Sõnale Padi leiti 32 luuletust
Neljajalgne padi
Kassi kõige parim koht
on ta väike pehme kõht
kui ta end pesas kerra ajab
toad nurru kajab;
poleks kaisulooma ilma kassita
ja kui oskaksin end pisikeseks muuta
laseksin ta peale end kukkuda
et ta karvadesse ära uppuda;
jahhh ... ei saa paitamisest isu täis
mu käsi üle kodulooma käis
siis sügan kõrvatagust
on ju väike mõnus karatuust
Toetav õlg
Toeta täna mu õlale pea
Lihtsalt vaiki
Sa midagi ütlema ei pea
Lase lahti oma rasked pisarad,
mis hinge peale valguvad
Lase lahti tunded valusad,
mis nõnda su südant vaevavad
Ei häbeneda seda tasu
Muret,mis su hingel lasub
Padjaks õlg on sinule
Koos me patja nutame
Nüüd pisarateloor on langend
Silmis helk lööb särama
Oi,kuis süda rõõmust hüpleb
Hing sees aina jutustab
Toeta täna mu õlale pea
Lihtsalt vaiki
Nii ongi hea...
Tärkaval aal´
Pajutududest looduse padi
on liblikal puhkuseks hea,
kui looduses lehti on nadilt,
seal pehmelt ta puhata saab.
On kollane liblikas nähtud,
värvikirevam tiirutab veel,
tõenäoliselt polegi ohtu,
et vihmane suvi on teel.
On tärkava looduse ilu
kõrgel taevas ja mullasel maal,
on kevadet südames minul
ja Sinul sel´ tärkaval aal´.
- Tarmo Selter -
2024
Hinges on talv
On kõle mu hing nagu väljas on tali…
On hinges nii külm, seal tuul ulub vali…
Olen jälle ma üksi sel Kolgata teel..
Puudu on lootus mis innustaks veel…
Pole mul sõpru kes armastaks mind…
Kes kuulaks kui raske ja õpetaks sind…
Puhuks haava kui valus ja silitaks pead..
Kes mõistaks ja andestaks sulle su vead..
On pisaraist märjad mu padi ja tekk…
Mu katkistel huultel on soolane mekk…
Tean, tingimusteta sõprust olla ei saa..
Kuidas edasi minna ma lhtsalt ei tea….
On südamest kahju et vihkad nüüd mind..
Kuid ometi tea, ma ju armastan sind..
.....
Ilu õitseb hinges ja südames
Su huuled on kui roosipunased õied
Su silmad on kui sügavsinine ookean
Su juuksed
on kui siidjas sulepadi
Su hing on kui kaunil inglil taeva all
Su süda on kui päikese särav päev.
Tahan olla alati Su kõrval
Minu Ingrid!
Tahan hoida ja kallistada Sind
iga päev.
Dr. Dog - Where’d All The Time Go?
Üle pilvede olid kaljud
Üle pilvede olid kaljud
Armastus liigub läbi minu
Ja sügavikku
Kuhu aeg kadus?
Hakkab lendama
Vaata, kuidas osutid liiguvad
Lehvitades hüvasti
Ja sa tead, et ma muutun väga unustavaks
Kui vaatan sinu silmadesse
Nüüd ta kõnnib tagurpidi (Ta kõnnib tagurpidi)
Läbi paraadi
Ja ma olen kinni varjus (Kinni varjus)
Varjutades varju
Ja pole võimalust
Koristada segadust, mille oleme teinud
Ta riietub nagu padi, niisiis ta on alati voodis
Lilled haigetele ja surnutele
Ta on liikvel, liiga kiiresti ja liiga aeglaselt
Ta muutub kiviks haiglates .....
kuhu minna Su sõnade eest
luulega abielus olemine
ei tuleks enamusel
kõne allagi ometi tehakse
seda aastaid ollakse koos
vihmased venivad sügised
hallid pikad talved korraga
päikest pilgeni täis kevaded
ööd kus padi on kuum
tuba kahvatuvalge
kuhu minna Su sõnade eest
mis on liialt puhtad malbed
kui hing arglikult lehtib alles
see olnuks
see olnuks kui
teises ilmas
õites õunapuu alla
mereäärses
talus tegime endale
ööseks voodi
oli madrats padi
vatitekk linad
ehaks üle läinud
taeva sina
kuu me kohal seisis
kosta polnud mere müha
sulgkergelt sa vabanesid kleidist
nii valge oli kallas
süda Sinust muudkui joobus
endast üleni loobus
see oli justkui
teises ilmas meel mille
kildudeks teel korraga pillas
Ära muretse
Ära muretse mu hinge pärast
see on nagunii täiesti tühi
pigem ole valge linnuna olemas
sest segaduses puudub rahu.
