Sõnale aed leiti 585 luuletust
Keegi saaks mu eest vetsu minna?
Ärkasin palju varem, kui tahtsin
põievalu sai tunnetada
seega voodist väljuma pidin
aga katsun uuesti magada;
sest ei meeldi, et uni rikutakse
enne äratuskella IGA PÄEV
oma keha ori poti ette aetakse
aga seda teha on suur vaev;
miski muu pole tugevam unest
kui põis ja pärasool sind torkimas
mõtlen, et tahaks teha voodi vahest
argipäeva leevendust on häda rikkumas;
pööran külje ja teise
kõhuli ja jalad sirgu
ükskord peab minema ise
mis on igaühe põrgu;
keegi saaks mu eest vetsu minna?
et koorem kaoks ise seest
sisikond tõmbaks end vinna
mingi maagia .....
Normaalne mehe hõng
Pärast palavat tööpäeva
koju pesuruumi ma tulnud
näen end koorides palju vaeva
sest higile riided kleepunud;
võtan trussad jalast
et saaks munad paljaks
mida hüppan lahti kintsudest
käivad üles - alla naks - naks;
et tuua oma saunariide
siis paljalt toas kõnnin
toimub dušši all ajaviide
vahepeal kodu ära märgistasin;
nii iga pereliige ringi käis
lõhnade peale nina nagu õng
aga see pole mingi hais
vaid normaalne mehe hõng
Kui on koduloom
Tulime tööle Nõmme
vene perel koer hoovis
kel peas on tõmme
lärmist põgeneda proovis;
aga ta ketis aia vastu
niutsus pidevalt 5 tunni seas
ja keegi vahele ei astu
mis toimub pererahva peas?;
koeral 4x parem kuulmine
isegi inimene lärmi üle ei elaks
kui toimus objekti koristamine
tahtsin, et perepead aru saaks;
kutsusin ühe siia
ja rääkisin fakte loomast
miks mitte koer aeda viia
et ta päästa piinast?!;
nemad tõtt ei teadnud...
ütlesin, et neil häbi olgu
ma lemmiku kurbust näinud
mik koer ajas maha pilgu;
kui on koduloom
ära kasuta talupoja mõi .....
Mu naaber taob ükssarvel pihku
Maal on loomad valla
naabrimutt kõveralt käib
kes surub käe taha alla
hoiab oma kannist nagu näib;
mu vanatädi on õnnelik
et meil kodustatud ükssarvik
aga ise olen kriitik
kui meil imeloom nagu röövik;
sest muti ära vägistas
see muinasjutuline olend
mille vänta nüüd naabrimees pigistas
et annaks DNA'd see isend;
naabrimees on loomaarst
võtab jobi proovi analüüsiks
peab rahuldatud saama looma vorst
et ükssarvik naistega ei "tantsiks"
Meloodia aias
Mõnel kellel viitsimist
toidab linde igal ajal, vist
olgu see pekk või sivkad
järjekorrad söögimajja on pikad;
sest seal, kus pole kasse
ei satu tiivulised hädasse
tihased, leevikesed ja varblased
mujal on aiad meloodiast vaiksed;
kuna kodukassid on mõrtsukad
kes iga aasta 9.6 milj. lindu tapavad
on kõrini, et kuudist laipasin leian
oma neljajalgset üha kauem toas hoian;
et talve traditsioon püsiks
kui õues linnud on seltsiks
võtkem asja mõistusega
kirjutan luuletust põhjusega
Mu naaber taob elevandil pihku
Aias on maad ära songitud
ja vedeleb miinihunnikuid
kõnniteelegi miski sittunud
pereliikmeid on metsikuid;
vanaema õnnelik
et meil kodustatud elevant
aga ise olen kriitik
kui meie aias on emigrant;
mu naabril käed värisevad
ja topsi jookseb valget
eksperdid tööd jälgivad
elevandi kisa vajab tõlget;
nagu post, on püsti looma vorst
seda nähes ma ei kohku
sest mu naaber on loomaarst
ta töö on taguda elevandil pihku
Mu aiasopis
Mu aiasopis puhub tuul
ja väike aken hingelt maha vajunud.
