Sõnale ahne leiti 71 luuletust
Meteoriidikild
ööl ühel
mind unest äratasid
Su kasetohule kirjutatud
pikad hellad read
Su hing vastu mu hinge
siis kui liibudes toetus
juuksed ahnelt me
sõrmede poolt olid
tihti soetud
sahtlist üles otsisin
Su kingitud kord
sädemeid pildunud
tähekillu ei nutnud
enam kui hing lahkus
hetkest sellest
sala tasahilju
käsi peatada suutnud
seda viivu lembest
heldet
Sula
äkki tunned taeva all
on kohal kevadkargus
sa päeva jälle oled armund
iga meel kui rohi mullast
külmast värisedes
aralt tärkab
rõõm sellest veres üles ärkab
silm lombi vees pilvi
madalas ja hallis vinas
lapikest taevasina
siis ahnelt märkab
ja ära ei saa kaua sellelt silmi
sõbrad ära lähevad
su elust tasahilju
kui uksi paugutaks
vähemalt kui öelda saaks
endale mornilt
mingu
kes enam sult küsiks
kui ronka raag noka
vahel homme kohtad
kask veel lehtedest on tühi
jõe kaldale kuhjub rüsi
talve järel millal
peame valguse pühi
end päiksesse pillad
sul uuesti ahned on silmad
meelel talvest villand
Vanakuu jääbki Rootsi kohale
Segregatsioon on vabatahtlik
mida pigid ise kontrollivad
Rootsis elu tänaval on ohtlik
püssid, pommid ja rusikad välguvad;
mis seal toimub
on näide multikukti kurjusest
tšurka vaevalt kohalikuga lõimub
vakatab naabermaa enda loomusest;
keegi räppar sai tina
oi ei, keda kotib mingi amatöör
gängiliige võid ka olla sina
14 a. täis kurjust ja väike sütenöör;
nüüd kärgatas jälle mingi lõhkekeha
kättemaksuks mingi neegri pärast
kaoses politseil pole sittagi teha
elu seal ei erine Ameerikast;
kahel ilmakaarel naaber Eestile on loll
kahel rindel loomade .....
MUST REEDE
Praegu USA's on lahti loomaaed
on must reede, sittapidi sale
pätid võtavad kätte kangid, paunad ja saed
see poodlemine on väga vale;
igast sööklas, putkas poest
kuulda on inimlooma ahnet kaja
on surnuks trampimisi kabanduskeskusest
uhkete esemete üle, mida pole vaja;
TV, raadio, arvuti, mööbel, kiirtoit
rahvas limpsab allahindlustele huuli
ja kui taevas särab koit
on alles veri, soolikaid ja püssikuuli;
näinud/kuulnud neid nõmedusi
avalik meedia on kodus ekraanidel
miks on vaja mõtetuid ahvatlusi
nendel jänkist matsidel?;
see päev rikub ära ootuse
jõ .....
mu hinge Sa ei tahtnud
mida oli Sul peale hakata
tüdrukuga kes pärast
lume sulamist
kõnnib ojaga kaasa
et näha kuhu ta järves vulab
peoga joob ahnelt märtsisina
sellest jääb joobnuks
kui raagus mets muutub
heleroheliseks vineks
rahutuks teeb tal une
ööviiuli õitsemine
valges juunis
meelt sellest
ta lahti lasta ei suuda
tunde võib vaadelda
kiilide lendu ja mängu
siis kui järvel
kullendavad kupud
õnnetundest näoli
viskub kaldal kummuli rohtu
suvest väljas
taevasinised ussikeeled
valged raudrohu õied
lompides külatee ääres
jorjenite ehavalgus aias
ainsatena meenutavad
veel meile suves olemist
seda avarust ja vabadust
millest jäime ilma
nüüd mil päikese asemel
päevad vettivad sügise vihmas
vähe on seda mida ahnelt silmad
Elu ost
Ma tulin kuskilt kord
ja siia jäin
või toona hoopis äkki toodi
nüüd alatasa käin
varjuna kus inimjärjekord
loogeldes läeb kõigemüügipoodi
See küsimus mis malbelt küsisid
mind kõnetas mu igas ihurakus
sa pärisid mis kõigest tahan osta
kuid mida kosta
tükk aega vaikselt püsisin
siis aralt arvasin et parimat mis pakud
Sa ainsat tõelist väärtust- iseennast
mul annad- võtad lepingu jaoks käe
mu käed ja pilgu surud enda ihusse
ja ma ei näe
ei märka mõteldagi kauba hinnast
mul pistad arve hiljem pihusse
Nüüd lahked silmad suisa saatanad
mu omad p .....
