Sõnale aega leiti 760 luuletust
Kevades on palju aega
Palju aega on veel kevades olles,
toas vähem istumist.
Loodus kutsub kui ema rüppe,
rõõmu rohket on ja avastamist.
Vaatad kuidas iga pung saab õieks,
igal õiel oma mesilind.
Vaatad rohul kastetilga helki,
päikesekiired helgil mängivad.
Märkad lepatriinut,
kel avatud on tiib.
Kuhu poole lendab,
ons' kodu kaugel siit-?
Lasen soojal vihmal
kosutada end,
kõik mõtted lasen vabaks,
las kevad kannab mind.
oma aega vaadates
ime üldse veel et elad
alles mets jõgi põld
pärast vihma koju viiv
lompides tee kus pilved sees
kui nii palju surma
su tapmiseks on varutud
see jätkub arutult
kas jääbki nii et õeks ja
vennaks vaid kutsuda
saad lilli linde eal
mitte sulle teele
kaasa antud inimest
lehti põndakul mets
õitse tee ääres sirel
üle kõige selle
tule ikka siis kui aeg
saab täis päeva
endistviisi heldelt
Anna aega
Anna aega vihmapiisal
kasta põlluvagusid,
roheluse sära viia
sinna, kus on kuivus, liiv,
Anna aega pilverünkal
luua varje madalaid,
vihmad lase valla künkal,
allikatel vagurail.
Anna aega elul tulla,
küll see päike saabub taas
ning särama lööb vihmakulla
roheluses kaunimas.
- Tarmo Selter -
2023
Täna on veel aega võita
Täna on veel aega võita
suusa- uisurajal sõita
lumekindlust ehitada
lumesõda pidada
Talve on veel vähe jäänud
nutavad jääpurikad
taevas lumelobjakaid pillub
pilvekotist viimseid lumehelbeid saputab
Võta mäletada talve
hoia sabast kinni veel
seniks kuni maa on valge
püsib rõõm sügaval südames
Võta aega palun
Ära torma
Tark ei torma,
tark jookseb ajasäästlikult
pulsikella saatel
Kui mul oleks vaid piisavalt aega
aga ma ei kahetse ühtegi sammu
isegi kui need sammud täna oleksid mu viimased
Ma olen lõppude lõpust nii palju mõelnud ja tunnetanud,
et need lõpud ei kohuta mind enam,
need lõpud võivad tulla üllatusena
nagu ka lein, mis saabub kadunud ja kantud asjadega
Ma annan endale ruumi olla vaba ja olla aus
iseenda valikute suhtes
mitte kiirustada
kohaolekus
Võta aega palun
Veel on aega, tule tulbiaeda!
Veel on aega tulbiaeda minna,
kaunis Kirna mõisa kutsub täna sinna.
Vaatama, nautima tulpide ilu,
päikesesäras ja puude vilus.
Kirna mõisa pargis vohab tulbimeri
ja kirevad on tulbiõitest mosaiikide read.
See kõik on kui üks lummav lillevõlumaa,
lillelõhn uimastsvalt magus,
paneb ringi käima pea.
Nii suur on lilleaia võlu,
seal tõeline muinasmaa!
Ja kaunite tulpide sekka,
äragi võid eksida sa.
Tule sinagi ruttu
ja osa sest võlumaast saa!
Tulpe saad võtta kaasa
ja kinkida sõbrale ka!
Ajal alati on aega
Ajal alati on aega
olla hetkes Sinuga,
näha rõõmu, näha vaeva,
nii saadki üheks temaga.
Ajal ajatu on tempel,
kõik, mis teed, ta mäletab,
elu ajas ikka lendleb
ühes teise eluga,
kellega ta kuulub kokku,
hoiab oma südames,
saatus paneb aja lukku
kõigis meie hetkedes...
- Tarmo Selter -
Võta aega
Võta endale aega,
veidikeseks laena
endale hetk,
et teha üks retk
iseenda sisemusse,
vaikivasse olemusse,
leidmaks end taas
eluhetkede seas,
nautides rõõme ja ilu,
mida vaid peitumas Sinus,
kuid mis on vajunud alla,
kõik olemus päästa Sa valla,
leia end ja ole Sina ise,
nõnda endas leiadki Sa ime -
iseenda tunded, olemuse,
oma rõõmuhetked, andekuse...
- Tarmo Selter -
Aega mõelda
Täna rohkem mõtlen, kui ütlen
enne vastupidi oli kõik
Pole kiirust, ajanappust
sestap rohkem mõelda võin
Vahest tõde on nii kibe
suhkrutükk ei aita siin
Neelatan siis tasakesi
ja siis sülg ta alla viib
Pole kiiret,ajanappust
sestap rohkem mõelda võin
Enda sees kõik korda seada
õigesti siis läheb kõik
ajal mil aega
Ajal mil on aega, seda ei väärtusta -
ajaruumil, piiramatu võim kõigi üle.
