Sõnale aastad leiti 106 luuletust
midagi segast
ma ei tea millised on
järgmised read
millegi selitamiseks
ja kinnitamiseks mis
paberile kirjutame
aja möödudes
mis ära ehk tuleks
põletada
taastada algtühjus
loomise vaimu jaoks
kust võtta need õlad ning meel
mis ära suudaksid taluda
selle ootuse ja pimeduse
pillikeelena katkemise
vere valgusesse viskumise
vastu hetke hõõguvaid servi
*
kas tõesti ajast
muud järgi ei jää
kui Su olnud arm
valu täis silmavaade
mu öödes unetutes
see aastate pärast
eha tähena särab
hommikuks kaob
taeva sinasse ära
Päris hea
Kerttu ja Silver olid olnud lapsepõlvesõbrad ning olid alati väga lähedased olnud. Nad käisid koos koolis ja veetsid palju aega koos pärast tunde. Kuid kui nad said keskkooli, hakkasid asjad muutuma.
Kerttu tundis, et Silver oli hakanud teda ignoreerima ning hängis rohkem teiste tüdrukutega. Ta oli pettunud, et Silver oli oma uued sõbrad valinud tema asemel ning tundis end maha jäetuna. Ta otsustas, et ei taha enam temaga suhelda ning ei vastanud enam tema sõnumitele ega kõnedele.
Silver oli üllatunud, et Kerttu oli tema vastu nii kuri. Ta ei teadnud, mida ta oli valesti tei .....
mu öödes jälle
räästad ladisevad
päeval päiksest
kilgendab iga
katuselt langev tilk
tee ääres
kärjelisel hangel
valgel sinitaeva pilvel
pungal oksal sulavee nirel
peatub kauaks nüüd pilk
sest pähe tõuseb
kummaliselt
kevade kerge kilk
kui räästa all
teeb loik solk-silk
silk-solk
TÜTRELE V (ONGI KÄES SU MIKSID)
Ongi käes Su miksid,
minu armas laps.
Mitte, et ma keksiks:
juba oled kaks!
Pisut hakkad vastu,
öösel nõuad pai.
Aga poed siis kaissu -
oled minu vaid.
Iseloomu näitad
ja vahel ajad jonni.
Kui ma Sind siis paitan -
palud minult kommi.
Mõned rõõmuaastad
olen olnud Sinu isa.
Ma südamesse vaatan
ja ootan rohkelt lisa!
Lapsepõlve maa
Läevad mööda aastad linnutiivul
nagu põgeneksid kuhugi.
Kui peatuks aeg ja seisatuks veel viivuks,
mind lapsepõlve maale jälle viiks.
Ah võta mind sa kaasa lapsepõlve maale,
ma sinna tahaks minna ja seal me kokku saame.
Ah võta mind sa kaasa unistuste maale,
ma sinna tahaks jõuda, kord seal me kokku saame.
Rohi rohelisem oli siis veel
ja jões voolas selge allikas.
Hobu sõitis tolmavatel teedel
ja linnulaulust helises seal laas.
Kuidas saaksin tagasi kord minna
kui suletud on minevikku tee?
Vaid mälestustes vahel jõuan sinna,
nii armsad on minule nüüd need .....
Jätkub
Sind kohtasin,
kui maailm oli parem paik.
Olime alles lapsed,
suureks kasvamist oodates.
Mu pilgu sa püüdsid
ning panid mõtlema tulevikule.
Selle maha salgasin,
polnud ma ju keegi.
Oleme suureks kasvanud
ja rohkem õppinud.
Pole me enam riiukuked
üksteise kaela kallal.
Alla surusin oma tunded,
kõik need aastad tagasi.
Sinu helge naeratus
tagasi tõi nad.
Kuid hetkel see lugu
peab sinnamaale jääma.
Pole see läbi,
jätkub veel.
Hingega kooskõlas
Hingega kooskõlas me alati käisime
käsikäes
ma kuulasin iga ta sõna, iga ta lauset
ma tundsin, et olen ühendatud ja üdini hea
ei tahtnud kellelegi liiga
ometi mu enda mustrid lõhkusid paljusid inimesi
ja tegid neile liiga või koguni kurja
hajameelne ja endasse tõmbunud,
ma ei ole suhteinimene olen ma alati kõigile öelnud
aga mis hinna eest
suhtes olles kordi ja kordi kaotanud iseennast
lugedes kvantiteeti üle kvaliteedist
arvates et aastad loevad, et see on suhte tugevuse sümbol
kui tegelikult avastan ennast mõttelt, et loeb kvaliteet
kvaliteet, kuidas aega koos .....
