Sõnale 22 leiti 363 luuletust
andis põlvedes
andis põlvedes järele valu
kui kirikul treppi puhtaks pesid
õhtus valitsema hakkas rahu
lapp kuivas pärast nööril
hing jõudnuks kui koju
tagasi viimaks võõrsilt
alles torn ja altar
ikooni ees põleb küünal
ema käsi mis süütand
sul midagi pole karta
süda las rõõmust uksel
tere nüüd kõigile hüüab
eesvanemadki silm
kauguses kinni püüab
05.10.2022
Sõnad
sõnades nagu sokkides
on augud
ja ma ei oska neid
parandada lisaks
sellele on ühel kaelast
kadunud lips kuidas ta siis
telekaamerate ees
rääkima hakkab
sobitama üksteise
kõrvale seest tühje
lauseid kui tal
õiget värvi lipsugi pole ees
*
ma ei tea kust
ta äkki võtab sõnad
moodustab nendest laused
kus lill hakkaks õitsema
lind lendama
laine loksuma vast paadi
külge et küsida mis on kell
buss sõidab linna millal
suu hakkaks Sulle ütlema
vaata kuidas veretab
teeäärne vaher
30.09.2022
Sügisene
On metsas väike maja,
mille ümber puud,
lehed veidikene rohetavad.
Jah, metsas on kõik oksad varsti
üle kullatud
ja värviküllas maa on paistmas taas.
On sügisene tuuleiil
me ümber siiani,
keerutades lehti kõikjal täna,
ainult mida mõelda nüüd
selles sügiskullaski,
ootad, mida uut saad veelgi näha.
Värvilised lehed
langemas on puudelt
ootusärevuses murule,
et siis varsti saaks
õiena taas üles
ärgatagi varakevadel.
- Tarmo Selter -
2022
Positiivsus
Kui rõõm on Sinus eneses,
ei seda peita suuda,
ole Sa või kaugustes,
Sa teiste elu muudad.
Olles ikka positiivne
kõige kurva kiuste,
kurbuse Sa kahte poolde
pühid oma teelt veel.
Kurbus tõmbab kurbust ligi,
negatiivsus halba,
kõike seda tõrjudagi
positiivselt saad Sa,
- Tarmo Selter -
2022
Nad lahkuvad
Nad lahkuvad järjest me juurest,
neid nähagi varsti siin pole,
nad lähevad siit, kus on juured,
neil midagi teha ei ole.
Nad lahkuvad sügise poole,
kutsudes teisigi veel,
neid saatmas on kargemad tuuled,
nad lähevad päeval ja ööl.
Nad lahkuvad jälle, et tulla
päikesekiirtega koos,
kui viimane lumi see sulab,
päike soojuse meieni toob.
Nad lahkuvad tegelt´ vaid viivuks,
laia maailma tiivalöök viib,
tehes lõuna pool mõnedki tiirud,
on varsti nad tagasi siin.
- Tarmo Selter -
2022
Oma õe mälestuseks
in mem´oriam Aleksandra
nüüd saad Sa siis lõpuks üheks
maa sisse ja välja hingamisega
jõgede voolamise
pilvede tuprumise
tuule pideva muutumise
valguse uuesti tulemisega
igal hommikul taeva alla
metsade kolletumisega
lehtimisega mais
nii öö päeva järel ukse suleb
kui tema aeg saab täis
mis siis et kell toas
endistviisi seinal edasi käib
kõik me saame
tõusta viimaks üles
valgusesse aja kohal
meie aeg teiste kõrval
kui üleni on ära kohand
keegi meie pärast
on öösel nutnud
päeval ohand
me pärast tund on olnud
harrast pal .....
pildike suvest
unustanud olin
päevgi loomisest väsib
aknast tuppa kui kostus
puude kohin
kraani all käsi pesin
see meelde tuli
voodisse kutsus uni
keel suus lausus
koos päevaga vaibu
ka sina õhturahu(k)s
taeva juba puhtaks pesi
pilvedest alla
sadanud vihma vesi
01.07.2022
Elu piir
Vahel tundumas on nii,
et maailm liigub kiiresti,
jättes maha mõne hinge,
kell teeb ikka ajaringe.
Püüad astuda siis taas
suure ilma ääre peal,
hoides kinni ilmamelust,
leides hetki kiirest elust.
Aga siiski on ju nii -
Sinust sõltub elu piir,
proovi enda järgi Sa
oma aega sättida.
- Tarmo Selter -
2022
Ma armastasin väga seda suve
Ma armastasin väga
Seda suve
Roosavärvilist
Õhkõrna
Tundehella
Tuulekella kuulsin
Tuuletutel öödel
Õisi nägin
Ammu raagus puudel
Neis kuudes
Oli taevasinist maiku
Igatsetud päikselisi paiku
Tundetulva sadas alla
Valgeist pilvist
Seda kõike nägin
Sinu selgeist silmist
Mis mind vaatasid
Ja naersid minu naeru
Vaevu püsin siin
See kergus tõstab üles
Istun kodutrepil
Suvetunded süles
25.08.22