Sõnale aare leiti 414 luuletust
KODU
Armastan ja hoian teda,
kannan oma südames.
Kaitsen kodu, olen valmis
surema ka tema eest.
Ei kodust paika paremat pole
ja ta lõhna armsamat.
Kodu on püha ja kodu on aare,
teda austan sügavalt.
Tuhandeid jälgi võib ilmapeale jätta,
kuid jäljed, mis kodust lähevad
ja koju tulevad, nad jäävad ikka_.
Nad koju tulevad...
Tervitusi taevast
Sajandi tormi mustmiljon korda
kadus täna palavus üle parda
lootsin õhtul ujuma minna
aga endiselt ei saa sinna;
uudised seekord kisavad
rahesadu pilved lubavad
ning tuul pidi tulema vali
hirmujutte on avali;
ehkki pole küll tormi usku
aga ikka teadmise panin tasku
ära autod ära katsin
ja nii õue vaatasin;
rääkige enda eest, põdrad
sünoptikute tööd veidrad
paar oksakest ja puud kukkunud
eks näis, kui palju ka hukkunud;
mil vihm ladistas oavarrest
ei hakka tegema juttu raheteradest
Saaremaad mandriga võrrelda
pole mõtet, muud pole vaja mõela;
Ilma .....
vahelduseks suvele
Kaldapajusid lumise Pangodi
järve ääres vaadates
äkitselt tunned
aeg muutub siin
üksnes
vaid kevade ootuseks
raagus põõsastele
koos kuivanud pillirooga
tuisus seismiseks
lumega rääkimiseks
ööga koos vaikimiseks
üks hääl kuni lausub
mine ära
sina oled siin
vaid külaline
mine ära mis siis
et siia lahti on
ka homme värav
*
taeva laotust ühtviisi aega triiki täitsid
nii punaste lippude kandjad
kui pruunides särkides marssijad
70 aasta hiljemgi
ei suuda sa hirmuta
siseneda nendesse aastatesse
teha lahti väravaid ja uksi
laagreisse kabi .....
eile õhtul eha valgusel oma sisse tulla lastes
päev hääbub õhturahuks
hing muud ei soovi
oleks igavesti alles
oksal leht taevas pilv
sipelgas enne loojangut
oma pessa teel
maihommikul tee ääres
avaneks võilillel õis
sellega koos olla
saaks veel kordi meel
01. 08. 2023
Muraste mõis
Muraste mõisas elasin,
Muraste mõisas kasvasin.
Mõisapargis aega veetsin,
kuninglike puudega juttu vestsin.
Mõis küll polnud minu jagu,
aga ta oli minu kodu.
Lastekoduks muudetud,
midagi head teha suudetud.
Mõisas elu oli ilus
ka siis, kui päike oli vilus.
Vabadust oli küllaga,
hellusest jäi vajaka.
Suured saalid,
magalaid palju,
söögisaal ja töökojad.
Hästi palju tehti nalju,
laulu kajas terve mõisa peal.
Vahest üksi tahtsin olla,
oma ema peale mõelda,
siis mõisa tiigi ääres uitasin
ja kauneid sinikaelparte toitsin,
mõtteis oma ema hüüdsin,
.....
Laulupidu
Oli sellinne asi nagu laulupidu
aga paraku vihm sellega hästi ei sidu
mul oli räme suva selles üritusest
oli olla parem mujal, sest;
ei pidanud teise Eesti otsa sõitma
mul poleks midagi seal hakata võitma
sitaks lärmakas ja liiga palju rahvast
sellises massis ei leiaks üle ennast;
sadas vihma, sest isegi Ilmataat
ei salli sellist üritust, vat
olen küll eestlane, aga on parematki teha
näitaks rannas ujutada oma keha;
essa kord olla laulukaare all
samamoodi ees märg vall
tahnuks parem suve arvuti taga nautida
kui istudes ja seistes igavuses passida;
mil mina e .....