Porcupine Tree - Russia On Ice
sa arvad
et ma olen selle ära teeninud
sa ütlesid
et ma olen loll
kõik mu mõtted
on nagu kivisüsi
aga "venemaa jääga" põletab augu
ei suuda joomist peatada
ei saa lõpetada olemast mina
kui ma sind kutsun
kas sa tuled
ja kas päästad minu?
ma näen
et kogu asi kukub kokku
ma põletan selle maha
no mida kuradit sa ütlesid?
sa ütlesid
et vihkad mind sedasi
see on kõigest aja küsimus
piisk ookeanis
märkimisväärne liikumine
selle külmaga ei sula midagi
aga "venemaa jääga" põletab augu
ma näen
et kogu asi kukub kokku
ma puhun selle pikali
no mi .....
vaade aknast
männi rohelistel okstel
lumi valge seda nähes
elu haljus puhtus valgus
teevad meele tusast malbeks
ka hämaras detsembris
ööl mõnel kargel
kui metsa kohal
Suurt Vankrit härga hunti
peremees Peedut kohtad
nende kannul silm
Linnuteel ehk aastatuhandeid
veel kaasa läheb taevast tonksab
*
nagu majal räästad
millal tilkuma hakkab
mu lumevalge
talvest tardunud meel
puhtaks sulanuna
ta leian eest
kui oksal pung
läheb lõhki tund
aknad pärani on
palavusest valla
meel üleni on selle
hetke sees kuhu päike
valgust aina juurde kallab
.....
Stevie Ray Vaughan - Couldn't Stand the Weather
Läbi selle elu äri
Teen lärmi, kui mul on vaja
See pole nii naljakas, kui asjad ei ole korras
Siis aitab issi käsi sind läbi näha
Magus nagu suhkur armastus ei uhtu minema
Saja või paista, see on alati siin, et jääda
Kõik need aastad, mis sina ja mina oleme koos veetnud
See kõik, me lihtsalt ei pidanud ilmale vastu
Nagu rong, mis peatub igas jaamas
Me kõik sipleme katsumuste ja kannatustega
Hirm poob mehe, kes seob kokku enda aastad
Takerdunud argusesse ja nutab kõiki enda pisaraid
Muutused tulevad enne, kui saame kasvada
Õppige neid nägema, enne kui oleme liiga v .....
läheme filosoofiasse
ikka veel küsid
jaksad seda ikka ja jälle teha
kellelt küll ometi
mis on aeg
kas soola asemel
meres
lahustub temas elu
jättes vastamata
sellele kus võiks
või peaks
teistmoodi olemine
sinu arvates olema
küsi ookeanilt või mäelt
teelt mis viib järsakust alla
lillelt ja linnult õhus
metsalt mis praegu raagub
liftilt korrusmajas eskalaatorilt
millel seisad tõusmaks
Londoni metroost
tänavale kus nad peaksid
selle asemel kus praegu on
siis olema
miljardid aastad on kulunud
kulub veel evolutsioonil milleks
vist parem oleks suu vaikiks
sellest .....
Emale
Uitab endistviisi üksildasel nõmmel
rada, mida unelmates käinud.
Sireleisse kaotatud õnne
nutan vaid, sest see on jäävalt läinud.
Toomingate valendaval puul
mõte tahtmatult teeb omi käike.
Ununenud tundeid laulab tuul,
aastad saavad erilise läike.
Siirassilmne, puhas andekand
üle taeva habrastiibselt kajab.
Hinged lehekuiselt pakatand,
istume, ja toomevihma sajab.
