Sõnale aeg leiti 2496 luuletust
Õue läen, kui kevad on käes
Hommikul ärgates õue ei vaata,
kuid mõtlen, miks on nii valge?
Kas tõesti väljas soojakraad ootab?
Vaatan välja, hüppa või hange!
Soojakraade olemas nullkomaseitse,
kuid ikka ei rahusta see,
talv võib ju näidata väikeseid võite,
õue läen, kui kevad on käes!!
- Tarmo Selter -
2023
Arusaam
Klaasike vett minule
on kui ämbritäis Sinule,
kes Sa elad kõrbes
kuivas ülivõrdes.
Vihmapiisk looduses
loob ilma uduse
siin, kuid mitte seal
liivaluidete peal.
On sõna ühele üks,
kuid teisele teine,
kas siis sõnakõlks
või ootus ebamaine.
- Tarmo Selter -
2023
Siiski on ju kevade
Päike tõusis nagu varem,
külmakraadid saatmas teel,
ehkki aeg see kevadisem,
rohi valgemaks sai veel,
luues hetkeks talvetunde
selles külmas kevades,
kuni vaikseid koidutunde
saatmas on soe päikene,
sulatades tee ja muru,
lumehelvest paitades,
selleks veidi aega kulub,
siiski on ju kevade.
- Tarmo Selter -
2023
Mitu sõpra
Kellaplaadil mitu sõpra
oma aega käivad,
kõige pikem kiirelt tõttab,
sekundeidki näitab.
Keskmisel on veidi aega,
samas on tal kiire,
näeb ta veidi rohkem vaeva,
luues sekundile piire.
Pole kiiret lühemal,
kes vaikselt ringi rändab,
sekund minutiks nii saab,
et tunde kellal anda.
Kahel korral kokku saavad
ülemises otsas,
jutustavad ööl ja päeval
kuni sekund ootab.
Siiski ei saa unustada
inimlikku fakti,
kui saab kella keerutada
ikka suve/ talve kanti.
- Tarmo Selter -
2023
Kas kuuled
Kas kuuled Sa kaugusest kaja,
lindude kõlavat laulu,
mis ümbritsemas on maja,
tuleb tuppa akende kaudu?
Kas kuuled Sa vulinat vaikset,
kohinat tammide peal?
Kiir, mis tulemas päikselt,
lund sulatab linnas ja maal.
Kas kuuled Sa kilkeid ja naeru,
näed igal pool tärkavat melu?
Kevad see jõudnud on vaevu,
kuid juba kõikjal on elu.
- Tarmo Selter -
2023
Ma Vaikselt
Ma vaikselt
Üsna vaikselt
Toetun tagaseinale
On vaibunud hõiked
Ning paikseks
Olen jäänud ajaveerele
Vahel mõned ümberpõiked
On kimbutanud vaimurahu
Pole lugu sellest suurt
Ei oma jalgealust õõnsaks tahu
Nii tasane on meel
Igatsemas meeletusi
Keegi järgneb mulle teel
Kuid näen
Vaid enda peegeldusi
16.03.2023; 02.07
Raamatu kord kätte võtsin
Raamatu kord kätte võtsin,
meenutada jälle püüdsin,
millal oli käes see hetk,
kui raamatus sai pöörat´ leht.
Kaane lahti tegin veidi,
valgeid lehti näha saingi,
kirjareas on ülalt alla
tähemärke lastud valla.
Pilgu lasin ridadele,
luulele ja lugudele,
põnevust sai täis maailm,
puhkas meel ja puhkas silm.
Korra telefoni võtsin,
heledat ekraani vaatsin´,
raamat siiski tundus veel
põnevam kui facebook see.
- Tarmo Selter -
2023
Tõusva päikese säras
Tõusva päikese säras
lume ma lükkasin ära
auto pealt, lumiselt teelt,
et tööle saaks sõitagi veel.
Väljas on tõesti pisut külm,
mõni auto see turtsatas küll,
miinus kaheksa ei tundugi jahe,
kuid tuule käes külmemaks läheb.
Tõusev päike see täna,
kauni ja kullasena,
paitamas hellalt mu põske,
luues sooja, kui väljas on rõske.
- Tarmo Selter -
2023
Olematu
Tulevik on juba minevik
Läbisin selle hetkega
Täna on juba eile
Kuid
Selles võib veel kahelda
Pole mõtet ära joosta
Aeg püüab mind kinni
Isegi kui sulguksin
Oma privaatsesse ringi
Valisin kirju
Kõige lühema sain
Seda üritades põletada
Piinas mind pain
Läksin siis sillale
Proovisin uuesti
Järsku kõik leekides
Mida ei kuulegi
Kujutad ette
Tulel pole häält
Kuid äkki see vaid mõte
Ja tegelikult väär
Sild põles ära
Takistus on läbitud
Mis järgmiseks
Täielikud hävingud
Jään ootama
Mul on ju aega
Veel niikaua
Kuni liivakella ei riiva ma saega
.....