Sõnale Mere leiti 414 luuletust
Mere jäätumine!
On nii külm,
et näen jäätumas merd-
soojade hoovuste vahelt tõuseb jahtunud udu,
vee pinnal valged taldrikud,
tontlik sudu.
ning kristallid kleepuvad helkivaks jääks.
Virmaliste võbelustes sätendab
külmunud meri.
Jääväljad saavad nii lõputud
täis hõbekahvatuid tarretunud auruteri.
.....
Lained löövad ainult mere äärt
Jälle on öö.
Ma värisen.
Mu mõtted on hämmarad.
Jälle, uuesti ja nüüd vajun kokku selle hämmarusse.
Mu häält peas on kaugelt kuulda ,nagu vaikseid laineid,
kes summisevad mulle vett kõrva.
Võttaks ainult kirve ja lõikaks läbi keha, et see vesi voolaks minema, mu muredega.
Mere meeltevallas
Täna olen mere meeltevallas,
mõtlikult istun kivile.
Kajakas tiirutab kõrgel taevas,
laine loksub rannale.
Palju häid mõtteid tekib,
kurbus ei jõua kallale.
Kala tumm, mu mõtteid kuuleb,
kajakas jõudnud pilvepiirile.
Üksik purjekas seilab merel,
rahu lainetena hoovab minuni.
Märkamatult ulbin laineis,
ei tea, mil jõuan Sinuni.
öösel mere ääres
oo härmahämune öö
meri hingab mu kõrval
pea kohal otsatult kõrge
taevas iial ei tea
millal rõõm on valu
valu rõõm
ära võta minult seda
milleks sa räägid sõnu
mitte iial ei hakka ma enam
kedagi nõnda kallistama
puudutama nõnda kui Sind
Su laugudel unetuna püsima
silmadega hellust küsima
mu arm see lemb
Sinu vastu minus on nii
päratu pime suur nagu meri
mis peksleb vastu kaldakive
nii palju on Sulle veel anda
et hing tardub vahel hirmust
ei jaksa seda endas kanda
Mere hing
Kaugel taamal kuulen ma,
kohinat mis kutsub mind.
Ma astun sammu,
astun kaks.
Veri muutub paksemaks.
Jääkülm piir,
see puudutab mind.
Lõpuks tunnen ma sind,
nüüd kui oled mu ümber
satun ma vôrku,
mida vaikselt punusid.
Ma vajun ,
vajun põhja.
Kaks jalga saavad üheks,
süda aga murdub kaheks.
Mind võtnud oled sa,
Sa võtsid mu meri.
Ei kuule enam kohinat.
Ei tunne enam sooja.
Nüüd tunnen vaid sind,
Mul kadunud ehk hing.
Mere embuses.
Jalutades päikeseloojangul vees,
näen veel oma varju,mida
mõttes kättesaamatult taga ajan.
Tunnetades olevikku,näen lendamas kajakaid,
kelle hääled hämmastavalt
võimsad ja intelligentsed.
Istudes juba jahtunud liival,
jälgides päikese ja kuu vaheldumist,
kostuvad lõokese hapral sosinal
tormilised lained,mis tunduvad
rahutud ja raevus,ent väsinud.
Võttes sammu hämarusega,
hõljun ajas,kus lainete taltsutajaks
on rahu,
vaikus,mis hõlmab endaga kogu mere.
Laman vees,mis on külm ja kõhe,
silmitsen tähti,mis tunduvad olevat käega katsutavad,
ent siiski nii .....
Püha meri, mu sinisilm
Meri, kas ma oll tohin
vahel sinu lainetes,
olla sinu laineharjal,
mõtteid kanda loksudes?
Ei sind häirida ma taha,
kui oled rahulik ja tasane
Lihtsalt oma tundeid jagan,
välja näitan sinule.
Meri, oled mulle püha,
sinisilm mu südames.
Sinu moodi olla tahan,
loksuda su lainetes.
