Sõnale aasta leiti 1296 luuletust (top)
Mu naaber on pervert
Naaber viidi kohtusse
ta mu peret halvasti mõjutas
politseis nägin ta arvutisse
seal lugesin, mida päevikusse kirjutas:
"Jälitasin Melissat edukalt jälle
see naine on jumalanna mulle
nii ma ütleksin talle
ning kirjutaksin temast novelle;
ta on õnnistus kõigile meile
ja kandis mu lemmik roosat kampsunit
nii ta oli palju armsam, kui eile
see naine on väärt miljonit;
luurasin teda põõsastes, seda tean
Alfa Beta õde on kaunis tibi
ei jõua oodata, kui ta põõsastesse saan
oo jee, beibi";
paistab, et munapommist ei piisanud
see pigem kõmmutas ta lo .....
Visaduse tee
Rutakalt möödusid aastad
ja sahtlid on konspekte täis.
Korraks heldid, kui tagasi vaatad -
algus raske meil kõigile näis.
Töö, lasteaed, kodu ja kool
virr-varrina segi on ajas.
Hetk tundus, et teen ainult pool,
siiski leidsin end tagasi majas.
Nüüd hinges on rahu ja vaikus
ja pisut ehk tühjusetunne.
Korraks õppejõu hääl meeltes kaikus,
siiski vajun nüüd rahulolu-unne...
Päkapikud, oi päkapikud!
Päkapikud võtnud pausi,
liugu lasta kõrgel mäel.
Ärkavad nad ammu enne teisi,
rõõmuderohke on päkapikkude päev.
Öötundidel liiguvad nad ringi,
siis, kui sina neid ei näe.
Ei koputust aknale mingit,
aknalaual vaid üllatusi näed.
Päkapikud teavad sinust kõike,
kas oled halba teinud või head.
Kas oled terve aasta abivalmis olnud
või äraütlevalt raputanud pead.
Jõuluajal pökapikud poevad hinge,
tunda annavad end seal
Päkapikkudesse usuvad emad, isad
ja armsad lapsukesed head.
Süda kutsub
Tule palun jõuluks koju,
niigi lõhkemas mul rind!
Tule kasvõi paljajalu,
ma ei lakka armastamast Sind!
Võin ju Sulle vastu tulla,
tuisuga või tuisuta.
Süda kutsub Sinu juurde,
ütle vaid, kus viibid Sa?
Igal aastal jõuluajal
öötaevas pimedas,
vilgub üks tähekene, mulle särab,
siis tunnen, et oled mul nii lähedal.
Tule palun jõuluks koju!
Leia kodupoole tee!
Ekslend oled laias ilmas,
kas mind mäletadki veel?
Siiski kuusepuu toon tuppa,
ehtimine rõõmu teeb.
Igal riputatud ehtel
üks südamesoov on sees.
Küünlavalgus jõudu annab,
muremõtted eem .....
Jõuluvana ootuses
Jõuluvana tule juba
ühes päkapikkudega
valge lumi katab maad
saaniga nüüd sõita saad
Oodanud olen terve aasta
olen olnud kukupai
jõulusoovidestki juba
pikk nimekiri valmis sai
Kui sa praegu ei saa tulla
saada päkapikud külla
aeg siis mõõdub rõõmuga
rõõmud eal ei otsa saa
Aasta vahetub
Kella löögid viivad möödanikku,
uus aasta saabub, kust kõik algab.
Süda täis lootust, unistusi sees,
koidikul algab uus aeg taas.
Rakettide sära taevasse tõuseb,
õnnesoovid lendavad tuule tiivul.
Koos sõprade ja lähedastega,
astume sammu uude homsesse.
Vana aeg jääb mälestuste varju,
uuel lehel meie lugude algus.
Aastanumbri vahetumisel võime tunda,
uut lootust, armastust ja rõõmu imelist.
Kodumaa
Kodumaa paene, siin tuuline taevas
sombused päevad ning jahedad ööd
kadaka jonni me rõõmus ja vaevas
kukega üles - ehk õndsaks teeb töö
eestlaste maa old see kivine pinnas
tuhandeid aastaid, ta kõikegi näind
aegade hämarast ühtsus on hinnas
võõrastel meeltel siin kehvasti läind
rannake paene, sel toimunud lugu
kindlalt meid toetamas, püsime teel
edasi homsesse maarjamaa sugu
Ela me rahvas, me kodu ja meel!
Aastavahetus
Vana- aasta läheb ära,
uus uksele koputab.