Momentselt mälestusi, ei jäädvusta -
sest Sul on aega, alati ütled.
Kuid kui homset enam ei tule?
Sõnad - vaikivad, kuigi keelel.
See keda ootasid - üksildusesse sureb -
kuigi Sinu aeg, ootab teid koos eilses.
Õhtust, saab vaid päeva vari
naer sulandub üheks pisarates.
Eile oli halb - tänaseks on parim-
keda lootsid leida ...
Nüüdseks on teil aega -
Alatiseks.
Ei enam keegi aega loe...
Vaata kallis kuidas möödub elu...
Vaid viiv ja... kaotus, ei loe siit edasi edu
Oodates igaviku õiget hetke...
Ei märka kuidas aeg piirab lõputuna näivat retke...
Öelda eile kuidas igatsen su lähedust
Küsin hing täis valu... Miks lähed täna just....
Lükates seljataha elupilte täis raame
Lugedes kokku tegemata tehtud plaane
Kas piisavalt tänasin sind antu eest....
Olen selline tänu sulle nii väljast kui seest.....
Ei enam keegi aega loe
Ürgses sängis.. Hing rahul...puhata on soe
Tahaks nii palju ja ei tahakski midagi
Lihtsat istuda.. Kuulata sind... Ei .....
Anna aega...
Ma polnud ju selleks valmis,
et mind tõeliselt armastad;
andesta,kui nüüd eksisin,
oma jahedusega sind ka solvan...
Mu tunnetega küllalt mängitud,
olen haiget kõvasti saanud;
need haavad,mida pole loetud,
on hinge siiski jäljed jätnud...
Olen sõnu ma alati uskunud,
kus lubadusi,ootusi sees;
ning lõpuks ju ikkagi pettunud-
sest valedest koosnesid need...
Ei julge ka edasi usaldada,
olen palju oma südant avanud;
seda tegin ausalt ja siiralt,
olen reetmist,pilkeid vastu saanud...
Andesta,et sind ma tõrjun
ja armastusse veel ei usu...;
anna aega,las veidike h .....
Muretu
Muretuid päevi olemas pole
mitte ühtegi pole
kui ainult siis hetked
väikesed
Kui saaks olla üks päev
ühes kohas
kellegagi
ilma et mõtleks
ilma et peaks
ilma et vajaks
Kas see oleks muretu
sest tead
et hetked kuluvad
meeletus tempos
nagu liivakellaliiv
Saaks nii et elaks
igas uues hetkes uue elu
igas hetkes
"Tere ma sündisin"
elada kasvada küpseda surra
"Head aega ma lähen
järgmisse hetke
kohtume seal"
Oleks vaid see viimane hetk
kui muretseks
kahetseks
ehk isegi nutaks
mõtleks ja tunneks
oleks kurb
teaks
et järgmist hetke ei tule
Aga päev .....
Üksteisel valed
Tahaksin olla sinuga aus
aga ei oska
kõikidest ilmas
vaid sinuga olla ei oska
Võibolla ma tean
et sa valetad
mitte ühelgi teisel
vaid minule valetad
See on nii ilus
sinu vale- et teeskled
tahan nii väga midagi
minagi teesklen
Oleme üksteisel ilusad valed
tõtt öeldes raiskame aega
oleme mitte kuni jaksame
vaid kuni meil antakse aega
Veel on päike, veel on suvi
Veel on päike
veel on suvi
veel on soojust jagada
veel on valgeid päevi palju
veel ei rõõmud otsa saa.
Rannaliivadki veel kuumad
jätkuvalt meri meelitab
kõrgel sinitaevas lõoke
liiri-lõõri lõõritab.
Tunda on, et suvi tahab
tühjaks raputada end
annab kõik ja rõõme jagab...
Võta vastu nüüd see kõik,
muidu hiljaks jääda võid!
...Parim variant...
Aeg - on lihtsalt väike sona - seda annab venitada...Kui on kiire - aega vähe - kui on aega - pikalt läheb. Vota - jäta - ole vait -aegu on ka paremaid...Teed koik kiirelt -aega jagub - unistad -aeg ära kadunt... Kui teed asjalikult tööd - aega napib - käega lööd...Aga kui on aega palju - ei siis talu tooreid nalju...Parim siiski see variant - kui tahad,aega...nagu kummi venitad...
— ElisabethVärske Õhk
Ahvatlev ja meelitav
Miski sedavõrd kosutav
Mind tasakesti tervitab
Salamahti kohutab
Andeks et teid tülitan
Mu kallis aardelaegas
Vaikselt välja lülitan
Kõik mis hingel kogunend vaevaks
Värsket õhku veidi
Ihaldaksin hetkel
Vahest almus saadab teidki
Igavesel retkel
9.03.2024