Sõnale aabits leiti 5 luuletust
Tänutundes oma esimesele õpetajale
seesama aabitsavalgus
igas klassitoas
seal kus elu algus
hommiku koldses joas
seismas keset aega
õpetaja
vette juhtimas laeva
purjesid hõbetamas
kuis plagiseb vastu poorti
sinimere laine
tuul rebib purjesid hooti
hing tormist aimleb
krigiseb randudes kett
millega ankur lastakse vette
valgeid pilvi lagedat vett
kui küllalt oldud retkel
seesama aabitsavalgus
mis oli rehetoas
tema kuldne malbus
ülal aja kohal
Juku ja õpside päev (reupload)
Klass täis tina ja tuhka
õps Jukut kepiga taga ajab
mõlemad võitluses ei puhka
sõimu ja karjumist katuse all kajab;
kuna loll ja tüütu on Juku
kui taas tunni ära rikkunud
kosta on ka pauku
kui entsüklopeediat õps visanud;
"Ma tahan sind peksta iga
raamatuga
tähestiku jörjekorras
alustates aabitsaga"
aga kohe Juku loogikast haaras;
sest õpsi ütlus oli kahtlane
seega Juku vastus sellele mahlane
"meil pole mitte aabits
vaid eestlasel on ikka eebits";
teised klassis noogutavad
käed õhku viskavad
lapsed kaasa plaksutavad
Jukut oma pedagoogiks soovivad;
.....
Esimene koolikell
Alles lasteaias käisin,
nüüd jalge ees on koolitee,
Mul pisut ärevust on sees
ja magus tunne südames.
Mul tähed selged,
numbrid ka,
hakkasin varakult õppima,
ema ja isa ei pidanud sundima.
Hämaratel õhtutel,
tähti taevas lugesin
ja kui teki alla pugesin,
siis sala, aabitsast tähti kokku veerisin.
Vahest kiisule kallile,
tegin mitu, mitu paid.
Paid kõik kokku lugesin,
meelde jätsin, kordasin.
Oma nime seina peale maalisin,
ühe silmaga ema pilku hiilisin.
Isa muheles ja vaatas,
prille ninal kohendas.
Raamatu siis ette võttis,
teadusele end pühendas.
.....