Ja mis mu mõtted on 3?
Ilm olnud stabiilne need paar päeva
k.a. arvatud kui üleeile sadas
aga tahaks nüüd tagasi laeva
kus soojem õhk ja päike rannas;
Võimalik vaid Venemaal olukord lõppes
teed küntud, ootab ei tea mille istutamist
lõppes WAGNERil aega tappes
Moskvasse tee sai kinni pidamist;
ma pikemalt mõtlema ei hakka
kui vikerkaarevärvides trepp ees
sean end teise trepi järjekorda sekka
kust üles ronib iga hetero mees;
milleks muretseda üldse gei abielust
kui riigi majandus on riigi alus
kõrged hinnad ja maksukoormus pole lust
sellega tegeleda pidevalt valus;
muide, igat r .....
Suvi siiski rõõmu toob
Kuigi iga päev ei sära päike,
suvi ikka rõõmustab,
ta kaunis on ja jätab jälje,
pimedusest võitu saab.
Sellel suvel on imed teised,
vahest inimesedki-,
ilmgi viskab vingerbussi-,
ennustada ei oskagi.
Sügiseni aega küll veel,
jõuab rahus mõtelda,
jälgi jätta suveteedel,
lasta laulukaare all lauludel kõlada..
räägid rohu ja lillega
meel endiselt jääb vaikseks
suvepäeva heldusest ja
hellusest valgest pilvest
sinitaevas järve kohal
virvendavas vees
et tulikate õitsemist
päev pilgeni on täis
putketes külatee äärest
ussikeele puhast sina
silm juurde otsib veel
nii kerge on süda
et ilmas sellises saad
olla õhtuni teel
räägid rohu ja lillega
nüüd üht ning sama keelt
sa ikka veel ei tea
ka sina mis siis et
oled juba mees ja isa
ikka veel ei tea
mida otsib taeva alt
inimene ons laeval pardal
veel armastus ja tõde
reelingu ääres seismas
elu kui vanem õde
kallis sõber ära küsi
kui kaugele laev julgeb
minna üldse kaldast
ta merel olemist
kui keegi ei valva
Laulukaar
Varsti taevani tõuseb lauluhääl,
mis hakkab vastu kajama orus ja mäel
ei vihm lauluhäälel' liiga tee,
ega tuuled murra kaunist keelt.
Eesti keel lööb laulukaare all kõlama,
paneb kuldse päikese taevas särama,
laululinnud terveks suveks rõkkama
ja südameisse kaunid laulud elama.
Karu teene
Me teame muinasjuttu Karu majast
ainult talle oma pesake meeldib
see teema vaba ajust ja ajast
kuidas idanaaber sõdib;
et võita kasakaid
loeb strateegia teha varalist kahju
mõned irooniliselt andekaid
võib panna põlema tuumaahju;
puhka rahus Kahovka tamm
kes ei ohverda, see šampust ei joo
otsa sulle tegi pomm
aga, ega Karule see kasu too;
sest see oli põhimõtteliselt ainus
mis Krimmi veega varustab
nüüd ongi see miinus
kuidas füüsika rahvast karistab;
oleks Noa siin, ta laeva teeks
nagu maailmalõpp ja 7 nuhtlust
kõikjal poolsaarel suplust suveks
jätku .....
veel selle õitsemisega
siis kui kasel lehed
kasvanud on suureks
all järve ääres rohus
avanevad tulikate
kuldsed õied
sa sellest ikka veel
hammustad huulde
et ka tulilled kaovad
tähtedena tuulde
*
rõõm mind täidab
aina lühemaks jääb öö
päike hetki hahetuses
juba läidab
magada et saaksin
valgus kardinate taha
tuleb peita
või temaga ühes
voodisse heita
*
veel selle õitsemisega
koos saad olla
meel sihitult sinna
ja tänna ringi ei kolla