Sõnale Metsas leiti 139 luuletust
Jalutuskäik metsas
Sa vaata kuidas päike
puude vahel sillerdab,
lumi särab vastu,
taamal kuused hõbedaselt helgivad.
Metsarajad jälgi on tipitud täis,
nii palju metsloomi
ei ole tundnud, näind,
ega nagu jahimees, neid jälgipidi käind.
Osad jäljed tunnen ära,
hallivatimees, kes metsas elab
ja kolmikhüppeid teeb oma rajal,
need tuttavad mul ammugi.
Võsavillemi jälgi ma ei tea,
kas nüüd hirmust peitu pugema pean?
Oravapoiss lumme pillub paar käbi,
minu hirm sai kiiresti läbi.
Mõtted puhtad ja meel on hea.
Kärarikkast linnast vahel lahkuma peab.
Minema sinna, kus vaikus k .....
Metsas olla on tore
Metsas olla on nii tore,
seal justkui teine maailm on.
Seal on vaikne, kurjust pole,
aega kiiret, maha võtta saad.
Tuulgi tasane on metsas,
õrnalt õõtsub-, ei vingugi.
Vihmapilv, mis peakohal ujub,
sealt ei tule tilkagi.
Linnud vaikselt askeldavad,
kohendavad pesasid.
Metsatihnikus miskit praksub,
seal elab karu, sõbralik.
Metsarohelus mind võlub,
õhk kerge sisse hingata.
Metsas olles on hing nii rahus,
tunned end teise inimesena.
Ei ole lihtsalt hommik metsas
See pole komöödia
kuidas on legaalne ahnus
vaid üks tragöödia
teha mida tahetakse on miinus;
haruldased liigid ohu all
kõik taimed, putukad ja ihust/luust
läheb sae alla see vall
kõik, mis on tehtud puust;
mitu aastat on muret murtud
mida tähendab metsandus
pidevalt lageraiega tegeletud
RMK'l omaenda tähendus;
pesitsusrahu ei loe ärile
kes kurat juhib metsamajandus?
saadetakse reeglid karile
nüüd lekib sellest suur etendus;
oma loodust ma kellegile ei usalda
ega ka kunagi müüma hakka
kes keskkonda rahast ei eralda
sellele annan ise saega takka;
iga .....
Tore on olla lumises metsas
Lumises metsas tore on olla,
valget lumevatti sajab taevast alla,
kuuskedel on paksud lumemütsid peas,
liikumatult seisavad ühes. reas.
Jänes silkab siia-sinna,
lumes raske on edasi minna,
hanged kõrged, pikk on tee,
toiduotsingud raskeks teeb.
Metskitsedel on pikad jalad,
suured silmad, säravad,
söögisõimed on nende päralt,
seal heinad pehmed, kohevad.
Kuuse tagant piilub karu,
tal ju koopas toiduvarud,
aga ikka luusib ringi,
uni pole mõtteski.
Metsamaailm on midagi muud,
metsas pole valu nii suurt,
alati tulen metsa rõõmuga,
hingerahu leidma otsima.
Ringkäik talvises metsas
Kuuskedele valgust heidab
taevas valge kahvatu kuu.
Lumised on põllud, aasad,
tulekul on jõulukuu.
Härmatunud oksal istub
punakõhtne leevike,
külmunud pekitükki nokib
väike rasvatihane, kel punuke on tühi veidike.
Metsarada on imeline,
jälgi täis on metsateed.
Kitse jäljed, haavikuemanda jäljed,
hõlpsasti ära tunnen need.
Valge talv end kõikjal näitab,
hea on, kui ta pehmeke.
Lumehelveste õrnas sajus,
ilusad mõtted liuglevad kaugele.
Vanamees raiub metsas hagu
Ilm on ikka veel sügise jagu,
vanamees raiub metsas hagu
Tulehakatust peab ju olema,
siis tuleb talv ka toredam.
Sügispäevadki lühikeseks jäävad,
pimedaid aegu tuleb otsata.
Arusaam ikka tallel hoitud,
et pimedus küünlaleegist toitub.
Vanamees muudki raiub hagu,
Mõtted kõik on talve peal.
Varsti saabub jõulurahu,
siis rõõmu tuleb südame peal'.
Jalutuskäik metsas
Kui läeks õige täna metsa,
sinililli noppima,
ülastega tutvust looma,
lihtsalt niisama kepslema.
Mets täis vidinat on täna,
nii ilus kõrval kuulata,
armas on ka metsamüha,
soojalt südant silitab.
Samblasüles on veel lund,
pole maasikate, mustikate tund,
Pistaksin neid põske mõnuga,
kuid selleks aeg peab olema.
Taevas pisut pilvi üles korjab,
laseb alla vihmasagara.
