Sõnale aeg leiti 2502 luuletust
Luule
Vahel ridu lugedes
Sa mõtled veidi ette,
mis võib ajas tulla veel
mu luuleridadesse,
on seal hetki eludest
või loodust veidi peidus,
ajahetkes valudest
või isiklikust võidust.
Siiski ei tea isegi,
mis elu mulle toob,
ei ette mõtle ridagi,
vaid uusi ridu loon.
- Tarmo Selter -
2022
Igas hetkes on peidus päikest
Igas hetkes on peidus päikest -
kullakarva, suurt ja väikest,
luues naeru, luues rõõmu,
päiksekiirtest õnnesõõmu.
Igas hetkes on peidus päikest -
öises naerus, õhtus vaikses,
tundes, mis nii hea ja mõnus,
tukses, milles kirge, võlu.
Igas hetkes on peidus päikest,
tulgu taevast kas või äikest,
vihm see taimed äratab,
et päikesele särada.
- Tarmo Selter -
2022
Julge armastada
Julge armastada südames kevadet,
julge nautida kuumavat suve,
julge lehvitada lehesajus sügisel,
julge hüüda üle sillerdava lume.
Julge armastada kõike, mis Sinus,
julge olla igas hetkes nii väikses,
julge nautida soojust ja ilu,
julge hoida südames päikest.
- Tarmo Selter -
2022
Tunne
Tunne hommikust kargust põsel,
päikese paitust palgeil,
lausu sõnu, mis ühele tõde,
teisele jälle teeb haiget.
Lase tuulel paitada pead,
niisutada vihmal oma nägu,
ole ise, tee teistele head,
ära põhjusta asjata valu.
Hoia teisi, kes hoiavad Sind,
vasta samaga neile, kes mitte,
nii ühele päikest toob hing,
kui teine alles vaatab enda sisse.
- Tarmo Selter -
2022
Armastus öös.
Ööpimeduses kiirelt on lendlemas aeg
üle linnutee tähtetolmu säras.
Kuuvalguses peatumas mõtete laev
kuukiirte lainetes täna,
luues müstilist ilu, maagiat ja võlu,
hetki enesest unetute öös,
tuues meieni hingede kire ja elu
armastuse südametöös.
Aeg lendamas kiirelt, koidiku kumas
kuu peitmas end silmapiiri taha
sel hetkel, kui süda armastust lubas,
päiksekiirtes oled ärkamas täna.
- Tarmo Selter -
2022
Oled Sa
Oled Sa kunagi vaadanud päikest,
silitanud looduse rohelust,
nautinud pilvedes välkuvat äikest,
merevee lainelist värelust?
Oled Sa vaikinud metsade vahel,
kuulanud lindude laulu,
märganud, kuidas on looduse tahe
peale jäänd' tormide kaudu?
Oled Sa hoidnud oma südame pesas
kõike, mis Sinule antud,
proovinud jagada kõigile seda,
mis hinges on Sinuni kantud?
Ole ja hoia, endaga kanna
kõike, mis Sinuga olnud,
ühe käega võta, teisega anna
kõike, mis Sinuni tulnud.
- Tarmo Selter -
2022
Soojärve kaldal kärbseseene taga
Taevalinnu sulestiku hõbevalge läige,
peegeldab soojärve kaldalt kärbseseene tagant.
Sirutab helesinised tugevad tiivad ja lendab allikavee vulinal päikeselihivitud taeva.
Istun turbasambla ürgsel vaibal nautides igaviku malbeid tuuli.
Kuulates haldajate laulu ja metsamooride sajatusi.
Luues keed metsmaasikate magusatest punasemast punasematest viljadest.
Siin kärbseseene taga ürgse igavikujõe vulinal
Ajavaip
Ma koon mineviku helilainetest vaipa.
Afrodiite laulust ja Kleopatra aariast.
Näkkide lembemeelitused kajavad Antlantise mere põhjatust igavikust.
Taevatähtede jumalannade kristalneklirin langeb vaibale tähetolmuna.
Indiaanlannade šamaani sajatused annavad vaibale tummise joone.
Rehetalu pirruvalgus asetab vaibale vanaema ragilauluse koduse pai.
Vahel tunnen
Vahel tunnen end lihtsalt endana,
viib mind mõttelend ajas rändama.
Vahel tunnen, et aeg see läheb ruttu,
siiski olen veel iseenda usku.
Vahel tunnen ära hetked, mis nii tähtsad,
minu eluajal olnud nõnda vahvad.
Vahel tunnen elu, hetki ajaloost,
lootust ja ka melu, mida elu toob.
- Tarmo Selter -
2022
Sära
Tõustes Sa päikest näed täna -
nii sooja ja säravat ilu
ning avaneb südames värav
valgusele, mis peitumas Sinus.
Tõustes Sa särad ja oled
tänulik maailma eest,
mis täna vaid Sinuni tuleb
selle põneva päeva eel.
Hoia päikese sära Sa endas,
kaitse end ilma varjude eest,
vahel aeg nõnda kiiresti lendab,
sära varjudes päikese eest.
- Tarmo Selter -
2022