Lõplik pakane, see suur
on mu aia poole teele asunud.
On kured maha jätnud pesad
mis mu korstnapitse ehtisid.
Pooleli jäi eine - terad
mida linnukesed nokkisid.
Poolikuks jäi valge aed
hoovilt kadus laul ja naer.
On lagunema hakanud laed
ja lombis uppus puukoorest laev.
Logisema jäigi värav
mille kaudu minust lahkusid.
Ma ei suutnud parandada ära -
ja nii toad mu südames siis jahtusid.
Mina üksi seisma jäin -
kuhu minulgi on lennata?
Niitmatagi on jäänud hein
olen osanud elu peljata.
Mina üks .....
Suvi
Suvi istub päikse sülle,
lillepärjas pea,
pistab varbad sooja järve -
sulistada hea!
Laseb lapsed jälle lahti
mõnulema randa:
nad ei jaksa terve aasta
koolikotti kanda!
Suvi külib aias, metsas
igat sorti marju,
katab põllul kauni laua,
pakub lehevarju.
Suvi mängib ilmadega
vahvat pilvekeeglit...
Vihm ja tuul ja sinitaevas
tunnevad ta reeglit.
Suvi pakib rännukohvri,
milles kõige algus,
täidab päevad rõõmudega,
naeratuseks valgus!
/Mari Uri/
Imeaed
Ma tahaks teada,
mis siin kasvaks
ilma minuta,
kui kõrgeks sirguks lepp
ja oblik
sinuta,
kui mitu lille avaks oma punga
meieta,
kui palju pajusid lööks pilli
ilma teieta...
Ma tahaks teada,
mitu oravat
mind igatseks,
mitu metsanotsut sinu
välul sigatseks,
kas me aiast saakski
rästikute pesa
ja teie põllulapist
lõokeste kesa...
Ma tahaks teada,
palju konni sulpsaks
tiiki,
mitu ritsikat saeks oma
pükse viiki,
mitu mesimummu leiaks
õõntes taru
ja mitu korda kasvaks meres
kalavaru...
Ma tahaks teada,
palju hüüaks kukulind -
mitu aastat ennustaks,
ku .....
Maimuke
Maimuke – su piiriaed,
millest üle hüppad,
krobeline metsatee, kust
käru üles lükkad.
Rappudes ja värisedes
hambaid surud kokku,
armastades-halisedes
kõvasti lööd lokku…
Küll on hea, et sul ei tule
tundeid välja mõelda…
Kallistades-kussutades
kõik saad välja öelda!
/Mari Uri/
Roosiaed
Ämmamamma kaebles, et mul pole üldse väge –
kas selja pööranult saab tõesti silma vaadata...?
Olen hoolsalt varjanud veealust jäiset mäge,
mis hakanud on viimaks sinu paistel sulama.
Ma ei jahi tolmurulle ega küüri nõusid
igal võimalikul vabal kaunil eluhetkel -
ja ei torma korraldama, kui just äsja tõusin…
Olen hoopis roosiaianuusutamisretkel!
Kastan oma veega õite pakatavaid pungi,
julgustades teisigi teeäärtest noppima…
Ning kui vähekegi saan, siis muudan ämma tungi
oma takjanina minu aeda toppida!
/Mari Uri/
.....
Kevadetunne
Kevadel on päike ilus,
meie aia ära silus.
Kevad annab kuldse läike,
taevas särab kuldne päike.
Kevad, kevad juba käes
ning linnud juba laulavad suures väes.
Kõik on nii ilus ka,
see on, kui muinasjutumaa.
Rohelised aasad nüüd kõik
ning lume ajast on lõpp.
Nüüd on ainult päike, päike.
Olen alles jube väike.
