Sõnale abi leiti 1398 luuletust
Abi *
kümmekond aastat hiljem
ma seisatan
ja mõtlen,
et kellelgi on mu südamefilm
mu südamelöögi sagedus,
millest saaks teha nii filmi, heliklipi,
kui ka gifi või muu IT-värgendusena maha müüa - rahaks teha
broken hearted girl
süda lõi ka seekord kiilu hinge vahele
nulltolerants draamade suhtes
mis võiksid morjendada mu igapäevaelu
rõõmuhetki
ma näen ennast tegemas midagi,
mida ma ei arvanud, et kunagi teen,
loobumas raamatutest, sõnade sõnadest,
mis oma aja käigus valesti hoituna,
on muutunud lugemiskõlbatuks
ja Lev Tolstoi "Poisiiga" asetus mu lauale
n .....
Hilistalvine püha vesi
Päike paistab, aga ilm pole soe
seega joodik ei jookse ümber poe
asjatu trenn on kiirem, kui kevad
ikka mööduvad külmad päevad;
ning ma ei viitsi kusele minna
vetsu tüütu marsuut sinna
eriti öösit oma sängis
põis minuga mängis;
sellepärast kusengi pudelisse
oma tilliga eri suuruses aukudesse
ühel teisest on rohkem mahti
soristan mõnuga, ei peeta vahti;
kord läinud kollase mahutist paljuks
isegi praegu on kaugel WC uks
seega "limonaadi" kõik haaran
ja seda vihmarennist alla valan;
joodik ägiseb betoonteel
ikka külm tunne veel
sest talv endieslt AMM .....
Sinu boyfriend
Ae, kauntar, tead mis ma arvan?
on moment, mil ma nähvan
kui vaatan ja kuulan, mis TEMA ütleb
sind oma nahaalsusega nuhtleb;
mingu persse see "mees" su moblas
su eraelus ta niigi sobras
ning veel teda orjad
miks ta ihasi ja soove sa korjad?;
Refrään:
sest sinu boyfriend on sitapea
ta pole üldse hea
sa oled kodus ilma temata
ei jäta ta sind ilma kontrollimata
see vend võib mu perset lakkuda
mil teisi naisi tahab ta nikkuda
miks ta nii küll sulle teeb?
sellele mõeldes sitt mul keeb;
isegi su sõbrantsid teavad ta maha jätta
jalaga perse anda ja minevikku heita .....
NATO
NATO, võta tiivad selga
ja lenda üle Ukrainamaa!
Vaata kõrgelt taevast alla,
silmi ära kinni pigista!
Oled suur ja võimas sa,
Ukrainale appi tõtta!
Muidu surra võib see maa,
mis kistud julma sõtta.
Seal tapatalgud täies hoos,
liikuma pandud on põgenike-voor.
Emad rinnalastega istuvad keldrites
vanurid kinni hoiavad oma kodudest
Ei mahu lihtsalt hinge see,
et kuskil lebotab üks mees,
üks mees, kes vägesid kamandab,
röövretki juhendab, tapatalguid korraldab.
NATO, aita lõpetada õuduste õudus!
Luik
Luiged läinudki,
lumi taga
Üks kaunis luik jäi parvest maha,
ta üksi külmas tiigivees,
kael pikka,hirm on silmades
Saiatüki talle viskan
selle noka vahelt välja lükkab
Vist liiga kurb tal meeleke
või uhke on ta veidike
Varsti tuleb tali karm
tiigike siis jääkane all
Valge luik,kuhu minna tal
ei aita ka säravad tähed
taeva all
Ma senikaua siin nüüd passin,
kuni luigel'e abi otsin
Ei saaks rahus olla ma,
kui tiigivees tuleks tal külmuda
Küll kuskil leidub paigake,
kus rahus möödub talveke
Oi,mis rõõm ja õnn on see,
kui kevadpäike sulatab tiig .....
Turts,turts Siilukene
Turts,turts
ukse taga
Tulen,tulen
tulen juba
Seal mu väike sõbrake,
okkaline siilike.
Siiluke,miks nii vara,
oled juba ukse taga?
Arvasin,et magad veel,
kevad alles kaugel teel.
Oi,kui märjad on sul käpad!
ninaots on vesine,
okkad madalad on kehal,
oled nõnda hirmune.
Kas ehk külakoerad kurjad,
leidsid sinu lume seest?
Ja siis pagema sa pidid
kiirelt oma elu eest.
Nüüd külakoerad jäid klähvima
ja saagita,
sind ei jäetud kaitseta.
Kuivatan sul okkakesed,
et nad muutuks tugevaks.
Tassi piima kallan sulle,
piimakest sa armastad.
Turtsu,turtsu
S .....
Mina palusin
Kas käisid täna kirikus?