Kõik, mis oli halb ja paha,
jääb nüüd meist kaugele maha.
Jõuluaeg oli kaunikene,
hingel, südamel rõõmukene.
Kui vaid rahu alles jääks,
palutud sai iga päev.
Iga jumalama päev,
et kallis rahu alles jääks.
Varakevadel
Kevad puudeladvus piilub,
mahe tuul teda meelitab.
Varakevadele tuulesilma pilgutab,
õrnusi huulilt sosistab.
Jääpurikatel nüüd põli on läbi,
suureks paisuda räästa all.
Lumememm,kes õuel veeretatud,
oi,kui palav hakkab tal!
Kevad lumehange noolib,
peitu poeb ta rüppesse.
Vähehaaval päästab valla,
kevadised suurveed.
Kevade sõber päikene,
tõttab appi temale.
Oma soojad päiksekiired
pillutab üle kogu maa.
Orus,aasal,metsas laias,
pidu võib nüüd alata.
Ülased ja sinililled,
kuulutagu kevadet!
Rändelt tulnud linnukesed,
peatugu nad ikka si .....
miljardeid aastaid Universum
Sind kaua armastanud olen
vahel näib justkui tuhat aastat
me päikses olnud kõrvu koos
ema rahutu pilk meid saadab
üks meil olnud päevas palavas
kui õlipuul Hispaanias jahe vari
üks sinimeri
kõrgusesse kaduv taevas
öös pimedas
kui kinni hoiame üksteise kaelast
miljardeid aastaid universum
justnagu oodanuks
millal Sind suudlen
puudutan luules
koos näeksime augustikuud
ehast värvub kuidas
õhtul aknal valusalt ruut
rohi kulust
rohi kulust juba
läbi on kasvanud
ülal lumepilvede asemel
kahused valged pilved
teed tahenenud kased
hiirekõrvul millegipärast
hüütakse säärast miljonite
aastate pikkust loomist
taeva all kevadeks
koos olla selles kulgemises
kus võilillel õies kollane leek
puudel heleroheline
suureks kasvab leht
Emajõe veega
pesed hommikul nägu
männikus õhtuti kukub
kaua kägu
Suvepuhkusele!
Näe, kevad lehvitab, teeb pai!
Soe päike suve algust teatab.
Meil kolmas aasta otsa sai -
kõik õppetööga seotud peatab.
Taas õpetaja jagab mappe,
neis te enda tehtud edusammud.
Ka emmed koristavad kappe –
sa kärsitusest trepil tammud.
Nüüd aeg teid suveteele viib
ja päike pruuni jume annab.
Toob naeru näole kirjutiib
kui tuul ta maasikale kannab.
Aeg edasi kuid ikka rühib
ja sügis piilub õunapuul,
tuul sügislehed kokku pühib
me kohtume taas naerusuul.
Lumest vabanenud kõrrepõld
me midagi ei tea sellest
mida tähendab põllule
igal kevadel olla uuesti põld
ja niimoodi tuhat aastat järjest
terveks suveks odrale rukkile
nisule saada koduks
pilvise taeva all üks lahja mullast lapp
astritele peenral õunapuude all
hallani õitseda
mida tähendab mäele
olla miljoneid aastaid mägi
Niilusele tuhandeid aastaid
kõrge pilliroo vahel
voolata oma sängis
granaatõunapuul mägedes
lasta uuesti õitseda leekivalt
oma erkpunastel õitel
ookeanil Euroopa ja Ameerika
vahel olla silmapiiri tagagi
miljoneid aastaid
tuulte käes ääretu ookean
Talv
Talvega tuleb kõike jagada-,
külma, tuisku, libedat.
Talvel on palju ilusat,
pehmet lund, rõõmu säravat.
Veel lumehanged kõrguvad,
kelgusõidud on vingemad,
lumememmed sirguvad,
jääpurikad räästa all helgivad.
Talvega tuleb kõike jagada,
tal on mida pakkuda.
Talvel on rõõme kuhjaga,
silmailu otsata.
maal kui voolu pole
kuskilt aastate korra alt
tuleb meelde
kuidas vanaema
õlilambil tahi keeras
väikseks puhus
lambi kustu
öö ja pimedus tuleksid
tuppa lapse silmas kestaks
magus uni hommikuni
ega ma hästi siis aru ei saanud
taht alles suitses kust tuli
äkki tuppa pimedus
aastaid võttis enne kui mõistsid
see pole midagi muud
kui üksnes valguse puudumine