Sõnale aeg leiti 2505 luuletust
Tema...
Sulalume plärtsudes
ta astub vaikselt, tasa,
sest et märjaks saada veel
tema ju ei taha,
püüab olla puhas kõigest -
porist, vihmast, lumest teel,
ei ta taha jääda haigeks,
lihtsalt olla elus veel,
korraks tõstab pead ja vaatab,
teisedki nii rändavad,
vastutulijagi ootab,
et Sa talle naeratad...
- Tarmo Selter -
Luues muudkui salamahti
Kas on nii, et mõne puhul
andekusel pole piire?
See ei saa ju olla juhus,
kui lood pilte või teed viise,
rõõmustades kõiki neid,
kes sealt mõtteid leidmas on,
endast loome välja said
nautimiseks teistel' küll...
Luues muudkui salamahti,
loomingus ju peitub jõud,
jättes mõtteuksed lahti,
isegi kui loomepõud
võtmas maad nii sala-sala,
õnneks on vaid hetke vaja,
siis saad jälle tasa-tasa
loomingu teel jutustada...
- Tarmo Selter -
Aega mõelda
Täna rohkem mõtlen, kui ütlen
enne vastupidi oli kõik
Pole kiirust, ajanappust
sestap rohkem mõelda võin
Vahest tõde on nii kibe
suhkrutükk ei aita siin
Neelatan siis tasakesi
ja siis sülg ta alla viib
Pole kiiret,ajanappust
sestap rohkem mõelda võin
Enda sees kõik korda seada
õigesti siis läheb kõik
Tõuse ja sära
Täna tõusin õige vara,
enne kella ärkamist
Miskit ütles,tõuse ja sära,
õhtuni veel aeg on pikk.
Energiatulv mus pulbitsema hakkas,
peas kõik mõtted selgeks lõi.
Teotahe, mind tagant tõukas,
märkamatult hommikust õhtuni.
Uued mõtted,uued tuuled,
olen justkui ise uus.
Kell ei ärata mind enam,
lihtsalt tõusengi ja säran.
Oled veel olemas
Nägin sind varjuna tulemas,
uksel koputust kuulsin,
kui läksid,olid päriselt olemas,
unenägudes vahest hüüdsid.
Kell seinal,kukkumise lõpetand,
see käokell,mille said kingiks,
suur rõõm oleks,
kui ta veel kukuks seal,
ma minuteid juurde veel tingiks.
Ilm on purjus
Kõik see ilm on täna purjus,
algusele lõppu ei näe,
inimestel meeledki on sassis,
justkui tuleks viimnepäev,
karta tuleb Keda? Mida?
Ajakell käib oma rada,
igal meist ta tiksub sees,
kella keerata saab taha,
aega mitte, endi seest.
Kõik see ilm on täna purjus,
ajakainust ootame,
algusele lõpp saab pandud,
lõpualgust pole veel.
Estonia
Nii kauge aeg,
et ma ei ulata.
Nii jäiset mäge
jutt ei sulata.
Nii madal ast,
et ma ei julgegi...
Nii kaval kast,
et kaant ei sulgegi.
Nii kitsas paat,
et pole parrastki.
Ei masti, purje,
piksevarrastki.
Nii habras mälestus -
ei sõnu olegi.
Kaht sõpra seal
vist enam polegi.
/Mari*Uri/
Päikest sinu teele ...
Meie Emal sünnipäev , üks tähistada juubel,
öelda ei tohi milline , välja näeb ju noorem.
Riivanud pole ta jume , ruttava aja koorem,
elurõõmu toonud talle , hooliv emalik meel.
Ema õnn on lastes , tema elugi kingib neile,
kannab te muret, rõõmu mõeldes vaid teile.
Paigal ei tänagi püsi , toimetab , teeb , sätib,
saatku päike sind eluteel , mis tulevikku viib.
Hansi!!!