päeva rõõme ja patte välja
kes kollita .....
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
***
healing forces of the mother divine
i will bow to you gracefully
in this peaceful evening of thougts
that crawl in my head(s)
many visions
many sorrows
different parts, differents faces
all they whisper the same
"stay close,
don't be attached to the drama,
do not drain your energy
that has nothing to offer"
grandparents struggle hard
just to find that
some cherry are not worth for picking
cause its already ripe
all we have
in this midst of universe
are the stars and the moon
who told us many years before
what is on our path
and what isn't
so choose wisely
.....
***
Sõbrad toovad mulle vaid valu,
jumalat ma aina palun.
Maailm mu ümber on must,
elu pole lill ega lust.
Aegajalt naeratan teile,
nööri valmis sidusin eile.
Miks on elu selline piin?
Aitab mind vaid ehe viin.
Noaga vaikselt riivan kaela,
õhtulabi sidusin paela.
Emale ma toon vaid vaeva,
isa juba auku kaevab.
Lapsed ei mängi enam sopaloikudes.
Mõtlen sillal kõikudes.
Kas keegi üldse saab enam vanaks?
Või on enesetapp juba tavaks?
***
naeris kord tüdruk
teadmata maailma raskust
inimesed naersid kaasa
olid kasvõi korraks vabad
naeratada ei tahtnud poiss
kes teadis ainult maailma raskust
ta muutis inimesed kurvaks
ajas nutma nad
poiss-tüdruk kohtusid
vahetasid mõtteid
nüüd naeravad nad koos
naljakate asjade üle
nüüd nutavad nad koos
elu murede süül
***
On elu selles raamatus, mis lebab sinu laua viimases sahtlis
On elu selles toas, kus sa Talle küünlavalges tantsid
Kui Ta iha su vastu on homseks ka kadunud
Sulle jääb igaveseks tema armastav pilk
On elu selles raamatus, mis lebab I k k a sinu laua viimases sahtlis
On elu selles toas, kus su kortsunud käed avavad albumi täis pilte teist kahest
Kui ta iha su vastu on ununenud ja sa muutunud üheks teraks tema liivas
Sulle jääb igaveseks tema nurjatu kink
***
Oh kallis! Mu elu!
Oled kui tuul,
Sirutamas minu poole esimeste metsmaasikate varsi.
Oled kui hommikune kaste,
Langemas rohuliblele, milleks on mu habras keha.
Ja kaste pole muud
Kui su kirest roosad huuled.
Hoian sind kaua, kuigi see pole piisav.
Ei talu, et olen eraldiseisev.
Tahaksin sulada ühte sinuga, mu kallis!
See uskumatu armastus, mida tunnen!
Oh, andestagu, Looja,
kuid see on suurem armastusest tema vastu.
Kogu ilma roosid närtsivad,
nartsissid langevad,
hõbe kaotab sära
ja kuld igasuguse väärtuse, kui olen sinuga.
Kõik ilmar .....
***
Vihkan seda kohta
vihkan siin kõike
see ajab mu marru
Ma karjun
Ma jooksen
ma põgen
arvan et leian väljapääsu
See hullumaja on lõppmatu
Karjun APPI
keegi ei kuule
Nõrkussest kukkun
Kui ärkan
Olen haiglas
Olen hirmul
Tahan tagasi paika mis ajas mind marru
tahan tagasi paika kus vihkasin kõike
Mingid tädid tulevad
tõmban tekki üle pea
ning karjun taas
Tuleb üks valges kuues onuke
ütleb et minuga on köik
Ma ei saa aru mis toimub
Karjun taas appi
Teen silmad lahti
näen ema jooksmas oma tuppa
Karjun et ta mind kunagi ei jätkas
ta kallisitab mind
ja üt .....