Sõnale abi leiti 1589 luuletust
Nagu leetrid
Eile hävitas romaani rahvas
kesk- ameeriklased jalkas
nagu vanasti leetrid, mis uhas
põliselanike hõimude seas;
mida konkistadoorid tõid
endaga kaasa kullajahile
genotsiidid indiaanlasi sõid
nüüd võeti jalkas nad sihile;
7:0 oli puhas häbi
essal poolajal 3:0 lõppes
juba oli moraal läbi
siis veel 4 väravaga neid ära tappes;
sarnane nagu Brasiilia VS Saksamaa
tõesti eskalleerunud mäng
niipea taastatud ei saa
Costa Rica suur äng
Ekuador vs Katar
Kollane poiss ajakirjanduses
sisistas, et pakuti altkäemaksu
saanuks Katar võita ka mängides
ent lollitada komiteed ei tasu;
ja nii karma tuli tagasi
nende fännid meelt heitsid
jäi seis kaltsupeadele sedasi
et 2:0 kaotasid;
Lad - Ameerika riigile
kus pealmiselt neegrid platsil
poleks kohtunikul kostnud vile
saanud vastased eelise veel kahel väravail;
aga ise jäin rahule
kuidas läbi kotiti semiidid
kui ennast täis, ära mängule tule
iseennast põhja viisid
Katar 2022
Selle poolaasta parim sündmus siin
muidu telekat passida oli igav piin
Eesti meedia oli täis saasta
polnud huvitavat värki lasta;
nägin ära tseremoonia
ja kuidas staadioni ehitus oli agoonia
rikas, ent primitiivne riik on see Katar
ning inetu oli see lauljatar;
misasja Freeman seal tegi?
ning misasja publik veel nägi?
üks jalutu mees "kõndis", mis pisikene
küllap on ta autist, kui arvab et inimene;
maskott on nagu nagu näoga mopp
mis kaltsuks pesuruumi on tipp - topp
ei oskanud tšurkad ei tantsida
ning muidu läänemaailmale austust avaldada;
proua otse eetri .....
Sügislaul
Suvi läind ei kuku kägu
lehed jäänud tuulele
läbi sompus sügishägu
linnuparvi kuuleme
suvi läind taas sügis õues
aiateed na porised
tuppa kolid suvi põues
mälestustes sorides
hellalt sätid ritta hetki
suvesse mis kinni jäid
uuesti ehk kordad retki
vaimusillad läbi käid
sätitud kui pildid ritta
mälus sahtlid suleme
otsustame talveks pikka
minna talveunele
Selle aasta essa lumi
Eile lõpuks sadas lund
millest näinud und
essa kord see aasta
ja polnudki vihma - saasta;
ilmataadil kusehäda läbi
mille üle tundnud häbi
et suvel seda alla
soristas
nüüd sügisel mahedusega leevendas;
isegi pajutibud juba lahti
pidanud ka ma rohelusele vahti
mille pungad lehtpuudel olemas
nagu uus kevad algamas;
AHHHA - aga vat tali tuleb
kevadelootus ullikestel sureb
sest essa lumi maas
sellega olin seda lullat alustamas;
FAKT: vihm on kui kusi
ning ka muud nähud on täis üllatusi
nt. kui helbed maha sajavad
siis inglid ilmataadiga pihku taovad;
v .....
Kaarnakivi taak II
Jaanil koera kunagi pole olnud
ja nüüd tema kodus keegi koolnud
kolistab rehetuppa ukse taga
niipea peremees ei maga;
kui esikus jälle teha kolinat
kuulda vene k. läminat
Jaan tõuseb ja püstoli haarab
peeruvalgel tasa tatsab;
kaame limane lõust vaatab
end abituna jälle avastab
seekord punule paugu saab
teist korda oma lapse kaotab;
nüüd maetakse mustlane aida alla
ent kaarnakivi taak on endiselt valla
metsloomad haua üles kaevavad
peremehe lammaste asemel liha vahetavad;
uuel päeval kell kuus hommikul
uduga heinakuu koidikul
kargas mustlanna püsti uuest .....
lume valgust vaikust
sind tänan suvi
valge juuni
su pillamises kaua
sai olla meel
sinitaeva pilvede
astrite unustuseks
nüüd öö läbi hommikuni
maale sajab valge lund
meil unuks sootuks juuli
jääks silmapiiri taha
heleroheline kevadootus
lume valgust vaikust
aina rohkem päeva
hangedena kuhjuks
Printsess rüütlirüüs
Vapper rüütel, seisab mõõk käes,
Valmis lahinguks, valmis võitlema,
Kõigi eest keda armastab, kellest hoolib.
Rüütel seisab vapralt, kindlalt.
Kuid kui lähened talle -
Näed, et mõõk ta käes väriseb.
Rüütel on vapper ja valmis päästma,
Seda kes talle armas,
Kuid rüü sees peidus printsess.
Printsess kes ootab, et keegi teda päästaks.
Keegi ei küsi, mida tunneb rüütel,
Vaid ootavad päästmist.
Aga päästmist vajab ka üksik printsess rüütlirüüs- ta on üksi ja hirmul,
Rüü varjab pisarad, mõõk vaigistab valu.
Säran üksinduses
Olen täht kosmoses.
Hõljun, kuid üksinduses.
Säran, kuid keegi ei saa lähedale.
Helgin ja pakun teistele valgust ja soojust,
kuid mul endal on külm.
Mida heledamalt säran,
seda kiiremini kustun.
Ja nüüd ma kiirgan eredalt,
kartes oma hääbumist,
sest see on mu saatus.