Tunnen end kogu maailmale
võlgu olevat ja taskutes vaid
kuivanud sõnade pudipadi.
On see eneseiroonia
on see saatuse rumal nali?
Kaotajaks ei sünnita
vähesega võib võita
natuke õnne ja natuke
elule ajutiseks rõõmu.
Ära muretse mu hinge pärast
see on valedest tunnetest tühi...
Kui luuletamisest saab kõrini
on ilmas tähtsamatki
kui ainult värsid
segamini sahtlis
määrdund trükivärvist
kui kõndimine riimid taskus
laubal pronksi läik
kandamiks vaid luule raskus
mitte elu käik
kui lüüriline pudi-padi
mõni lõhn või tunde vari
hetk armsa ligi
äikse hingus nüüd söestab meeli
nad hoopis muust on pingul
kui soovist
sõrmitseda riimel keeli
Üks luuletus mul kumiseb peas
Üks luuletus mul kumiseb peas,
ta kumiseb vastu hommikut
ja uni on mul hea,
sulepadi paitab pead.
Peas luuletus kumiseb edasi,
annab märku, et tõusma ma pean.
Ta nagu tiksuv kell on minu sees,
vahest äratab unepealt.
Hea, et valvel olema ei pea,
sest mulle meeldib see kumin peas, siis tunnen end erksa ja elavana, kui luuletus mu peas hakkab kumisema.
pihlakad punavad öös
sellest padi läheb kuumaks
hing samamoodi
kui hõõguda suudaks
rippuda mõrkjaina okstel
suhu anda sügise maitsega
kaasa tükikest päikest
*
Issand ütle mis saab maast
mida me ei oska hoida
teda kaitsvast taevast
mullast mis meid toidab
oled sa küsinud seda
kõrrelt väljal kalalt vees
hetkelt mis veel päeva
alles teel
*
pliidi ees paabusilm
kuurist toodud halgude
vahel talveunest
köögis ellu ärkas
tiivad kulunud narmendamas
suvisest õielt õiele lennust
nii sinugi hing
ärgu jätku teda ometi maha
elu jätkuv hellus embus .....
Vanavanemate päev
Vanaisa tahab minna lõunamaale
et vihma eest päikest saada
seda plaani pidanud siiamaale
aga vanaema pole saanud teada;
vanaisa nimelt hoiab seda saladust
üllatab peret ära kadumisega
ja ei avalda vanaemale jubedust
et ta välja vahetanud noorema naisega;
kutsub pojapoja siia
kes on tema rõõmutilk
palub et saaks skeemi läbi viia
ees kurjakuulutav irve ja pilk;
"annan 100 € sulle
on vaja et meheks saaksid
tee rõõmu mulle
tahan et vanaeide ära lämmataksid
siis on mul uus elu
võta padi ja hiili sinna
Eestis passimist ära ei talu
ainult päranduse rah .....
Igatsus
Oh,kuis tahaksin ma nutta,
panna pea su õlale,
lihtsalt tunda,et sa elad,
sügaval mu südames,
las ma nutan meenutusi,
hetki kauneid,ilusaid.
Las ma karjun endamisi,
karjeid,mis kord olnud suul,
igavikku läksid ära,
kuldsel,nukral sügiskuul.
Ei sa tunne enam ammu,
las ma tunnen sinu eest,
ongi padi märjaks saanud,
ainult minu silmaveest.
sa oled kõige parim mu kallis
alates sellest päevast
ükskõik mida ma teen
sa oled alati minu mõttes
kõik see aeg
ma alati armastan sind kallis
kõik mida ma näen on nägemus sinust
kõik mida ma tean on see et ma igatsen sind
iga päev ja öösel kui ma istun pimedas vaatan
pimedasse taevasse
sinu hääles peitub õnn ja naer
iga löök minu südames tahab näha sind
sinusse olen armunud ma
tahaks öelda veel nii palju sõnu
seisma jäävad suul
vahest keset ööd mõtlen
et kallis kas sa tead et kõik need öeldud mõtted
et käija sinu kõrval
et olla sinu juures
ma armastan sind igavesti ja e .....
nägu vastu akent
Nägu vastu akent
vaatan -
igatsust täis
pilkudega langevat
lund.
Su padi mu süles
millel veel
sinu parfüümi
hõng.
Iga mööduv mõttelõng
saab kinnisideeks
Sinust -
selle tõttu
pole saanud siiani
korralikult und.
Aega läinud kaua
kuid südamest -
ei kustuta
keegi armastuse tuld.
Oh kallis kus oled?
Miks pole siiani tulnud?
----
Nägu vastu akent
vaatan igatsust -
täis pilkudega
langevat lund.
Ootan Sind mu kallis
Too endaga kaasa
kuu ja tähed -
sest Sinu embuses
on hea uinuda.
