Sõnale aeg kaob leiti 78 luuletust
Aeg tõttab
Alles see oli, kui säras valge lumi
ja sillerdas silme ees.
Alles see oli, kui maapind külmunud oli
ja lumevallid kui tõkked
tee peal ees.
Alles see oli,
kui kuusk säras ehteis
ja hing nii rahul oli.
Aeg kiiresti kaob
nagu meelte pealt uni,
mis vahel nii ilus
ja peatumata oli.
Aeg
Redel maja seinal
pleekinud on ajas,
oli aeg mil seljas
seda kanda oli vaja.
Ajas maha jäänud
mälestuste rada,
mida elu toonud,
mida meenutada.
Aeg ei aega küsi,
võtab kaasa kõik,
voolab nagu vesi,
kaob kui kajas hõik.
Mõni jälg see püsib,
teine kiirelt kustub,
aeg see aegamisi
liigub Sulle vastu.
- Tarmo Selter -
2022
aeg tulnud
ööl tunnil unetul mõnel
teki all käed paned
palves kokku
tänad kõiki tüdrukuid
kes sind on armastanud
lased sellel rõõmul
ennast täita hetki sellest
mälul omatahtsi läita
kaob kellast aeg kui
mälestuste aeda läheb
lahti vahel hommikuni
raske värav sealt kostub
pillimäng ja vali tantsukära
öösse nii arutu ja särav
Raisatud aeg
Kõik möödub...
Aeg
Mõtted
Tunded
Hetked inimese elust
kõik möödub
nagu voolav vesi
Igaviku kuristikust alla langeb
põhjatusse sügavikku kaob
Mina ka, mina ka...
teadmata on aeg
kellega koos ja millal?
Vaata, see on su eluraamat!
ära lase võimalust mööda
kirjutada igale lehele
üks täitunud unistus
Ajas olid mõtted
Mõtetes olid tunded
Hetkedes oli armastus
Kõik möödus liiga kiiresti
ja raamatu lehed jäid valgeks
LJ
Kevad on jõudmas, JAA!!
Nüüd päike on väljas ja õhtu on soe,
armastus Sinule põuegi poeb,
kui taevas on kuu, siis öö on külm,
on meenumas jälle talv.
Tuul on soe ja rohetab maa,
päikene hangesid soojendab,
lompides hüpates hõiskan: "Taas
meil kevad on jõudmas, JAA!!"
Las loodus see tärkab õitsele,
rohtumas mudane metsatee,
lumi see kaob nüüd ojades
kui paistmas on päikene.
Mina olen siin ja Sina oled ka
säramas kevadise õiena,
tulen Su juurde ja kallistan,
on kevad meil südameis taas.
- Tarmo Selter -
2024
Valu...
Selles hetkes Sa olla saad ise,
võttes tera, andes kätele voli,
luues triibud nii elulised,
tehes endale rahustavat valu.
Kas ehk võimalus minna on ära,
hetkeks endaga olla saad koos,
lülitudes välja, kaob kära,
luues valusaid hetki ses´ loos.
Möödub aeg, on järgi jäänd´ armid,
mõtled, mida Sa endaga tegid,
luues omale hetked nii karmid,
mida lähedased Sul nägid.
Vahel püüe on endale luua
valuga oma maailm,
ei lõikudess eales saa tuua
elu ilu oma tulevikku küll.
Kui Sa tunned, Sul tõesti on raske,
tule räägi ja vaatame koos,
kuidas mööda saak .....
Kurbus
Pole päikesel kohta me juures
kui pilved vaid on meie ümber,
pole õnne ses´ maailmas suures,
kui aeg teeb kurbuses ringe.
Kaob ilu, kui kustumas lootus,
olles viimane õlekõrs meres,
jättes hetked, kus oli vaid ootus
meie maailma vaevas ja veres.
- Tarmo Selter -
2023
Esmaspäev
Magad üsna sügavalt
kui äratus veel hakkab,
kell või hoopis telefon
ei taha jääda vakka,.
Sirutad end korra välja,
silmad lahti lükkad,
esmaspäeval pole nalja,
väsimus nüüd lokkab.
Pingutad end veidikene,
pesed hambad, näo,
puhkus nõnda lühikene,
ajahõlma kaob.
Asjad kokku, kooli, tööle
minema nüüd peab,
mõtled õhtule ja ööle,
mis Sind ootamas.
- Tarmo Selter -
2023
No ei hakka tuju olemagi
Ma valutan ainult selga
muudkui tuleb lund alla
mida peab lükkama, ära pelga
terve tali veel valla;
see asi rohkem ehtne
kui 4. advent täna
on puudu jõulutunne
ma ei kuula teiste head sõna;
sest, kui elab maailm
ühest ajast ja imest teise
kaob vahepeal muu aeg ja ilm
mis möödub kiirelt nagu kivivise;
jätsin jõuluturule minemata
niigi iga aasta seal käinud
koju läinud midagi uut saamata
samat saasta seal näinud;
tõin piparkoogitainast
aga ise ma küpsetada ei viitsi
kõrini selle lõhnast
ja kingitusi teha ka ei raatsi;
mis imesi sa jõuludest ikka sa .....