Ühel ööl tähtede all,
Maad kattis esimene hall,
Mere kohin kõrvu puutus,
Siiski oli millestki puudus.
Oli see hellus ja hool,
Ehk mõistmine või Validool?
Täpselt enam ei tea
Kuid seal kaotasin ma pea.
Ta jäi nende mändide alla,
Ja rannaliivale,
Su käte vahele ja
Sinna, pargi rajale.
Vaikus
Vahel kardan vaikust,
surmvaikust.
Iial ei tea, mis ses vaikuses varjul on.
Hirmujudinad tulevad peale,
kui nii vaikne on.
Looduses on teine vaikus,
hirmudeta ja rahulik.
Hinge kosutab metsakohin,
vaikus on merekohinas.
See on hoopis teine vaikus,
midagi sügavat hingele.
Sinu silmad
Su silmad on merekarva hallid,
Sa vist väga armastad merd.
Su pilk nii kauge,
neis sügav on vaade,
Sinu silmadesse vahest uppudagi võib.
Sinu silmad räägivad nii palju,
Sinu süda tuksleb
kui merelaine sees.
Ja armastust on palju,
Sinu pisarates peegelduvad need.
See on hoopis
Õde esinejat nähes ehmatab
kes riided seljast võtab
pole ta mitte räppar
see on hoopis strippar;
Juku nurga tagant trügib
ühest onust räägib
lapsi musitada on ta stiil
see on hoopis pedofiil;
üks mees pärib patsiendi pikkust
haiglas lesides antakse vastust
pole see arst mitte üks tepp
vaid see on hoopis puusepp;
uroloog teeb kannikale valu
auku topib, mida hetero ei talu
ta pole mitte Dr. Boriss
see on hoopis pepupoiss;
seksimüüa kiidab mehe tilli
aga kliendi pilgu ajab ta villi
kõrval ehmatab kauboi
et sängis see on hoopis femboy;
mutike aias kor .....
Merest ma mõtlen
Armastan sind meri,
sinu imelist kohinat,
sinu valgeid lainteharju,
mis rannale loksuvad.
Armastan sind meri,
sinu valgeid kajakaid,
vahel su süngust, mu meri,
kui südames põletab.
Armastan sind meri,
sa oled mu majakas,
kui kurbus rõhub hinge,
sa teed mulle näitamas.
Armastan sind meri,
oled püha mu südames,
sinust leian rahu,
oled ilus mu mõtetes.
Muditud suund
Öösel
Tormisel merel
Oht meid ühendand pereks
Sama rütm
Sama veri
Keelel "perse sa keri!"
Meil veel on mingi alus
Ootab keegi meid talus
Kuigi kibe on meel
Ja ka süda veits valus
Kütus otsas on paagis
Õlu otsas on vaadis
Alles aerud vaid paadil
Jätku armu me Taadil...
Tähtsusetu on kunst
Ja Pallas
Kui tuletornis pole gaasi alles
Mis ühendab jõud
Päästes vägivallast
Aga sitta see majakas
Vaadake!
Kallas!
Unedemaa
On üks koht, kus kõik on võimalik.
Piisab vaid su enese soovist.
Tundub see mõte ehk utooplik,
Et kuskil keegi unelmaid täita proovib?
See maa ei ole kaugete merede taga,
Ei ole mõeldud vaid kellegi teise jaoks.
See asub su suletud silmade taga
Ja uinudes saada võibki see teoks.
Just su unedemaa on see,
Kus avanevad uksed ja lood.
Unelmad on peidus su enese sees.
Ole vaid see, kes ellu nad toob!
Minu õrnahingeline naine
Mu naine kasvult väikene,
kuid süda tal kui kuldne päikene.
Mu naisel on silmad sinimere karva,
tormist meelt tuleb hingest harva.
Mu naisel on kastanpruunid juuksed,
huuled kui tulipunane roos.
Ta töökas on ja nobe,
õrnahingeline, kellesse armuda võid kohe.
