Sõnale Kõiguvad leiti 6 luuletust
Väga külm talv
Külm keerutab lumehelbeid tuules,
Kõrvetav külmus, nagu jääs külmkapp.
Puud küürutavad raskete mantlite all,
Talv tantsib looduses oma külmavat tantsu.
Külm hammustab, kui sammud välja astud,
Igast hingetõmbest saab aurav nuustik.
Jõed tarduvad, jäätuvad, kui aeg peatub,
Valge vaip katmas maad, lõputu külmiku suutäis.
Igavene talveöö, täis tähti säravaid,
Külmakraadid madalamaks kõiguvad.
Aga südames soojust ja lootust peituvad,
Väga külm talv, kuid ilu ei haihtuvad.
Rahu
Rahulik on taevapiir
linnudki on lahkud siit
ei kuulda ole nende kära,
mis südame kord võitnud ära
Rahu on ka pilves endas
nii sujuvalt ta taevas lendab,
siis vaikselt hajub laiali
vahest nagu mõtegi
Puudeladvus tuul ei kiigu
ei mühise,ei kohise
sulen silmad õige viivuks
süda maha rahuneb
Oma rada vurab oja
vulin vaikne, tasane
jõesäng on ootel juba
laialt jõesuu avaneb
Puude otsas linnupesad
poolenisti kõiguvad
allesjäänud udusuled
kergelt alla liuglevad
Sipelgadki isekeskis
pudrupada pesas keeb
Näe! Siilikene,seen seljas
vudib rahus üle tee
.....
Maarjamaa kased
Tuules kõiguvad maarjamaa kased.
Lindude laulud hõikuvad. Kaugustes.
Mööduvale ilusale. Kuid kuidagi tasem.
On täna. Katkendlikuks valus lõikuvad.
Päikegi magab pilvede pehmes rüpes.
On täna. Tema kiirtes külm laiskus.
Kõiges elavas. Müstiline on vaikus.
Loodusest hingub puutumata võlu ürgne.
Loodud loodu. Langevad sellele piisad.
Hingus toodud. Sisse läbi taevase allika.
Maapõuest nad ärkavad. Tärkavad silmapaistvad.
Südametesse helisema haldjalikult lumikellukad.
Tuules õõtsuvad maarjamaa kased.
Nagu unenägu mida nähtud varem.
Ööl mil maailm oli .....
Tõugatud saada ja tungida taas..
Tõugatud saada ja tungida taas -
kui palju üks inimlaps jõuab?
Lükatud üksinda muda sees maas -
kas elu siis seda meilt nõuab?
Üksiku hundina edasi minna..?
Kui seda ei oska ja ei taha
Ja kuigi jalge all kõiguvad pinnad
tuleb teenida raha..