Mina käisin küll.
Kas said endale andestut?
Mina palusin.
Kas pihtisid maailma muresid?
või hoopis vaikisid.
Kas punast veini rüüpasid?
Mina palusin.
Kas tundsid ülevat tunnet,
kui laulis inglikoor?
Kas küünlaleegid
põletasid hinge,
kas täitus mõnigi soov?
Mina palusin.
Vallatu päkapikuke
Päkapikukene väike,
ringi tiirutas,
vahest kukerpallitas,
lumehanges püherdas.
Tippis oma jalajälgi
jälgedeta lumele,
piilus igast aknast sisse,
ei jätnud ühtegi vahele.
Jõuluvana päkapiku
saatis praegu luurele,
kallistused,kingitused
väheks ajaks ootele.
Varjupaigas kassid, koerad,
olid väga ärevil,
päkapikukene väike,
jõudis lõpuks nendeni.
Jõulueelset ärevust,
on kõikjal tunda taas,
üks väikene päkapikuke,
tast lumel jäljed maas.
Tähendus
Arvasin, et tähendan Sulle
päris palju.
Jah, arvasin, et tähendan Sulle palju.
Noh, siis lootsin, et tähendan Sulle midagi.
Jah, midagigi...
Aga siis anusin, et tähendaksin Sulle no nii natukenegi.
Aga, mitte midagi...
Jah, ma olin mitte midagi.
Valus.
See on kõrge kukkumine.
Jah, kukkumine.
Sa ei jalutanud minuga alla,
ei saatnud mind alla.
Sa lükkasid...
Ai, mul on valus.
Haarasin veel kuskilt kinni
poole peal,
nii väga püüdsin jääda
sinna poole peale.
Ma rippusin,
hüüdsin Sind,
Sa tulid...
Ja rebisid mu käe lahti,
kui Sul oli võimalus päästa. .....
Ootan lõppu...
Nüüd ootama jään oma lõppu.
Maailma äärel vaadates kuulates...
Ei sealt kosta kippu ega kõppu,
mõtlen pilku igavikku suunates.
Elu poole peale jõudis vaid,
seejärel saatus vahele segas ning
rebis lahti tõugates abistajaid.
Nüüd poolel teel heitleb mu hing...
Elu ilu
Sidekoeni südames
avatud on haavad,
kuni vaimu abiga
ükskord terveks saavad.
Mõni hing on õnnistus
ilma sündimata,
mõni raudse maskina
jätab kaeblemata...
Valgusena varjudes
hoidub reetmast end,
võõrusega harjudes
lõpuks kohanend.
Parimate soovidega
saadab saatus teda,
kuni seen või marjakobar
julgeb paljuneda -
kuni paksus vihmametsas
siristamas lind...
Nõndakaua hoiab elu
ilu kätel sind!
/Mari*Uri/
Hinge tõmme
Hingetõmbamisega
paremaks kõik teed,
vulkaanipursked peatad,
aktiveerid veed…
Rattasõidul rummud
jooksvalt trimmi pumpad,
kergel põdrasammul
elust läbi sumpad...
Lepatriinud lehekõrtel
ülespoole aitad,
pimedusse eksinutel
selge raja näitad…
Kust sa tulid?
Ma ei tea…
Aga ükskord sinna
tahaks mängu lõppedes
sinuga koos minna.
/Mari*Uri/
Soojad sõnad
Üles korjan soojad sõnad,
kokku hingan killud-mõrad...
Enam Niitšet ma ei loe -
olen avand teise poe.
Järgimise jälgi näen:
mõtte avastust ja kadu,
korjumise kurba koormat,
kadeduse põrmjat ladu.
Jüngri särk on pahupidi,
kaabu kuklast kukkumas –
huuled kuivad nurkadeni,
pere-semud hukkumas.
Tulgu taevas appi neile,
kel on jäänud tuge vähe
ja ka neile, kes ei palu
ega rännakule lähe.
/Mari*Uri/
Jagatud rõõm
Armastus rõõm on
jagatud teest...
See tee viib kord lahku,
kord kokku -
äärtes õitsevad ohakad,
orhideed,
kasvab maltsasid,
lopsakat rohtu.
Sellel teel kinni hoida võib
kaaslase käest
või tormata pimedalt
mööda,
põgeneda võib kellegi eest
kõigest väest
või teisi sammujaid
aidata mööda.
Armastus rõõm on
jagatud teest..
Sellel teel käivad
nägijad-uskjad,
käivad valgetes rõivastes vaimud
ja need,
kelle katted
hall-segused, mustjad.
Ja rõõmu kui sellist
on alati küll
neil, kel kallima palit on üll!
Seda rõõmu ei ole veel
iialgi vähe
.....
