Sõnale aasta leiti 1299 luuletust
Vee - tiiger
Mu nimi on dr. Moreau
ja teen inimestest loomi
ristada võõraid geene on au
ja keegi mind ei noomi;
sest olen enda saarel
kuhu mereturiste meelitan
tuleb neid igal kaarel
hiljem karvu neile keevitan;
puuris endine sekretär
kellele panin tiigrinaha
ja see pole väär
olla minu kiskja ei tee paha;
mu kiisuke lõriseb
läbi imbunud veest
pikkade küüntega klõbiseb
tean, et ootab peremeest;
sügan ta kõrvatagust
ja alasti keha silitan
laiutan sekretäri sabaalust
ning oma pükse langetan...
Linnutiivul
Linnutiivul lendamas
uus aasta
Puudutades taevast ja maad
Suunda tuulesuu tal näitab
vahest kiirustki
maha võtma peab
Uuel aastal
korda saata palju
Tühjad kohad täitma peab
kui üle aega
siis saab ka nalju
mida elu ette seab
Nõnda aastakene tõttab
Siia,sinna samme seab
Aastavahetus
Kui parimad palad on söödud,
siis tulevad uued road...
Kõik daamid on üles löödud,
on kraamitud kapid ja toad...
Kõik mehed on laudade taga,
neil mõndagi käes ja peas...
Ja keegi, ei keegi ei maga,
sest tore on -
halvas ja heas...
HEAD UUT AASTAT!
/Mari*Uri/
Uus on kõik
Uuel aastal uued hetked,
mõttelennul uued retked,
hingekeeltel uued helid,
mõned vaiksed, mõned valid,
kirjutades ajas ridu,
uusi hetki, elu ilu,
veidi kurbust, pisaraid,
kogemusi valusaid,
millest saab vaid õppida
uues aastas astuma,
luues nõnda oma lugu,
oma hetki, oma elu...
- Tarmo Selter -
Pisut kurb on minu meel
Pisut kurb on minu meel
sel vana, vana-aasta eel
Häid ja halbu mälestusi
kuhjaga jääb maha
Lumi peidab käidud jäljed
matab rajad maha
Vanakraami kambrit veel
koristama pean
Sellest saaks mul kergem,
seda tean
Uuele jääks jalgu
ja see ei oleks hea
Vana-aasta sammub
kipras kulmuga
kuid uue aasta hakul
uut aastat tervitab!
Elagu uus aasta
šampanja vahutab!
Sügis tuleb
Sügis vihmapilvedega
hiilimas on ligi,
suvi sinitaevakarva
ongi kohe läbi,
lehti laotab üle maa
ja taeva öine külm,
luues värvipintslitega
leheilu küll,
hõisates nii üle maa:
"On sügis jälle käes,
nii tore on teid jälle näha,
kallid sõbrad, veel!"
- Tarmo Selter -
Sügise "bluus"
Suvest ette muutus trügis
nüüd ongi jälle sügis
ja see ei sobi mehele nagu mina
miks - saad teada sina;
lehtedelt kaob rohelus
kaob taimedelt lopsakus
päevad on aina pimedad
ja ilmad jälle koledad;
üha uuesti sajab ja tõuseb torm
ei sobi see õueskäiale mitte üks põrm
üha kiiremini päike loojus
sügisega ära kadus kaunis soojus;
lapsed peavad minema kooli orjama
igasugu asju pähe raiuma
on asi sitt, kui hakkama ei saa
ning kaasõpilastega ei saa läbi ka;
kuidas sellist aastaega sallida
kui on võimatu seda nautida?
tahaks saastale joone alla tõmmat .....
Häbi rahvale
Tahan minna tagasi minevikku
mil Eesti polnud sellinne peldik
kontroll määrab eriolukorra tulevikku
pidanud see range olema algusest saadik;
meil nakkumine hakkab ületama naabreid
iga päev haigestuvus suureneb
loen internetis tõusvaid numbreid
kindlustunne minulgi hõreneb;
küll tuleb see aeg
kui kevadel surnud üle 1000 haige
nüüd tõbised mu tädi tütar ja poeg
pandeemia lõpp pole helge;
hoidke distantsi, palun
oma oraga võõraid eemale torkan
ise veel tervete sekka kuulun
ja lolle kividega viskan
Metall pühvel
Kaugel Hiinamaal elab pühvel
metallist sarvikul nimeks Junn
2021 on uus elujärg
lauta siseneb Tširi Piri Pinn;
hiinlane sarvikut austab
veise kõrvale lipsab
teda talutöö ootab
nüüd looma lüpsab;
metalliga on lihtne
sellel vänt kõva 24/7
Tširi Piri loomaga ühtne
seda see aasta hoolitse;
haarab sugutist, see püha
see laudanaise ülesanne
särab metallist härjaliha
ja pigistab välja õnne;
valget kreemi müüakse
see hiinlaste rahvameditsiin
seal igasugust sitta süüakse
neile jobi etem, kui vaktsiin
Uus ja hea
Vana aasta kaduvikku
kaob koroona maitse suus
Pärast ilutulestikku
tuleb äkki täitsa uus
Uues õnnelikus järsku
kaovad mustad mõtted vanad
Peagi uue mure värskus
jätab vanast ainult kenad
Koroona harvemaks küll muutis
peod kuid andis meile aega
näha kõiksust ja kes suutis
sai enda/pere sisse kaeda
Uuel aastal põhjapõder
toob jõulukingid jaanikuus
Maskist ilmub kadund sõber
on sõprus tugevam ja uus
Salajased silmad
Salajased silmad,
säravad pimeduses.
Kollamustad juuksed
lehvivad tuultes
Lahkus sul piiritu,
sõpru sul häid,
pole Sa jõuetu.
Nüüd kaitseväes käid.
Mina nüüd igatsen
ja armastust tunnen.
Sinust vaid mõtlen
ja huumorit õhkan.
Tunded kasvavad
ja sees tajun soojust.
Teised vaid aimavad,
Sina jahid helgust.
Aastaring
Pikkamisi aasta sammub,
seljas kaksteist kuud,
rassib,laubalt higi pühib,
elu sund on nii.
Igal kuul on omad mured,
rõõm, saatus, lein,
aastal ring saab varsti läbi,
koorem kahaneb,
ons siis sellest kergem,parem,
ei tea ütelda,
kaks kuud tal seljas,
veel on vedada.