Sõnale ahnelt leiti 15 luuletust

S.O.A

Sa oled armastus, kas Sa tead…
Kui südantsoojendav lõputu päev.
Sa oled ime, millesse uskuma pean,
Sest seda kristallselgelt enda ees näen

Sa elad mu südames tasa ja vaikselt,
Täidad hinge ebamaise rõõmuga.
Sa annad mu elule lõhna ja maitse,
Sind hingan ahnelt iga sõõmuga.

Sa oled mu tõeline teine pool,
Minu hinge ja südame hoidja.
Heledalt särav täht minu elulool
Põletav-tulise kireleegi loitja.

Jah, armastus, see oled SA!
Kõige võimsam ja tugevam tunne,
Mida eales ilmsi olen tundnud ma
Või siis, kui suikunud unne.

Minu ühendus Jumalaga
Là ..... Loe edasi →

unetus

sääl kuskil Su plikaohtu
kõhnad armsad õlad
pelglik suu
oh jumal kui puhtad
sõnad läbi kleidi
keha hõõguvkuum

ära küsi miks kokku said
Su arm
mu poisiea arutu süda
me vere ootus suur
hinged ahnelt otsisid
üksteise suud

jah hetk täis saab hellust õrnust
keel kogemata kui suus
puudutab Su nime
kui oleks me armastus
alanud otsast ise
arglik uus

Su plikaohtu armsad õlad
õunarinnad
oh jumal kui puhtad sõnad
me palavikus hing ja suu

tsüklist "Poisiiga"

Elisabethi Paus...

mõni totrus
vaata sõrmedest läbi
ela edasi
tee kasvõi kohvipaus
*
siis kui aeg teeb valu
hing seda ära ei talu
see lainetena sust üle uhkab
toob kaasa lämmatavat tuska

käsi sundida saa hetke
minema sellest välja
las viib ahnelt päikse poole
helerohelisse kevadesse
Sind siis Su nõtke meel
ilu janust kuivav keel
ehk oled ise juba sellel teel

pisut veel kevadest, olgugi et mu mõtted on kogu aeg Ukrainaga..

ah kui hea
kui saab panna sinu sülle
õhtul pea helde juuli
tunda ninas põsel
jasmiini valget lõhna
kuidas see mu meeli
puhtaks mõseb
et suvi veel me juures
oled tema süles suures
*

lapsuliblikas
talvest üles ärganud
lausub rõõmsalt meel
nähes liblika päikse
käes lendu selle kergust
*
Kosmos

mida teeks seal sina
kus puudub tuuleõhk
ja lille lõhn sõnadel kaja
inimese mõõde ajal

*
taas päike kilgendab veres
päev pilgeni sellest ere
rõõm igas su lausutud teres
*

kuulma oled hakanud
kuidas päev hommikul
sügavalt si ..... Loe edasi →

Suur maailm

Suur maailm vaatab pealt tapatalguid,
ja ei suuda peatada sarvedeg vanakuradit,
kes lammutab, märatseb,tapab
ja põletab.

See ju maapealne põrgu on,
rahu ei ei leia siit mitteüks põrm.
Heaga vanaguradist jagu ei saa,
ta rahulepped kõik põrgukatlas põletab.

Ta oma kohutava plaaniga
laskus taevast alla,
et plaanipäraselt saaks vallutusi
kogu maailmas ellu viia.

Kui kaua jaksab maailm veel?
Ja kannatada tulekeelt,
mis nii ahnelt neelab saaki
ja valimatult seda teeb.
Maailm kui põrgukatel keeb.

Lõhn

Kohvi uimastavalt hea,
joovastust toob vein,
parfüümilõhnad erinevad
kaela peal,on hea.
Kevadõhku ahnelt sisse ahmin,
suvelõhnadele jätan ruumi veel.
Sügislõhnad need on erinevad,
tunnetan neid järele,
kui pott on pandud tulele,
purgid veetud sahvrisse.
Talvelõhn on jäine,härmatine,
vähe igatsen ta järele.
Tunnen puudust kodulõhnast,
milline see olla võiks,
kuidas lõhnab minu ema,
milline ta olla võib.

Printeri Ülemvõim

Võrdle mõõda ja ära rahune!
Ära kutsu end korrale- ära rahune!
Saa naudingut sellest, miida endast arvad;
Usu et oled suur uss kes võib teisi tappa;
Kui aga tahaks; positiivne kurjus elab vanaks;
Lurjus maailma nabaks, aeg vaheta paber rahaks!
Kes see vaesete mandumist ikka kuulata tahaks;
Ela elu nii ahnelt nagu madu kes sööb oma saba!
Löök anna kabast: kui ori tahab vabaks;
Söök saab lambast kui hunt end nende keskel varjab;
Kellest siin sa ahne tirts ikka hooliks;
Kui laua peal on sulas paarkümmend tonni;
Röövi varasta kui vaid saad; valeta, sest elu mõte;
On s ..... Loe edasi →

Pool pätt

Vahi kretiini; Närviliselt imeb koni; nii, et juba jooksevad tiitrid;
Läbi põlenud; mõtte lennu nõmedus; isalik kaardikepi õpetus;
pikki sõrmi; jämedast armujuurest mokk on lõhki; pane põkki;
risti ja põiki; selle kolba lööme mõlki; jommis lirva täis sõlmi;
enda arvates vaatab otse;tegelt täitsa kõõrdi; raske hõõrdumine;
kostub sealt kust ukse vahelt imendub tihe; suitsu vine;
turumuti sündroom kellel ammu enam pole neitsi kile; halb
ja libe nagu laste vorst; rappub volt; raske morsk;
Nii, et all lämbub jorss; Pange jooksu; printsessist sai osside boss;
poole t ..... Loe edasi →

Kummalisus.

Igal hommikul ärgates,
justkui uinuks uuesti.
Uinuks taas,
kalklikku kergendust otsides.
See reaalsus on karmim
kõige kohutavamast unenäost.

Karmim vigadest,
mis olen sooritanud õigesti.
Uppudes maagilisse võltslikkusesse,
justkui näeks ma viirastust,
su nägu,
su varju,
su häältki kuuleks,
Ikka veel nii valelikult siirast..

Vaatan taaskord
su varjundis olevatele silmadele silma,
Reaalsust kärpides,
vaatan korraks kõrvale,
mida pidasid nüüd silmas?
Kas murtud sõnadega külma,
surnud jäikust tooma tulid?
Või nende elutute ridadega
soovitud unelmat purustama tulid?

Tundub nagu ..... Loe edasi →