Ei tea mida oodata
Inglise vanasõna ütleb
et vanat hobust ei võeta tõlla eest
noorem tarkuse üle mõtleb
kuidas see võib rünnata igat naist ja meest;
nt. ilma tööta pole muud
kui vaadatagi päev läbi välja aknast
nii muudkui mööduvad aastad ja kuud
seinte vahel haletsedes ennast;
mõnel süda haige
mõnel luud valutavad
mõnel vererõhk kõrge
mõnel mälestused kaovad;
võib jääda ajas lõksu
oskused ja enesikindlus kaob põrmuks
olemas pole mingit nõksu
et midagigi ometi toimuks;
elu penskarina ilma aktiivsuseta
on väga nõme
kõik käib avaliku eluta
nii pole ei hu .....
Ainult loodus tunneb mind
Kui meest tõesti nii raske ohjata
on me veedetud aeg ilmaasjata
kuis oled läinud, teen mis tahan, kuidas ja millal tahan
vahest tunnen, et sind ikka vajan;
pärast kõike me enam välja teeme
kuni üksteist võtame nii, kuidas oleme
isegi sina igatsed tiiva all kedagi
aga nüüd pole alles midagi;
ainult loodus tunneb mind
Refr:
olla omaette pole vaev
aga mu süda murdub iga päev
ning sellest lugu ei pea
kui üksteist me endiselt ei tea;
sest, mis mehe & naise vahel
ei küsi valu sool me kahel
nüüd üksi taevast vaatlen
ja nii ma mõtlen...;
ainult loodus t .....
Mina
Mis minust saanud on,
nii vanana istun siin,
mattes hea sõbra,
mõtlen iseendagi valusatest päevadest
kui enam ei oska ei jaksa
sooviks vaid vaigistada seda valu
Aastad kogunevad, aga minu tuum on sama,
see avaneb ja avardub, aga mina olen mina
aina mugavam, aina mina ise,
aina rohkem mitte hooliv sellest
kuidas võib nähtav olla mu väline ilme teistele
püüan hakkama saada eelkõige iseendaga
Kui taotlus on tehtud, et lapsi ei tule,
võin ma oma helesinise kleidiga kivil istuda
ja ennustada veepeegeldusest sügavuti minekut
aga...
kas ma tunnen ennast rõõmsana? .....
mõned read
Lille!
Sinu loodusluuletuste side elava loodusega on nii suur ja sügav, nagu see on olnud tuhandeid ja tuhandeid aastaid inimestel enne linnadesse kolimist. Mulle meenutavad Su värsid irokeeside tänupalvet loodusele. Vanade indiaanlaste meelte üheks saamine Kuu, Päikese, maa, tuulte, vihma, loomade, lindude, kaladega .. oma õpetajatega. On midagi säärast, mida inimene võiks endas taastada. Lisan lingi nende jaoks, kes soovivad sellise maailmaga pisut tutvuda. https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/76164779/indiaanirahva-toetuseks-haudenosaunee-ehk-kuue-rahva-liidu-tanupalve
Aitäh, Sul .....
kevadest suvesse
kõik ilmas suur on
pilv udu lehm
teede pori tolm
ruuge vahtraleht
päikse tõus ja loojumine
lume minek
loigu kortsuline virve
tema kuivamine
nagu aknast mets on näha
üks päev
siis kuu siis aastad
samamoodi haljas kähar
on hetk
kui teda vastu valgust vaatad
ole õnnistatud
kel laual on lahti
hetkete hurmav raamat
kes nende üle peab vahti
väsi neilt valgust saamast
*
nii lahti päev
nii suur on õitsemine
kes nüüd ei joobu
ei vääri elu imet
kui nüüd ei võta
sel kinni käest
siis ütle
millal
millal
üleni end päeva pillad
juuniga sa üksi .....
Russia On Ice
sa arvad
et ma olen selle ära teeninud
sa ütlesid
et ma olen loll
kõik mu mõtted
on nagu kivisüsi
aga "venemaa jääga" põletab augu
ei suuda joomist peatada
ei saa lõpetada olemast mina
kui ma sind kutsun
kas sa tuled
ja kas päästad minu?
ma näen
et kogu asi kukub kokku
ma põletan selle maha
no mida kuradit sa ütlesid?
sa ütlesid
et vihkad mind sedasi
see on kõigest aja küsimus
piisk ookeanis
märkimisväärne liikumine
selle külmaga ei sula midagi
aga "venemaa jääga" põletab augu
ma näen
et kogu asi kukub kokku
ma puhu .....