Advendiaeg
Iga päev mul uus on tunne
uus on rõõm mul südamel.
Advendiaeg poeb sügavale põue,
nukrus kaob kui võluväel.
Küünlavalgus, tähesära,
kuusk on kaunilt ehitud.
Advendiaega mahuvad ära
jõulud, mis on tulekul.
Siis saab topelt rõõmu tunda,
tunda topelt armastust.
Kirikust ei sammu mööda,
advendiaeg annab hingele kosutust.
Ei tea mida oodata
Inglise vanasõna ütleb
et vanat hobust ei võeta tõlla eest
noorem tarkuse üle mõtleb
kuidas see võib rünnata igat naist ja meest;
nt. ilma tööta pole muud
kui vaadatagi päev läbi välja aknast
nii muudkui mööduvad aastad ja kuud
seinte vahel haletsedes ennast;
mõnel süda haige
mõnel luud valutavad
mõnel vererõhk kõrge
mõnel mälestused kaovad;
võib jääda ajas lõksu
oskused ja enesikindlus kaob põrmuks
olemas pole mingit nõksu
et midagigi ometi toimuks;
elu penskarina ilma aktiivsuseta
on väga nõme
kõik käib avaliku eluta
nii pole ei hu .....
Mudahüpik
Udu maas ja taevas hall
see sümboliseerib teadmatust
on ületamatu vall
see, mis vajab vallutamist;
ja nüüd, kui oli vaikus
oled eksinud laibameres
teispool rinnet jälle paukus
tunned ohtu hinges ja keres;
mudahüpik on see
kes porisel maas liigub
surm sinust välja ei tee
ta ohvrite kohal kiigub;
viimane sekund, viimane hetk
enne, kui killud elu võtavad
pääseda ära pole retk
ja vaenlased oma pealetungi alustavad;
iga tuli ja tinarahe
teine pool trumme taob
tulla eikuhugile polnud su tahe
ajataju ja su vaim kaob;
pole hullemat ilmas
kui lõksus siin pommi .....
Maohammustus
Kuulsin venda virutamas rusikaga
oma toas vastu lauda
atmosfäär tugevneb karjumisega
armuvalust tal vaja laulda;
ta kasutas Tinderit
ja sa naiselt hammustada
kellega suhtes teispool mandrit
nüüd saab südant taas valutada;
kuna armastuses ka naised pole ausad
selgus, et see match juba omas kaaslast
kellega tunded veljel olid ehtsad
nüüd ta pühib silmi pisarast;
30 ühtivust see kuu, aga keegi ei suhtle
kui mõni vastab, siis ruttu ka ära kaob
ärgu veli pikalt mõtle
kuidas portaal pettumust haob;
Tinder jne säärane on issanda loomaaiast kirjum
kus meeste .....
Ajavaod
Kõik kaob ja sünnib taas jälle,
ajavagudest saab elu uus
Ajavagudesse jätame jälje,
mis ajalukku talletatud on
Küntud ja külvatud on palju,
küürutatud selga
ja suudeldud maad
Mustale leivale suud on antud
50 grammi leiba-nälga kustutand
Need ajavaod on jätnud oma jälje
nad südames ja hinges sügaval
Kõik kaob ja sünnib taas jälle
jäävad järele vaid ajavaod
Elu on üks suur mõistatus meile,
äraarvamatu ja uus!
Saabki aasta läbi
On mõni päev veel minna,
aeg salamahti kaob,
jättes jäljed sinna,
kus aetud ajavaod
täis tundeid, lubadusi,
armastust ja hetki,
kurbust, pettumusi,
pisarate helki,
kuid ei ole miskit teha,
kõik see alles jääb,
päevades neid selja taga
mälestustes näeb.
Õpi neist ja uuel aastal
oled targem veidi,
teise pilguga nüüd vaata,
mis kõik tehtud saigi..
- Tarmo Selter -
Suhtlemine
Kõigil noortel tänapäeval
on twitter või facebook,
instagram või mõni muu..
istuvad netis ka siis,
kui väljas särab Päike või Kuu.
See tekitab õudu tuleviku ees,
kas tõesti aastakümnete pärast,
me suhtlemegi vaid tähtede teel?
Kas tõesti kaob silmside ja
lähedus inimeste vahel,
reaalne võimalus näha pärisemotsioone
suhtluse ajal?
Ma võin ju olla pisut vanamoodne,
kuid oma elu mitte iialgi
ei jäta ma tehnika hoolde!
C.S.