Ãœksi taevapimeduses,
olles teistele teejuhiks,
pakkudes teistele sooja.
Ei saa keegi lähedale
ja ma olen üksi- hirmus.
Ja sooviksin vaid teada-
kaua on mul veel särada,
kui jätkan sama eredalt?
Moto
mitte saada selliseks
nagu mu vaenlased
see oleks minu moto
mitte teha seda
mis teeb mulle haiget
ma ei läheks mööda seda rada
ring jõuab sinuni ikkagi
kui lahing on läbi
siis näitad enda tegelikku häbi
ma saaksin su uputada
aga see teeks minust sama
samasuguse nagu sina!
Isa
Kallis issi, isa, paps -
nõnda hüüdmas teda laps,
kasvades nii läbi aja,
laps see ikka isa vajab.
Laps see läbi elu veel
toetub isa sõnale,
selles peituvale väele -
vahel karmile, kuid heale.
Siiski ei saa unustada,
"isaks" seda nimetada,
kes on lapse elust veel
nelja tuule poole teel.
Isa kasvatab ja hoolib,
lapse elus olla soovib
mitte paberil, vaid elus,
lapse rõõmudes ja valus.
- Tarmo Selter -
2022
Hemorroid
Tunnen suurt sügelust augus
iga päev mingi turse seal tagus
näpu siis paljalt sisse pistsin
ja mingi imeliku mugula seal avastasin;
see tähendab, et olen täisealiseks saanud
kuna pole nii enne veritsenud
kui 10 aastat noorem ja naine oleksin
seda normaalseks peaksin;
lugesin, et hemorroid lihtsast rikkest tingitud
3/4 meeste seas maailmas see kiiks kingitud
mis tuleb kõhukinnisusega
või pika lamamisega;
ostsin SELVERIST siis salvi
ja kõverdasin oma põlvi
võttes Stayfree padjandi praost välja
päraku vaevusega pole nalja;
kuna infektsiooni saada on paha
urol .....
Natukene veel
Kas tõest natukene veel
ei jagu sooja ilma?
Kas tõesti natukene veel
ei või jätta päikest siia?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks õhtul olla valgem?
Kas tõesti natukene veel
ei võiks taevas olla selgem?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks naeratusi suule?
Kas tõesti natukene veel
ei võiks lehti olla puudel?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks tormis läbimärjaks?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks nii, et põõsad varjaks?
On tõesti natukene veel
mu meeled suves kinni.
Nii ikka talve poole teel,
ma sügises veel kõnnin...
- Tarmo Selter -
20 .....
Igavene ärkvelolek
Mu põhikooli klassivend
suri eelmine nädalavahetus
ei suutnud ta kaista end
luulude eest, mis pähe mahtus;
ta oli skisofreenik
kes kartis teisikuid
kui klassis iga teine kodanik
kellega koolis kuid;
küllap elu endalt võtiski
kuna kartis võõraid kodus
alati paranoia esineski
enda tuppa luku taha kadus;
vandunud ta naabritele
kuidas nägi muste varju
ja et ta jääks igavesti ärkvele
tema kingades sellega ei harju;
kuulnud koputusi ja hüüdmist
tema nime ning terrorit
psühholoogilise sõjaga murdmist
tehti ja lubati rünnata ka naabrit;
taheti isegi tema .....
Tädi Sofia hingedepäev
Elas kord üks töötu naine
kelle hing on süütu
istub korteris ja pole kaine
kuna pere tema jaoks tüütu;
abikaasa elusalt mattis
ja poisid mustale turule müüs
elektrikulud edukalt kattis
sellel eidel tõesti on terav küüs;
aga oma isast ta puudust tunneb
kelle Sofia ema mullu sisse söötis
lasteta lese elu nüüd seisneb
ent hingedpäeval küünla valis;
isa lemmiku värviga pani aknalauale
mille pimeduse tulekul süütas
pühendab täna õhtu vanemale
aga uni teda tüütas;
ent see valgus ja toit isase hinge
meelitas ikka Sofiale külla
sattus meelitusest à .....
Rongavere mägi
nõukaaja lõpus ja Eesti aja alguses
elas üks talunik saatanast endast
nüüd see lugu avalikkuses
veel üks mul Mulgimaast;
ta ei maganud kunagi
tegi tööd öösel ja päeval
kohalikud ei julge nähagi
mida muud ta teeb seal üleval;
kui buss linnast tõi sulaseid
isegi mõned ta nabis
keegi ei näinud uuesti neid
kes ta maal abis;
kõigil tekkinud kahtlusi
et ta abilisi elusalt nülginud
kui on palju hernehirmutisi
mida oma alale pannud;
kord pubekad mäkke läksid
aasta 1993 sügis kestis
ära nad tare ees eksisid
kuni peremees ise neid leidis;
revolvri ja v .....
Hüvastijätt
Kui sinilind jääb laulma kuldses salus,
on usk teispoolsusesse olemas.
Kes üle ajaläve ei saa tulla enam,
jääb selgeks pisaraks me hingevalus.
Nii võime leppida, et maiselt enam
ta meie jaoks ei ole olemas.
Näib, et eludest jookseme tuhinal läbi
nagu avatud väravatest,
kaasa haarates salajast mälestustaaka.
Ei märkagi tunda me minekuhäbi
ega vaadata kohtumishetkede taha
üle tähekildudest säravatest,
mille jätsime hingemüürile maha...
Kuid varsti seisatume ajasillal,
kus mälestuste tund meid loendab üle.
On elu pelgalt hetk, et mõtled, millal,
mil riiva .....