Pärast seda nii hea on olla,
tulen ikka metsa rõõmuga.
Jõulutrall metsas
Metsas suure
kuuse all,
peeti lõbus
jõulutrall,
kuuseehteks olid
käbid,
valgust jagas
kuldne kuu,
igal kuuseoksal tähti,
tähesäras terve puu.
Kuusetipus harakas,
seljas kuldne rüü,
kaelakeeks pihlakas,
kädistav ta suu,
uhkeldas ja uhkustas
kaunil kuusepuul.
Sabaotsas hõbetutid,
olid jänestel,
kaenlas ehteis
meepotid,
karumõmmidel.
Sitsid,satsid seelikul,
reinuvaderil,
kõnnak graatsiliselt
edev,
naeratav on kuu.
Hundiulgki imeline,
rõõmu temaski,
ulub laulu
kuusepuule,
kurjust polegi,
nii võiks ajast-aega
kesta,
jõulud jäädagi.
Sügis metsas
Põdrakärbes mudib pead
Ma haistan seenelõhna
Autod metsaveerel reas
ma haistan seenelõhna
Ämber nuga kummikud
ma haistan seenelõhna
samblal puugid sunnikud
ma haistan seenelõhna
Noaga teen ma imesid
viis riisikat mul kõhna
ämber täitub pimesi
viis riisikat mul kõhna
kodus ootab nälgiv pere
viis riisikat mul kõhna
endalgi on kere hele
viis riisikat mul kõhna
Toiduriismeid täis on köök
nuustik peseb pannipõhja
kurgust all on pidusöök
nuustik peseb pannipõhja
põsed pruuniks värvind soust
nuustik peseb pannipõhja
nuustikut ka vajab lõust
kohe p .....
Jõulud metsas
Kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued,
väiksed põõsad talveunes
üleni on paksus lumes.
Kuid mis sagin metsa all?
Jõulud on ju lähedal.
Tuleb kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama,
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe.
Laanerahvas rõõmuga
teda nõus on aitama.
Jõuluvana habet paitab:
"Kes mul koti selga aitab?"
Jänes sikutab ja tirib:
"Küll on raske!"
"Jäta virin!"
riidleb karumõmm.
Hoplaadi!
Kott on seljas jõulutaadil.
Võtab kepi, astub teele...
"Sõbrad, hüvasti, aidaa!
Pärast t .....
kütina metsas
Metsasiht kutsub kui kütti
uitama pohlastel radadel
kõnnid seni
kuni süda sütib
tumedaimatel aladel,
looduse kingitud vabadust
liida ja lahuta surmatundideks
sest muule mõelda pole vajadust
pelgalt ellujäämine.
Metskits hajameelselt teele
vahtima end unustas
metsa sülelusse paisatud meele
ta särasilmadesse lukustas.
Kütt alustaks küll jahti
aga süda peksab rinnus
mis siis kui salamahti
ümbersünnin kunagi linnus.
Kanpai, Rõivas!
Eks jälle uudised kihavad
et alkoholi täis keegi
kriitikud kõik susivad
kuidas oravatel jätkub privileegi;
ja selleks pole keegi muu
kui Taavike Rõivas
käbi asemel matsub etanoolist suu
lennuki ja meedia ära hõivas;
kaugel idamaal, kus täpsus
puhtus, kord ja muu kiiks
on võõrastelt ülim ausus
aga vastuoluga sinna saaks;
Rõivasel keelati maanduda
kes oma tiivad külgedel sulges
ühest puu otsast teise hõljuda
põdra metsas vägijooki võtta julges;
ja Tsahkna laiutab käsi
mis ikka Yookole vastab
vabandusi anda ei väsi
et Taavi oravarõivast maha võtab .....
Kevadine tunne
Sammal lume alt on vabanemas,
linnulaulu kostub metsast rohkem,
lehed okstel pungumas on juba,
kevadine tunne hinge laskem.
Lumikellukesed varsti väljas,
lehetipud paistmas mulla seest,
märtsikellukene ennast aias
sirutamas välja maja ees.
Päike Sinu punapõski paitab,
tuul on jahe, ei Sind sega see,
nõnda varakevad ennast näitab
ööde külmas, härmatise sees...
- Tarmo Selter -
2024
Luulehoroskoop 2024
Kalad
Mõttelennu korduvust –
lugeda võid jälle suult.
Rahu leida ei saa raevust –
tühjalt väljalt püüad tuult.
Aasta kerib üles kiirust –
mõni saab ka laulatatud.
Karta pole mõtet viirust –
naerust oled nakatatud.
Karu metsas vastu tatsab –
ära hullult karju.
Kui ehk keelt ka maialt limpsab –
ju siis sõi ta marju.