Sõnale aasta leiti 1192 luuletust
Uus on kõik
Uuel aastal uued hetked,
mõttelennul uued retked,
hingekeeltel uued helid,
mõned vaiksed, mõned valid,
kirjutades ajas ridu,
uusi hetki, elu ilu,
veidi kurbust, pisaraid,
kogemusi valusaid,
millest saab vaid õppida
uues aastas astuma,
luues nõnda oma lugu,
oma hetki, oma elu...
- Tarmo Selter -
Pisut kurb on minu meel
Pisut kurb on minu meel
sel vana, vana-aasta eel
Häid ja halbu mälestusi
kuhjaga jääb maha
Lumi peidab käidud jäljed
matab rajad maha
Vanakraami kambrit veel
koristama pean
Sellest saaks mul kergem,
seda tean
Uuele jääks jalgu
ja see ei oleks hea
Vana-aasta sammub
kipras kulmuga
kuid uue aasta hakul
uut aastat tervitab!
Elagu uus aasta
šampanja vahutab!
Sügis tuleb
Sügis vihmapilvedega
hiilimas on ligi,
suvi sinitaevakarva
ongi kohe läbi,
lehti laotab üle maa
ja taeva öine külm,
luues värvipintslitega
leheilu küll,
hõisates nii üle maa:
"On sügis jälle käes,
nii tore on teid jälle näha,
kallid sõbrad, veel!"
- Tarmo Selter -
Sügise "bluus"
Suvest ette muutus trügis
nüüd ongi jälle sügis
ja see ei sobi mehele nagu mina
miks - saad teada sina;
lehtedelt kaob rohelus
kaob taimedelt lopsakus
päevad on aina pimedad
ja ilmad jälle koledad;
üha uuesti sajab ja tõuseb torm
ei sobi see õueskäiale mitte üks põrm
üha kiiremini päike loojus
sügisega ära kadus kaunis soojus;
lapsed peavad minema kooli orjama
igasugu asju pähe raiuma
on asi sitt, kui hakkama ei saa
ning kaasõpilastega ei saa läbi ka;
kuidas sellist aastaega sallida
kui on võimatu seda nautida?
tahaks saastale joone alla tõmmat .....
Häbi rahvale
Tahan minna tagasi minevikku
mil Eesti polnud sellinne peldik
kontroll määrab eriolukorra tulevikku
pidanud see range olema algusest saadik;
meil nakkumine hakkab ületama naabreid
iga päev haigestuvus suureneb
loen internetis tõusvaid numbreid
kindlustunne minulgi hõreneb;
küll tuleb see aeg
kui kevadel surnud üle 1000 haige
nüüd tõbised mu tädi tütar ja poeg
pandeemia lõpp pole helge;
hoidke distantsi, palun
oma oraga võõraid eemale torkan
ise veel tervete sekka kuulun
ja lolle kividega viskan
Metall pühvel
Kaugel Hiinamaal elab pühvel
metallist sarvikul nimeks Junn
2021 on uus elujärg
lauta siseneb Tširi Piri Pinn;
hiinlane sarvikut austab
veise kõrvale lipsab
teda talutöö ootab
nüüd looma lüpsab;
metalliga on lihtne
sellel vänt kõva 24/7
Tširi Piri loomaga ühtne
seda see aasta hoolitse;
haarab sugutist, see püha
see laudanaise ülesanne
särab metallist härjaliha
ja pigistab välja õnne;
valget kreemi müüakse
see hiinlaste rahvameditsiin
seal igasugust sitta süüakse
neile jobi etem, kui vaktsiin
Uus ja hea
Vana aasta kaduvikku
kaob koroona maitse suus
Pärast ilutulestikku
tuleb äkki täitsa uus
Uues õnnelikus järsku
kaovad mustad mõtted vanad
Peagi uue mure värskus
jätab vanast ainult kenad
Koroona harvemaks küll muutis
peod kuid andis meile aega
näha kõiksust ja kes suutis
sai enda/pere sisse kaeda
Uuel aastal põhjapõder
toob jõulukingid jaanikuus
Maskist ilmub kadund sõber
on sõprus tugevam ja uus
Salajased silmad
Salajased silmad,
säravad pimeduses.
Kollamustad juuksed
lehvivad tuultes
Lahkus sul piiritu,
sõpru sul häid,
pole Sa jõuetu.
Nüüd kaitseväes käid.
Mina nüüd igatsen
ja armastust tunnen.
Sinust vaid mõtlen
ja huumorit õhkan.
Tunded kasvavad
ja sees tajun soojust.
Teised vaid aimavad,
Sina jahid helgust.
Aastaring
Pikkamisi aasta sammub,
seljas kaksteist kuud,
rassib,laubalt higi pühib,
elu sund on nii.