Ãœks Peterburi eeslinna kaak
Ãœks Peterburi eeslinna kaak
Mendist kgb - žnik
Hoiab hirmul maailma
Mis teda juhib
Kuidas leiab toetust
Kes tõstsid troonile
Võimuahne moraalitu mehe
Kes näevad oreooli
Ümber ta väikese pea
Kummardavad isakese ees
Need
Kes usuvad üleoleku õigust
Rahvuspõhist eraldatust
Väärikateks ja teisteks
Ajaloolist väljavalitust
Kõrgeid kuldseid uksi
Aja muutumatust
Enese puutumatust
Hirmu jõudu
Tunnen õudu
Kuid ei karda
15.03.22
oh, jumal
Lillele
kaua võtab aega
väga kaua
enne kui pilvel lased olla pilv
lillel lill mäel mägi jõel jõgi
põllul põld metsal mets
kärbsel kärbes rohul rohi
muutub suureks sinu jaoks
nende omailm
peatub sellel rahus silm
vaatamas neist enam väsi
vaim nende olemist
puutuda käsi
*
tsüklist „Poisiiga“
mu arm
me hinged kaua
on vaikinud
las nad nüüd öö läbi
ahnelt räägivad
janustena oma keeles
kuldseks säratavad
meeled kuni valgus
meid sellest äratab
saadab päeva teele
*
oh jumal kuidas
mu poisiea
hommikute värs .....
S.O.A
Sa oled armastus, kas Sa tead…
Kui südantsoojendav lõputu päev.
Sa oled ime, millesse uskuma pean,
Sest seda kristallselgelt enda ees näen
Sa elad mu südames tasa ja vaikselt,
Täidad hinge ebamaise rõõmuga.
Sa annad mu elule lõhna ja maitse,
Sind hingan ahnelt iga sõõmuga.
Sa oled mu tõeline teine pool,
Minu hinge ja südame hoidja.
Heledalt särav täht minu elulool
Põletav-tulise kireleegi loitja.
Jah, armastus, see oled SA!
Kõige võimsam ja tugevam tunne,
Mida eales ilmsi olen tundnud ma
Või siis, kui suikunud unne.
Minu ühendus Jumalaga
LÃ .....
unetus
sääl kuskil Su plikaohtu
kõhnad armsad õlad
pelglik suu
oh jumal kui puhtad
sõnad läbi kleidi
keha hõõguvkuum
ära küsi miks kokku said
Su arm
mu poisiea arutu süda
me vere ootus suur
hinged ahnelt otsisid
üksteise suud
jah hetk täis saab hellust õrnust
keel kogemata kui suus
puudutab Su nime
kui oleks me armastus
alanud otsast ise
arglik uus
Su plikaohtu armsad õlad
õunarinnad
oh jumal kui puhtad sõnad
me palavikus hing ja suu
tsüklist "Poisiiga"
tagasi Sardiiniast
oo helde lõuna
sinimeri palmid tuules
mu eluahne veri
palavikus huuled
kuis ihkan tagasi linna
mis valguses supleb
jäädagi sinna
süda kus lillena puhkes
oo helde lõuna
sinimeri palmid tuules
hing mu nuukseid
nüüd ära kuule
*
küll tahaks olla
vahel lauaks
mil leivakäär ja piimakruus
õhtul köetud saunaks
sügiseti tee ääres
verev vahtrapuu
sul peatuks mõni pilk või käsi
nii pehme kuum
sa olemast ei väsiks
et hetk on hiigelsuur
armastusest pisut teistmoodi
Ly-le
ikka ei suuda veel veri
sellega harjuda
jahtunud tuhaks me arm
Sinus äkki muutus
justnagu polekski me hinged
üksteist kunagi puutund
ahnelt joonud palavikus
huuled janus suudlend
me öödes olnud õrnust
mis pilgu eest varjul
meel mille järgi
eluaeg karjub
Sind selle eest tänagi tänan
et mus armutunde äratasid
päeva kuldseks säratasid
süda üleni õnnest kaua vähratas
Elisabethi Paus...
mõni totrus
vaata sõrmedest läbi
ela edasi
tee kasvõi kohvipaus
*
siis kui aeg teeb valu
hing seda ära ei talu
see lainetena sust üle uhkab
toob kaasa lämmatavat tuska
käsi sundida saa hetke
minema sellest välja
las viib ahnelt päikse poole
helerohelisse kevadesse
Sind siis Su nõtke meel
ilu janust kuivav keel
ehk oled ise juba sellel teel