Igal kuul on omad mured,
rõõm, saatus, lein,
aastal ring saab varsti läbi,
koorem kahaneb,
ons siis sellest kergem,parem,
ei tea ütelda,
kaks kuud tal seljas,
veel on vedada.
Taevatrepp
Tavaliselt kõige lõpus
koidab sulle algus -
tunnel või siis miski muu,
mida täidab valgus.
Üllatunult vaatad ringi,
millel juba käisid -
rada, mille kõnnijälgi
tehes uudne näisid.
Siiski-siiski, kõrgemale
kerkib aina see...
Elu jooksul taevatrepiks
muutub iga tee.
/Mari*Uri/
Lehed on langemas ära
Lehed on langemas ära
linnud on lõunamaa teel.
Mina ei lahku veel täna
mu aasta ei ole läbi veel.
Vihisemas novembrikuu tuuled
sünged õhtud hingel veel ees.
On külm, kuid kaebeid sa ei kuule
tea, et ma pole selline mees.
Kevadet võiks ette mul heita
ei uskunud, et sügistki näen.
Eks sügisvihm jäljed nüüd peidab,
tean, et ta püüab kõigest väest.
Ja lehed on langemas ära
ja linnud on lõunasse teel.
Kui sulgeb uks, avaneb värav
ja ma tean, ma pole läbi veel.
Kui hommikud ühtlaselt hallid
ja kibedalt maitsevad ööd
võta kaasa, mis kallis
ja ülej .....
Vaba maa ...
Meid ühendab sünnimaa püha, kannab hoolt,
säilitades rahva , kauni keele milles suhelda.
Ta randa , kõrguvaid metsi , viljakast mulda,
vaba meri embamas mitme ilmakaare poolt.
Iidsed veel seisavad linnad , kaitsnud meid,
linnuste ahelad , külad mis toitnud rahvaid.
Talud, kus täna veel tütreid, poegi vahvaid,
õitsengul püsivad , harivad esiisa põllumaid.
Saabunud vabadus tasa unest äratab isamaad,
aastaid elanud võõrvõimu all , eksinuid rajalt.
Kulgeb kust õnnele tee , pärime tuleviku ajalt,
lipp seni sinimustvalge , ehtimas kodumaad.
Hansi!!!
Hinges igatsus ...
Kodulinna melu videvikku rauges,
teekäijad üksikud kiirustasid veel.
Öö vaikuses õrnu helbeid langes,
seal ridamisi sinu jäljed , jäid teel.
Läksid kauaks ei tagasi , saa tulla,
kodusoojus siin ootab igatsev hell.
Pillgi nukker pole kõlamas ta trall,
iga klahv kus sinu , südamele valla.
Kuis oodata nõnda aastaaegu,kuid,
kirju , täita luules terveid vihikuid.
Aeg kiirelt aastaid elulõnga koob,
ka kohtumise päeva ligemale toob.
Hansi!!!
Viimane pidu ...
Meil minemisel , alati suur rutt,
jääb poolikuks hüvastijätul jutt.
Jättes inimesed kes sulle kallid,
oled nendega vaevu keda sallid.
Kas hetkel pisut vale oli arusaam,
või liialt ligidal asus raudteejaam.
Nii kiirelt kodust viis sind rong,
tagajärjeks aastaiks, vangi kong.
Pidu seal veel jõudmata sul alata,
peatas elu kauaks mis siin salata.
Võõrsil eksid , pahe laial - teel,
kitsa - raja õige , leiab sinu meel.
Hansi!!!
С новым годом!
Оставим все невзгоды позади,
Простим всех, кто нам лучше жить мешал,
Ведь лучшее как прежде впереди,
Проверим, что нам новый год послал...
Кому любви, семейного уюта,
Кому немного сладости победы,
Желаю всем, что это было круто!
Чтоб радостнее были все советы!
Пусть каждый день сияет, словно солнце!
Обиды, гнев вам вовсе не к .....
Päikeseaeg meile ...
Koos rändajad ruumis - ajas oleme,
seab ta tunni ,mil sünnime ,sureme.
Aasta ringid , veel olla , eluteel sel ,
loeb kiirelt kokku , meil päikesekell .
Planeet Maa , leid kõiksus imedest ,
safiirina särav , kivi tükkide , seest .
Andnud elu , mis kalleim , kinkidest,
tänud lõputud meilt ,talle südamest.
Sünnipäevapühendus
Sünnipäev või sünniöö – hakkab vaimu tunnitöö.
Algas sul’gi suund ja siht, igal rajal eri kiht…
Igal aastal visa hing
hoiab hinge –
veel üks ring…
Kas ma jõuan, kas
ma saan… Tõusen taeva,
laskun maa’n…
Sünnipäeva ühendus ongi parim pühendus.
Sel vast ongi tähendus – mis kõigi meie lähendus…
/Mari*Uri/